Parim aeg Horvaatiasse minemiseks on mai lõpp, kuna siis on seal päikseline ja mitte liiga palav. Sellel ajal ei ole seal palju turiste ja meri on piisavalt soe u. 20 kraadi Keel Horvaadi keel kuulub lõuna-slaavi keelterühma, samasse keelegruppi kuuluvad ka serbia, bosnia ja montenegro keeled Vene keele oskajatele ei tee erilisi raskusi kohalikest arusaamine, sellest hoolimata tuleks tundmatute sõnadega ettevaatlik olla, sest teadupärast isegi sugulaskeeltes võib sarnastel sõnadel olla hoopis erinev tähendus. Mõningaid horvaadikeelseid sõnu ja väljendeid: Tere - bog Head aega - zbogom Jah/ei - da/ne Palun - molim Tänan - hvala Pole tänu väärt - nema na cemu Vabandage - oprostite Minu nimi on - zovem se Kus asub? - Gdje je Rand - plazha Vanalinn - stari grad Kas räägite inglise keelt? - Govorite li engleski? Ei saa aru - ja ne razumijem Kellaaeg Horvaatias on kell 1h Eesti ajast taga
f) algkeele rekonstrueerimine – algkeele sõnavara ja grammatika taastamine sugulaskeelte võrdlemise kaudu g) Uurali keelepõõsa teooria – uurali keeled ei pärine ühisest algkeelest, vaid on aja jooksul tiheda kontakti tõttu sarnaseks muutunud ja seejärel inimeste laialivalgumise tõttu jälle erinevaks muutunud h) lingvistilise paleontoloogia meetod – meetod keelkonna algkodu tuvastamiseks, mis põhineb taime- ja loomaliike tähistavate sõnade võrdlusel sugulaskeeltes 3. Nimeta vähemalt 4 keele funktsiooni. Info edastamine, emotsioonide väljendamine, mõtlemisvahend, suhete kindlustaja ja hoidja 4. Millal tekkis inimkeel? Polügeneesi teooria järgi tekkis keel 40 000-50 000 aastat tagasi. Monogeneesi teooria järgi aga 120 000-150 000 aastat tagasi. 5. Millisteks keelerühmadeks jaguneb indoeuroopa keelkond? Keldi, romaani, balti, slaavi, indoiraani, armeenia, kreeka 6. Miks on keeruline määrata maailmas kõneldavate keelte täpset arvu?
4 vahendusel. Seega parim seletus nendele sõnadele on pidada neid volga laenudeks, mis tulid varasesse läänemeresoome algkeelde pärast läänemeresoome balti kontaktide algust. Suureks probleemiks on ka eesti keele sõnavara vanemate kihtide ajaloos on läänemeresoomelise sõnavara päritolu. Läänemeresoome sõnavaraks peetakse eesti keeles neid sõnatüvesid, millel on vasted enamikus läänemeresoome keeltes, kuid puuduvad kaugemates sugulaskeeltes. Läänemeresoomelisi tüvesid on eesti sõnavaras üsna palju võrreldes vanemate sõnarühmadega. Tagasihoidlike arvestuste kohaselt ulatub läänemeresoomeliste tüvede arv 700-800-ni. Seega on läänemeresoomelisi sõnatüvesid eesti keeles pea sama palju, kui soomeugrilisi sõnatüvesid kokku. Läänemeresoome sõnavara ei ole ühist algupära, vaid koosneb mitmest kihist. Ei ole usutav, et need sõnatüved oleksid tekkinud läänemeresoome algkeeles spontaanse sõnaloomingu tulemusena
Leksikograafia on sõnaraamatute tegemise õpetus. Sama sõna märgib ka praktilist poolt – sõnaraamatute tegemist ennast. 4. Mis on ja millega tegeleb etümoloogia? Etümoloogia on keeleteaduse osa, mis käsitleb sõnade päritolu. Eelkõige on etümoloogiateaduse uurimisobjektiks tüvede päritolu. Kõige üldisemalt võib iga keele sõnatüved päritolu järgi jagada oma- ja laentüvedeks. Omatüvedel pole leitud laenuallikat ja millel võib olla sugulaskeeltes vaste, mille saab tagasi viia samale algtüvele. Laentüved on teisest keelest laenatud. Etümoloogiateaduse eesmärk on teha kindlaks sõnatüve vasted sugulaskeeltes ja/või laenuallikas. Ühtlasi uurib etümoloogiateadus ühe keele sõnade omavahelisi päritoluseoseid, selgitades välja, missugused sõnad (nt häälikuliselt erinevad tüvekujud, eri tähendusega häälikuliselt sarnased sõnad, tuletised) lähtuvad keeleajalooliselt ühest ja samast tüvest
