üldarvust. Eesti punase tõu aastalehma keskmine piimatoodang oli 2013. aastal 7820 kg, piima rasvasisaldus 4,12% ja piima valgusisaldus 3,44%. EESTI MAATÕUG (EK) Kujunes välja koos eesti rahvuse kujunemisega. Loomad olid kohanenud siinse kliimaga, nad olid vähenõudlikud ja haigustele vastupidavad. Nad olid väikesekasvulised (250-300 kg) ja väikese piimatoodanguga (1000 kg). Süstemaatiline maatõu aretus algas 1910.a., mil hakati regulaarsel kasutama lääne-soome tõugu sugupulle ja seati sisse maakarja tõuraamat. Põhiliseks aretuskomponendiks ongi jäänud lääne-soome tõug, kuid kasutatud on ka džörsi tõugu ja vähesel määral punasekirjut holsteini. Maakarja veiste värvus varieerub helebeežist punaseni. Iseloomulik on sarvede puudumine ehk nudipäisus. Nende arvukus on pidevalt vähenenud, kuna see tõug ei ole suutnud teiste tõugudega konkureerida. Kui 19.sajandi lõpul moodustasid maakarja veised 27% kogu veiste üldarvust,
Aretuse alguseks 1862 a, hiljem loobuti taani tõust ja toodi sisse angli tõug. 1980-ndatel hakati uuesti kasutama taani punast tõugu pulle. Eesti punast tõugu veiseid on 1/3 veiste üldarvust. Levinud Lõuna-Eestis ja saartel. Moodustab 20% aastalehmade üldarvust. Aastalehma keskmine piimatoodang 7820 kg, piima rasvasisaldus 4,12% ja piima valgusisaldus 3,44%. Eesti maatõug (EK) Kujunes välja eesti rahvuse kujunemisega. Aretus algas 1910.a, mil hakati kasutama lääne- soome tõugu sugupulle. Arvukus on pidevalt vähenenud, moodustavad kogu veiste üldarvust vaid 0,4% ehk ca 600 isendit. Moodustab 0,5% aastalehmadest. Aastalehma keskmine toodang 4697 kg, piima rasvasisaldus 4,53%, piima valgusisaldus 3,42%. Eestis aretatavad lihaveisetõud ja lihaveiste erinevus piimatõugudest. Piimatõud – kiire hästiarenenud hingamis- ja vereringeorganid ning kiire ainevahetus, mis tagavad võimalikult suure hulga piima tekke udaras. Neil on hästiarenenud näärmerikas ja hea
aastal. Pärast Esimest Maailmasõda kujunes jõudluskontroll veiste tõuaretuse praktiliseks aluseks. Talupojad ühinesid kontrollühingutesse ja palkasid ametisse jõudluskontrolli assistendid, kes pidasid taludes zootehnilist arvestust ja juhendasid loomade söötmist ja valikut. Vaatamata sellele, et 1939. aastal oli jõudluskontrolli all kõigest 16,3% lehmadest, etendas see siiski märkimisväärset osa tõugude täiustamisel. Väärtuslikke sugupulle oli võimalik valida jõudluskontrolli andmete alusel. Kõige rohkem toodangut- 2187 kg piima- saadi 1938/39. majandusaastal. Lehmad moodustasid üle 67% veiste arvust. 1950. aastal hakati Eestis veiseid kunstlikult seemendama. See võimaldas aretusest kõrvaldada väheväärtuslikud pullid ning viljastada lehmad kõrgväärtuslike pullide spermaga. 5. Veisekasvatuse osa põllumajandustoodangus Piima kogutoodang(584651*103t) maailmas, sellest 84,5 % lehmapiim
varakult vaenulik eluta keskkond, nälg, ärasöömine teiste organismide poolt (sh. haigused) või otsene võistlus teiste liikidega ning liigikaaslastega ressursside ja sigimisvõimaluste pärast. 43. Milleks on looduses vaja surma? Muidu kasvaks mingi populatsioon liiga suureks ja ei mahuks geomeetrilistesse piiridesse ära ??? 44. Loodusliku ja kunstliku valiku ühisja erijooni. Kunstlik valik toimub enamasti täiskasvanud isendite põhjal, keda inimene vajab (aga näiteks sugupulle võib valida ka nende emaste järeltulijate piimaanni järgi). Kunstlik valik võib olla suunatud kas tõu (sordi) säilitamisele või kindlas suunas muutmisele, parandamisele Looduslik valikPaljude genotüüpide kandjad võivad olla juba emaüsas või taimetõusmeina eluvõimetud või nõrgukesed, nii et hukkuvad näiteks arenguhäiretest, külmast või haigustest veel enne, kui nad aretaja valiva pilgu alla satuvad.
