3 Suuraju pealispinda nim. ajukooreks Juhib organismi vaimset ja füüsilist tegevust Ajukoores asuvad erinevaid ülesandeid täitvad ajukeskused 4 Kontrollib ainevahetust, sigimist, eritamist ja keha temperatuuri Talamus peamine informatsioonikeskus, emotsioonid Hüpotalamus haistmine; keha temperatuur Epitalamus ealine areng; ärkveloleku/une tsükkel Subtalamus motoorne keskus 5 Reguleerib lihaste koostööd, aitab säilitada tasakaalu Uss ja tätrakesed hoolitsevad automaatsete liigutuste eest Poolkerad tegelevad tahteliste liigutuste kontrolliga 6 Vahendab informatsiooni pea- ja seljaaju vahel; vastutab lihaste pingeseisundi eest 7 Hingamise, neelamise, oksendamise,
Keskaju: funktsioonid Kõige väiksem peaajuosa Punatuum reguleerib tugimotoorikat ning lihaste toonust, ta on normaalseid asendeid tagavate reflekside (asendireflekside) keksuseks IV paari ( plokinärvi ) и III paari ( silmaliigutajanärvi) tuumad Subkortikaalsed kuulmiskeskused, nende abil toimuvad akustilised orienteerumisrefleksid Subkortikaalsed nägemiskeskused, nad osalevad optilistes orienteerumisrefleksides Vaheaju Epitalamus Talamus Subtalamus Hüpotalamus Metatalamus Talamus ehk tundekühm Kokku ligikaudu 40 tuuma, kuhu koonduvad erutused peaaegu keha kõikidest retseptoritest (keha üldine tundlikkus) Kõikide tundlikkuse liikide, v.a.haistmine, koorealune keskus Aju peamine informatsioonikeskus (teadete vastuvõtmine, sorteerimine ja koordineerimine) Koorealune kuulmis- ja nägemiskeskus Hüpotalamus Sisaldab 32 paari tuumi, mis on vegetatiivse närvisüsteemi kõrgemateks koorealusteks keskusteks
koostisosad ja nende funktsioonid. Tingimatu refleksi ja tingitud refleksi olemus. Tingitud reflekside kujunemise tingimused ja staadiumid. Tingitud reflekside liigid. Kesknärvisüsteemi talitlus. Peaaju peamised osad: piklikaju, sild, väikeaju, keskaju, vaheaju, suuraju. Ajutüvi ja ajuvatsakesed. Ajutüves paiknevad peamised närvikeskused ja nende funktsioonid. Retikulaarformatsioon ja selle peamised funktsioonid. Väikeaju peamised funktsioonid. Vaheaju osad talamus, subtalamus, hüpotalamus ja epitalamus ja nende peamised funktsioonid. Suuraju jagunemine poolkeradeks ja sagarateks. Suuraju sagarate põhilised funktsioonid. Suuraju hallaine, valgeaine ja tuumad. Suuraju koor. Ajukoore aferentne ja eferentne talitlus. Suuraju valgeollus ja juhteteed - assotsiatsioonikiud, komissuraalkiud, projektsioonikiud. Seljaaju valge- ja hallaine. Hallainest moodustuv ees-, taga- ja külgsammas. Spinaalganglionid. Eferentsete neuronite paiknemine seljaaju hallaine sammastes.
regulatsioon, termoregul, toitumise ja emotsioonide regulatsioon, une/ärkveloleku regulatsioon. · Epitalamus (paikneb talamusest tagapool ja üleval), koosneb ratsmetuumast erinevate lõhnade infotöötlus + lõhna mõju emotsionaalsele käitumisele + siseelundite talitlus seotud lõhnadega; ja epifüüsist endokriinnääre mis reguleerib 1) inimese ealist arengut 2)ärkveloleku ja unetsüklid (melatoniin). · Subtalamus osaliselt ulatuvad subtalamusse ka punatuum ja mustaine on seotud motoorsete funktsioonide regulatsiooniga. 2. Ajutüves paiknevad peamised närvikeskused ja nende funktsioonid: 1) Hingamiskeskus neuronite kogumikud piklikajus ja sillas. Reguleerib hingamise rütmi ja sügavust vastavalt organismi hapniku vajadusele. Hingamiskeskuses eristatakse kaht peamist piirkonda: rütmiala piklikajus ja pneumotaksiline ala sillas.
