Vegetatiivne närvisüsteem, jaotus. SÜMPAATILINE PARASÜMPAATILINE Mis on refleks? Refleks on vastusreaktsioon välis- ja sisekeskkonna ärritajatele Kuidas jagunevad kõik refleksid? TINGIMATUD E. KAASASÜNDINUD REFLEKSID (seotud vereringe, hingamise, seedimise, ainevahetuse, erituse, termoregulatsiooni ja teiste vegetatiivsete funktsioonidega) TINGITUD E. ELU JOOKSUL OMANDATUD REFLEKSID Jaotus bioloogilise tähenduse järgi: toiterefleksid, kaitserefleksid, orienteerumisrefleksid ja sugurefleksid. Jaotus retseptorite järgi: eksteroretseptiivsed (nägemis-, kuulmis-, puuterefleksid) Interoretseptiivsed (baro- ja kemorefleksid) Vastusreaktsiooni järgi: motoorsed, sekretoorsed, vasomotoorsed, troofilised Mis on refleksikaar? Erutuse teekonda mööda aferentset närvi kesknärvisüsteemi ja sealt edasi mööda eferentset närvi organisse nimetatakse refleksikaareks. Tingitud reflekside tekkemehhanism.
Mis on refleksid? - Tahtest sõltumata vastus ärritusele. Kuidas refleksid väljenduvad? - Väljenduvad liigutusena või siseelundite talitluse muutusena Milliseid reflekse eristatakse? - tingimatud ja tingitud refleksid Millised on tingimatud refleksid? - Tahtele allumatud ja kaasasündinud. Geneetiliselt päritavad ja sünnihetkeks välja arenenud Nimeta mõni tingimatud refleksid. - Näiteks aevastamine, toitumine, neelamine Kas sugurefleksid on tingitud või tingimatud refleksid? - Tingimatud Millega on seotud tingitud refleksid? - Tingitud refleksid on kogemuste ja õppimise teel kujunenud ning on seotud suuraju koore tööga ehk kõrgema närvitalitlusega. Mis on refleksikaar? - Neutraalne teekond, mida mööda kulgeb erutuslaine ja mis kontrollib refleksi toimimist. Millist tüüpi refleksikaari tead? - Autonoomne(mõjutab siseorganeid) - Somaatiline(mõjutab lihased)
• närvikeskustest edasiminevate impulsside sagedus oleneb ärritaja tugevusest ja sagedusest ning närvikeskuse funktsionaalsest seisundist. 6. Milline on mälu ülesanne inimese organismis ja kuidas ta jaguneb?salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. • lühimälu ehk hetkemälu; • püsimälu. 7. Kuidas jagunevad refleksid inimese organismis bioloogilise tähenduse järgi? • toiterefleksid; • kaitserefleksid; • orienteerumisrefleksid; • sugurefleksid. 8. Kuidas jagunevad refleksid inimese organismis käitumisreaksioonide järgi? *tingimatud ehk kaasasündinud ehk pärilikud refleksid→seotud vereringe, hingamise, seedimise, ainevahetuse, erituse, termoregulatsiooni ja teiste autonoomsete funktsioonidega; *tingitud ehk elu jooksul omandatud refleksid. 9. Millised on autonoomse närvisüsteemi ülesanded inimese organismis? • juhib inimese organismis tahtele allumatuid liigutusi;
➔ Peaajunärvid, mis on seotud silmamuna liikumisega? ● III silmaliigutajanärv N.OCULOMOTORIUS ● IV plokinärv N.TROCHLEARIS ● VI eemaldajanärv N.ABDUCENS 31. Tingimatud refleksid on on ● refleksid, mis on pärilikult saadud, kaasasündinud refleksid, mis ei allu tahtele. - nt imemis-, neelamis-, köhimis-, aevastamisrefleks, silmaavamisrefleks, sugurefleksid. 32. Tingitud refleksid on ● refleksid, mis on omandatud läbi õppimise ja kohanemise, seotud ajukoorega. - nt rattasõit, pillimäng, auto juhtimine, rääkimine. 33. Mälu funktsioonideks on ● meeles pidada, infot säilitada ja meenutada 6 34. Une tähtsus organismile