ja osakonnaga Tartumaal Märjal. Kehtnas asub kunstliku seemenduse jaam ja Märjal aretusosakond. EESTI MAATÕUG (EK) Eesti maatõug on ajalooline tõug, mis kujunes välja koos eesti rahvuse kujunemisega. Loomad olid kohanenud siinse kliimaga, nad olid vähenõudlikud ja haigustele vastupidavad. Nad olid väikesekasvulised (250-300 kg) ja väikese piimatoodanguga (1000 kg). Süstemaatiline maatõu aretus algas 1910.a., mil hakati regulaarsel kasutama lääne-soome tõugu sugupulle ja seati sisse maakarja tõuraamat. Põhiliseks aretuskomponendiks ongi jäänud lääne-soome tõug, kuid kasutatud on ka dzörsi tõugu ja vähesel määral punasekirjut holsteini. 12 VEISEKASVATUS Maakarja veiste värvus varieerub helebeezist punaseni. Iseloomulik on sarvede puudumine ehk nudipäisus. Nende arvukus on pidevalt vähenenud, kuna see tõug ei ole suutnud teiste tõugudega
veiste tõuaretuse praktiliseks aluseks. Talupojad ühinesid kontrollühingutesse ja palkasid ametisse jõudluskontrolli assistendid, kes pidasid taludes zootehnilist arvestust ja juhendasid loomade söötmist ja valikut. Vaatamata sellele, et 1939. aastal oli jõudluskontrolli all kõigest 16,3% lehmadest, etendas see siiski märkimisväärset osa tõugude täiustamisel. Väärtuslikke sugupulle oli võimalik valida jõudluskontrolli andmete alusel. Kõige rohkem toodangut- 2187 kg piima- saadi 1938/39. majandusaastal. Lehmad moodustasid üle 67% veiste arvust. 1950. aastal hakati Eestis veiseid kunstlikult seemendama. See võimaldas aretusest kõrvaldada väheväärtuslikud pullid ning viljastada lehmad kõrgväärtuslike pullide spermaga. 4. Aretusõpetuse teoreetiline põhjendus 16
Eesti punast tõugu veiseid on ca 1/4 veiste üldarvust. EESTI MAATÕUG (maakari) Eesti maatõug on ajalooline tõug, mis kujunes välja koos eesti rahvuse kujunemisega. Loomad olid kohanenud siinse kliimaga, nad olid vähenõudlikud ja haigustele vastupidavad. Nad olid väikesekasvulised (250-300 kg) ja väikese piimatoodanguga (1000 kg). Süstemaatiline maatõu aretus algas 1910.a., mil hakati regulaarselt kasutama lääne-soome tõugu sugupulle ja seati sisse maakarja tõuraamat. Põhiliseks aretuskomponendiks ongi jäänud lääne-soome tõug, kuid kasutatud on ka dzörsi tõugu ja vähesel määral punasekirjut holsteini Maakarja veiste värvus varieerub helebeezist punaseni. Iseloomulik on sarvede puudumine ehk nudipäisus. Nende arvukus on pidevalt vähenenud, kuna see tõug ei ole suutnud teiste tõugudega konkureerida. Kui 19.sajandi lõpul moodustasid maakarja veised 27% kogu veiste üldarvust, siis täna on see
annaabi.ee 
