Mati Unt ,,Sügisball" Varasügis 1. Sügis oli erakordselt seenerikas, õunu kasvas nii palju, et konservi- ja mahlatehased ei suutnud sellist saaki vastu võtta ning suur hulk läks mädanema. Rahvastiku juurdekasvule vaatama olid päradtlõunad imelikult vaiksed. Eero aimas halba nagu alati. 26. juunil sõitis raudteejaamast välja mootorvedur ilma juhita (oli välja hüpanud). Rongikiirus oli 80 km/h. Lähenevat rongi nähes jõudis rongijuht rongi peatada ning võttis tagasikäigu. Kokku põrkasid vedurid alles siis, kui kiirused olid enam-vähem võrdsed õnnetus suudeti ära hoida. Paar nädalat hiljem juhtus järgmine imelik lugu: Käidi Lõuna- Eestis kolleegi juubelil, terve öö aeti juttu. Alles varahommikul hakati lahkuma. Üks
Sügisball Mati Unt *Eero – Ta asus elama Mustamäele pärast seda, kui tema naine jättis ta maha, kes tunnistas end armastavat Eero sõpra. Uue elu algusest uues kodus sai hoopis midagi muud kui ta lootnud või arvanud oli. Tema teoseid on loetud, aga alati on arusaamatuks jäänud, kes on adressaat, kellele Eero oma luuletusi kirjutab. Tema luule ei puuduta kedagi ja see muserdab Eero hinge ja ta tunneb, et ta on siinses maailmas üksik. luuletaja/ tundis muret, et ta ei tea oma luule austajaid, kartis, et ta luulet ei loeta – ebakindlus/ ei kuulunud antiurbanistide hulka/ meeldis jälgis valguse langemist majadele- kunstihing/ kartis majavaime– kartlik/ moodne asjadevastasus oli talle võõras/ oli kuulanud vee tilkumise häält kraanikaussi/ tundis piinlikkust oma töö ees/ maal
1) Iga tegelast iseloomustavaid jooni: Eero – luuletaja/ tundis muret, et ta ei tea oma luule austajaid, kartis, et ta luulet ei loeta – ebakindlus/ ei kuulunud antiurbanistide hulka/ meeldis jälgis valguse langemist majadele- kunstihing/ kartis majavaime– kartlik/ moodne asjadevastasus oli talle võõras/ oli kuulanud vee tilkumise häält kraanikaussi/ tundis piinlikkust oma töö ees/ maal sündinud/ tugeva ilumeelega – sodimise korral tuleb võtta uus blankett/ ei talu ebamäärasust/ ta ei olnud oma luulest vaimustatud, seda hiljem uuesti lugedes/ unistab paremast maailmast/ hajameelne August Kask – armastab täpsust- tegi statistikat selle kohta, mis talle aknast paistis, inimeste
Peatükid on tegelaste vahel väga ära tükeldatud. Väga palju on fakte ja leheküljepikkuseid loetelusid. Tegelasi on romaanis kokku kuus. Jaan Undusk kirjeldab oma Eesti Päevalehe arvamusartiklis „Eesti lugu“, Mati Unt „Sügisball“ romaani kuute peategelast ja romaani tegevustikku nii: „Sügisball” mängust ja üksijäämisest pärast seda, kui mäng saab otsa. Mänguplatsiks on Mustamäe, näitlejaiks kuus paneelmajade sügavuses elutsevat üksiklast: luuletaja Eero, arhitekt Maurer, juuksur August Kask, šveitser Theo, telefonitöötaja Laura ja tema poeg Peeter. Eero naine on ära jooksnud ja Maureri naine jookseb ära romaani käigus, August Kask on raske lapsepõlvega poissmees, Theo lihtsalt kepib naisi, üksiti ja paarikaupa, ning jõuab oma eksperimendis 235. emaseni; Laura on lahutatud ja elab oma väikesest pojast mööda, sukeldudes seebikate vaatamisse“. Luuletaja Eero oli melanhoolne luuletuste kirjutaja, kelle luuletustel kahjuks lugejaid ei olnud.
Nende majade seinu ei raputa tormid. Äikeseiilid ei kanna minema nende katuseid. Millest võib järeldada, et Llinnaosa tegelased tundsid ennast oma kodudes turvaliselt. 4. Tegelased Teos on kirjaniku seni kõige pikem teos, mille kollektiivseks peategelaseks on üks uuem linnaosa koos oma probleemidega. Teos tutvustab kuute linnaelu tegelast Eero- luuletaja, kuid ta ei teadnud ise päris hästi kellele. Eerole tekitas tõsist muret, et tema luulel puudub pahatihti aadress. Eero oli teoses esimene, keda tutvustati, ta elas Mustamäe südames, kuuendal korrusel, suures paneelmajas. Ta ei tundnud neid inimesi kellega ta naaber oli. Nägupidi aga oli enamustega tuttav. Kõik need nägupidi-tuttavad tundsid tedagi, aga nad ei andnud seda kuidagi väliselt mõista ja Eero vastas neile samaga. Nii tundis Eero oma ümbrust ennekõike kui liikuvate figuuridega küllastatud maastikku. August Kask elas Eeroga samas majas, aga 9ndal korrusel. Nad ei tundud õksteist.