Tingimatud e. kaasasündinud refleksid (seotud vereringe, hingamise, seedimise, ainevahetuse, erituse, termoregulatsiooni ja teiste vegetatiivsete funktsioonidega). Tingitud e. elu jooksul omandatud refleksid - võimaldavad kohanemist väliskeskkonna muutuvate tingimustega; ajutise iseloomuga, mis seostuvad vaid kindlatel tingimustel; signaalse iseloomuga. Jaotus: bioloogilise tähenduse järgi: toiterefleksid, kaitserefleksid, orienteerumisrefleksid, sugurefleksid. retseptorite järgi: eksteroretseptiivsed (nägemis-, kuulmis-, puuterefleksid), interoretseptiivsed (baro- ja kemorefleksid; proprioretseptiivsed refleksid). vastusreaktsiooni järgi: motoorsed, sekretoorsed, vasomotoorsed, troofilised. 19. Mis on refleksikaar? Närvisüsteemis talitlevad neuronid seostunult, moodustades refleksikaari. Lihtsaim refleksikaar koosneb kahest neuronist: aferentse (e sensoorse) neuroni kaudu suundub
oksendamine, köharefleks, pilgutamine, mälumisrefleks, imemisrefleks, orienteerumisrefleks) on seotud selja- ja piklikajuga. · Tingitud e. elu jooksul omandatud refleksid. Need refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega ja on muutlikumad. Jaotus bioloogilise tähenduse järgi: · Toiterefleksid · Kaitserefleksid · Orienteerumisrefleksid · Sugurefleksid Jaotus retseptorite järgi: · Eksteroretseptiivsed ( nägemis-, kuulmis-, puuterefleksid) · Interoretseptiivsed ( baro- ja kemorefleksid; proprioretseptiivsed refleksid Vastureaktsiooni järgi: · Motoorsed · Sekretoorsed · Vasomotoorsed · Troofilised 19. Mis on refleksikaar? Erutuse teekonda mööda aferentset närvi kesknärvisüsteemi ja sealt edasi mööda eferentset närvi organisse nimetatakse refleksikaareks.
- silmaava-, imemis-, oksendamis-, neelamisrefleks, köha, aevastamine jne ★ Nende abil toimub elundite ja elundsüsteemide töö reguleerimine ja kooskõlastamine ainult kindlates keskkonnatingimustes. ● Osad tingimatud refleksid esinevad vaid lapseeas, osad säilivad kogu elu. ● Samas kõik refleksid ei avaldu sünnist alates, vaid lisanduvad organismi erinevatel arenguetappidel. - nt sugurefleksid avalduvad alles siis, kui algab puberteediiga ja saabub suguküpsus. ● tingimatute reflekside refleksikaared on püsivad ● refleksikeskus paikneb seljaajus või ajutüves - seotud madalama närvitalitlusega Tingitud refleksid ● omandatud refleksid, mis tekivad inimese või looma elu vältel kogemuste ja õppimise varal. ★ Nende abil kohaneb organism pidevalt muutuvate välistingimustega. ● Tingitud reflekside refleksikaared on ajutise iseloomuga
eluks hädavajalikud, vallanduvad automaatselt. 2) Tingitud e. elu jooksul omandatud refleksid – omandatud tingimatute reflekside baasil. *Jaotus bioloogilise tähenduse järgi (tingimatud refleksid): 1) Toiterefleksid (vastsündinul imemisrefleks) 2) Kaitserefleksid (pupillide suuruse vähenemine järsu suure valgushulga puhul) 3) Orienteerumisrefleksid (reaktsioonid tugevatele helidele, valgusele jms) 4) Sugurefleksid (tagavad elu jätkumise, vallanduvad kui sugunäärmed aktiivsemaks muutuvad) *Jaotus retseptorite järgi 1) Eksteroretseptiivsed ( nägemis-, kuulmis-, puuterefleksid) 2) Interoretseptiivsed ( baro- ja kemorefleksid = veresoonte toonuse muutused; proprioretseptiivsed refleksid = reageerivad liigutustele) *Jaotus vastureaktsiooni järgi 1) Motoorsed - liigutused 2) Sekretoorsed - sisenõrenäärmed 3) Vasomotoorsed – veresoonte toonuse regulatsioon 4) Troofilised – erinevad seedeprotsessid
annaabi.ee 