paralleelina, sõnaraamatus kahjuks mitte. Ootaks, et lõunaeesti keelt ei koheldaks vähem iseseisva keelena kui isuri keelt. Sissejuhatuses tehakse põhjaeesti keeles vahet näiteks kirderannikumurde ja südaeesti keele vahel, lõunaeesti on kõik üks: seda esindab kord võru-, kord tartukeelne sõnakuju. Mõnikord seostuks lõunaeesti sõnakuju etümoloogiliste paralleelidega paremini kui kirjakeele sõna: kuusk'igihaljas tiheda koonusja võraga okaspuu (Picea)'; sõna on sugulaskeeltes ilma klaadivahelduseta, aga lõunaeesti kuus : kuuse :kuust ETS-is puudub. SÕNAARTIKLI ESITAMISTEHNIKA JA KIRJAVIIS ETSi sõnaartikli viited sugulaskeeltele on üles ehitatud kõige vähem mõttevaeva nõudval moel: vadja susi 'hunt' soome susi 'hunt' või vadja ilves 'ilves' isuri susi 'hunt' soome ilves 'ilves' karjala susi 'hunt' isuri ilves 'ilves'
kivi, käsi, külm , kaevama, noor, nimi jt. Enamik kuulub uurali või soome-ugri tüvede hulka. Paraku leidub sellel teoorial ka vastaseid ning niivõrd vana keelesuguluse tõestamine vajab veel suuremaid uurimusi. (Rätsep 2002: 51) Läänemeresoome sõnavara päritolu Läänemeresoome sõnavaraks eesti keeles peetakse neid sõnatüvesid, millel on vasted enamikus läänemeresoome keeltes, kuid pole kaugemates sugulaskeeltes. (Rätsep 2002: 5253) Esimene probleem on sõnavara päritolu. Ollakse kindlad, et sõnavara ei saanud algust ühest kindlast kohast ega sõnaloomingust, vaid mitmest eri kohast. Seetõttu arvab Rätsep, et osa sõnatüvedest kuulub varasemasse soomeugrilisse sõnavarra. Nende vasteid aga pole leitud. Teiseks arvab Rätsep, et sõnad on siiski laenatud indoeuroopa keelest, kuid laene pole õnnestunud tuvastada. Kolmandaks
valitseja või ülemus, piltl. algusosa (nt: rongkäigu pea). 13. Fraseoloogia, etümoloogia, onomastika Fraseoloogia on õpetus fraseologismidest. Sama sõna tähistab ka fraseologismide kogumit ja me võime seda tarvitada mitmes mahus, nt eesti keele fraseoloogia, eesti somaatiline fraseoloogia. Etümoloogia on sõnade päritolu õpetus. Peale selle tähistab sama termin veel sõna päritolu seletust, näidates tema sugulussuhteid muude sõnadega samas või sugulaskeeltes, laenulisust jm. Onomastika ehk nimeõpetus on leksikoloogia haru, mis käsitleb nimede struktuuri, algtähendust, päritolu ja muutumist. Sama sõna tähistab ka mingi keele või piirkonna nimede kogumit, nt eesti keele onomastika, Saaremaa onomastika. 14. Leksikograafia Leksikograafia on sõnaraamatute tegemise õpetus. Sama sõna märgib ka praktilist poolt sõnaraamatute tegemist ennast.
läänemeresoome keeltes) kurta, lill, lääs, nõmm, part, rõõm, susi, vali eesti ja tundmatut päritolu tüvevara (vasteid 10751152 (431489 tüve ning hiili, ila, kesv, lubi, lõhn, sugulaskeeltes peale vadja pole, aga pole ka onomatopoeetilisdeskriptiivsed mahe, mõru, raip (raibe), tunnistatud laenuks) tüved) roni, ürp Sõnavara päritolu. Põlis, laen ja tehissõnad Ligemale 60% eesti ja tundmatut päritolu tüvevarast (644663) on onomatopoeetilised ja deskriptiivsed tüved (koos hüüdsõnadega)
annaabi.ee 