Sügisball Mati Unt - Eero, luuletaja, ei teadnud kelle jaoks seda tegi, tema luulet väga ei loetud ja see tegi mehe kurvaks, kartis inimeste arvamust oma luule kohta, pelgas trepikojas olekut, kartis et keegi jälitab teda seal (majavaimud, kes ei pruugi pahatahtlikud olla kuid kavalad) - August Kask, Eero naaber, armastas täpsust, tegi statistikat (uuris vastasmaja), oli meestejuuksur, jälgis teisi inimesi - Seoses Augusti tööga: kunagi peeti juuste lõikamist halvaks, tähendas kastreerimist, olevat tinglik inimohver, sest hing asub peas, August seda ei teadnud, oli realistliku elukäsitlusega, 60ndatel oli tal tööd vähem, sest vähe oli noori, kes kasimist vajaks, teostati avalikke juukselõikusi (nagu häbipost), juuste pikkus määras inimese saatuse,
Mati Unt - “Sügisball” märkmed "Raamatu mõte on kirjeldada inimeste üksindustunnet suurlinnas, kus neid kõikjal teised inimesed ümbritsevad. [---]Tuli välja, kui ebaperfektne on meid ümbritsev maailm ning et keset teisi inimesi tunneme me end tihtipeale kõige üksikumana." -Annely Kasela Tegelased: Eero- luuletaja. Kartis inimestelt küsida, kas need on tema luulet lugenud, sest kartis eitavat vastust. Elas Mustamäe keskel, kuuendal korrusel suures paneelmajas. “Eero ise oli luuletaja. Ta luuletas, kuid ei teadnud, kellele. Ka arvustustes oli öeldud, et tema luulel puudub aadress.” “Eero eelistas püsida oma soojas ja mugavas korteris. Seal tegi ta oma tööd, millest polnud rahvale reaalset tulu.” August Kask- meestejuuksur. Elas samas majas kus Eero, kuid 9ndal korrusel. Ta oli vanapoiss. Kõige vanem kõigist tegelastest.
Raim, nagu teda igal pool kutsuti, oli oma päikesenaise leidnud, aga paraku väärib kooselu lõpp 1989. aastal õudusromaani. Katrin Kaugveri jutu järgi olid nad kahekesi peolt tulnud ja Raimondil oli juba protees alt ära keeratud, kui Aave õhkõrn kleit (vist Raimondi kingitus) tuba soojendanud reflektorist tuld võttis. Raimond ei saanud midagi teha. "Eks isa oli elus kõiksugu asju näinud, aga see oli temalegi liig." Viimased aastad elas Kaugver oma Mustamäe korteris. Vaatamata viletsale tervisele polnud Raimond siiski murtud mees. Ta ei armastanud viriseda ega kaevata. Uute aegade saabudes lasi Kaugver ennast Eesti Komiteesse valida, avaldas sahtlisse jäänud noorusromaanid. Ega ta kirjutamistki lõpetanud: mälestusteos "Peotäis tolmu" ei jõudnudki enam kirjaniku eluajal ilmuda. 1990. aastal olid Kupra kirjastuse tiraazid nii suured, et Kaugverist sai enne surma veel tõsiselt rikas mees
alguses kui ka taasiseseisvunud Eestis 1990ndatel. 2. Raamatu peategelasteks on vanadaam Aliide Truu ning tütarlaps Zara Pekk. Aliide Truust annavad peamiselt aimu tagasivaated, mil mindi raamatus Teise maailmasõja järgsesse aega. Sel ajal oli ta noor ja hakkaja tütarlaps, kuid jäi pea igas olukorras õe Ingli varju. Oma õde Aliide seetõttu ei sallinud. Suureks vaenutekitajaks oli siinkohal samuti Ingli abikaasa Hans Pekk, keda ka Aliide armastas. Hansu nimel oli Aliide valmis kõigeks. Raamatu kaasaegses tegevustikus, mis leidis aset 1990ndatel, polnud Aliide Hansust üle saanud ning meenutas meest ikka veel heldimusega. Samas oli ta üksik ning kohati kibestunud, kui meenutas maailmasõjaaegseid ülekuulamisi ja piinamisi. Kaastunnet jätkus tal siiski Ingli lapselapse Zara jaoks, kelle ta enda katuse alla mõneks ajaks elama võttis. Zaral oli mitmeid sarnasusi Aliidega ta oli samuti noor ja
» «Käigu põrgu kõik kanoonikud!» «Abt Claude Choart! Doktor Claude Choart! Kas te otsite Marie-la-Giffarde'i?» «Too elab Glatigny tänavas *.» «Ta teeb pordumajade ülemale voodit.» «Ta maksab talle neli teenarit; quatuor denarios3.» «Aut unum bombum.»4 «Kas tahate öelda, et igalt ninalt?» «Sõbrad! Meister Simon Sanguin, Pikardia elektor, kellel naine laudjal istub.» «Post equitem sedet atra cura.» 5 «Ikka julgesti, meister Simon!» «Tere, härra elektor!» «Head ööd, elektoriproua!» «Ah, õnnelikud, kes kõike seda näevad!» õhkas Joannes de Molendino, kes ikka veel ülal kapiteeli lehtede vahel kükitas. ülikooli vannutatud raamatukoguhoidja Andry Mus-nier sosistas kuninglikule köösnerile Gilles Lecornule kõrva sisse: «Ma ütlen teile, maailma lõpp on käes. Kunagi varem 1 Hallide tuunikatega (lad. k.). 2 Pigemini hallide nahkadega vooderdatud (lad. k.). 3 Neli teenarit (lad. k.). 4 Ehk ühe mürtsu (lad. k.).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