oluline subkortikaalne keskus. Substantia nigra (mustaine) on tume mass, mis jääb punatuumade ja suuraju varte vahele ning mille must värvus tuleneb melaniini graanulite rohkest sisaldusest. Mustaine osaleb lihaste toonuse ja koordinatsiooni reguleerimises. Mustaine esineb ainult inimese ajus, selle vigastuse korral on liigutustegevus oluliselt häiritud. 34. Vaheaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Hüpotalamus. Talamus. Vaheaju (diencephalon). Vaheaju peamised osad on talamus, subtalamus, hüpotalamus ja epitalamus. Talamus on vaheaju suurim osa, moodustades sellest ligikaudu 4/5. Talamus kujutab endast tuumade kogumit, mis jaguneb kaheks lateraalseks osaks, ühendatuna intermediaarse massiga. Talamuses paikneb III ajuvatsake, mis jääb talamuse lateraalsete osade vahele. Talamuse tuumadesse suunatakse närviimpulsid praktiliselt kogu keha retseptoritelt. Talamus on otsekui aferentsete erutuste kollektor. nucleus ventralis anterior (eesmine ventraaltuum) ja n
tasandil on eristatavafd punatuumad, mis on seotud motoorika alateadliku regulatsiooni ja koordineerimisega. mustaine jääb punatuumade ja suurajuvarte vahele ja osaleb lihaste toonuse ja koordinatsiooni reguleerimises; Keskaju funkts: *visuaalse ja akustilise info analüüs *nägemise ja kuulmisega seotud reflekside integreerimine *motoorika regul koos primaarse motoorse korteksi, väikeaju, talamuse ja basaaltuumadega *VAHEAJU peamised osad on talamus, subtalamus, hüpotalamus ja epitalamus. Talamus kujutab endast tuumade kogumit, mis jaguneb kaheks lateraalseks osaks. *Talamuse tuumadesse suunatakse närviimpulsid kogu keha retseptoritelt. *kogu sensoorne info, v.a lõhnadega seonduv, läbib oma teel suuraju koore somatosensoorsesse piirkonda talamuse *kogu nägemisnärvide kaudu ajju saabuv info suunatakse ajukoorde lateraalsete põlvikkehade kaudu
keskaju eesmise osa moodustavad suurajuvarred ja tagumise osa moodustab katteplaat, millel on 2 üla ja 2 alaküngast. alumised künkad on seotud kuulmisfunktsiooniga, ülemised nägemisrefleksidega. keskaju ristlõikes ülemiste küngaste tasandil on eristatavafd punatuumad, mis on seotud motoorika alateadliku regulatsiooni ja koordineerimisega. mustaine jääb punatuumade ja suurajuvarte vahele ja osaleb lihaste toonuse ja koordinatsiooni reguleerimises.; *vaheaju peamised osad on talamus, subtalamus, hüpotalamus ja epitalamus. talamus kujutab endast tuumade kogumit, mis jagunebkaheks lateraalseks osaks. Talamuse tuumadesse suunatakse närviimpulsid kogu keha retseptoritelt. Subtalamus on otse talamuse alla jääv vaheaju osa, mis sisaldab juhteteid ja subtalamuse tuumasid. subtalamuse tuumad on seotud motoorsete funktsioonide regulatsiooniga. Epitalamus jääb talamusest taha ja ülespoole ning sisaldab tuumasid, mis on seotud lõhnade tajumisega. epitalamuses paikneb ka käbikeha e
• Kui üldine neurogenees on lõppenud, algab rakkude diferentseerumine, 3 ja 5-põiekese staadium ja ajuosade moodustumine – neuroblastidest spetsiifilist tüüpi neuronid. Otsaju (telencephalon): ajukoor, basaalganglionid, haistesibulad hippokampus, mandelkeha, Vaheaju (diencephalon) Talamus, hüpotalamus, subtalamus, epitalamus Keskaju (mesencephalon) Keskaju (rhombencephalon) Tagaaju (metencephalon) Ajusild ja väikeaju Üdiaju (myelencephalon) Piklikaju (Peaaju koosneb järgmistest peamistest osadest: ) 15 Migratsioon
annaabi.ee 
