leidmist õiguserakendaja poolt. Asjaolude lõplikul moodustamisel jätab õiguse rakendaja tähelepanemata selle, mis ei aita tal kaasuse juriidilist kvalifikatsiooni anda, mis ei vii teda subsumeerimisel edasi. Õigusliku kvalifikatsiooni andmiseks vajalikud otsused tehakse seega enne õiguse rakendusakti vastuvõtmist. ÕIGUSE RAKENDAMINE E SUBSUMEERIMINE LÕPPEB ÕIGUSE RAKENDUSAKTI VASTUVÕTMISEGA. Subsumeerimist ei ole võimalik lõpule viia, ilma et sellele eelneks eluliste asjaolude üle vajalike otsuste tegemine. Subsumeerimise raskuspunkt seisneb eelotsuste tegemisel. Need vajalikud otsused põhinevad kas: tajumisel, inimkäitumise tähenduse hindamisel või otsustaja sotsiaalsel kogemusel. 1. Ütlused toimunust põhinevad reeglina TAJUMISEL. Õiguslikku tähendust omavad paljud elulised asjaolud, mis põhinevad tajumisel. Nt: kehavigastuste tekitamine,
põllumajandusloomi. Äratarvitatav asi on aga vallasasi, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse. -) Hüved Hüve on õiguse objekt kui subjektiivne õigus on tõepoolest kooskõlas õigustust omava õiguse subjekti huviga. 1. Mida tähendab õiguse rakendamine? Selgita! Õiguse rakendamine on õiguse realiseerimise üks viise. Õiguse rakendamine on riikliku tegevuse eriliik ehk see eeldab kompetentse riigiorgani vastavat tegevust - subsumeerimist. Subsumeerimise loogiline olemus seisneb selles, et tuleb võrrelda konkreetseid elulisi asjaolusid õigusnormis esitatud abstraktse faktilise koosseisuga ning kui nad on omavahelistes seoses, siis teha lõppjäreldus selles õigusnormis ettenähtud õigusliku tagajärje osas. Õiguse rakendamisel tuleb kontrollida, kas konkreetsestes elulistes asjaoludes (S) on tõepoolest üks abstraktse faktilise koosseisu (T) juhustes. 1
Erinorm ületab üldise normi ja uus norm ületab vana normi. Tõlgendamine ja eluliste asjaolude õiguslik hinnang Subsumeerimine on õiguse rakendamine tegelikult toimunud eluliste asjaolude suhtes. Elulised asjaolud ütlusena saavad õigusliku tähenduse tänu sellele õigusnormile, mille abil toimub otsustamine. Õigusnorm valitakse välja, arvestades ütlusi. Subsumeerimine lõpeb rakendusakti vastuvõtmisega. Subsumeerimist ei ole võimalik lõpule viia, ilma et sellele eelneks eluliste asjaolude üle vajalike otsuste tegemine. Subsumeerimise raskuspunkt seisneb eelotsuste tegemisel. Need vajalikud otsused põhinevad kas: tajumisel, inimkäitumise tähenduse hindamisel või otsustaja sotsiaalsel kogemusel 21. Mida tähendab õiguse grammatiline tõlgendamine? Selgita! Selle eeldus on keele reeglite hea tundmine, milles õigusnormid on väljendatud
vajalikkusest (kohustusest), pole oluline, kas seda realiseerib ametnik või eraisik. Õigus on realiseerunud, kui subjektide käitumine on nõuetega vastavuses. Õiguse rakendamisel on teiste viisidega ühine see, et realiseerimise alus on ka õigusnormi nõue. Erinevus on see, et rakendamine on riikliku tegevuse eriliik. Õiguse rakendamine eeldab erisubjekti kompetentse riigiorgani vastavat tegevust subsumeerimist. Subsumeerimise loogiline olemus tuleb võrrelda konkreetseid elulisi asjaolusid hüpoteesiga, kui nad on seoses, tuleb teha järeldus tagajärje osas. See on sarnane formaalsest loogikast tuntud süllogismile õigusliku tagajärje kindlaksmääramise süllogism. Kui abstraktne faktiline koosseis kajastub tegelikkuses, siis kehtib tegelikkuse suhtes õiguslik tagajärg. Seega on abstraktne faktiline koosseis tänu konkreetsetele elulistele asjaoludele ellu viidud, kui olukord
Paljudes valdkondades (poliitika; diplomaatia puhul pädevus vabalt valida liitlasi, lepingupartnereid; sõjandus). Määrusandlus KOV puhul. Õigus otsustada õiguslike olukordade tagajärgede üle. Seaduslikkuse pr ainult see, mis on seadusega lubatud; halduse jaoks ei ole õigusvaba ruumi. Hd õn rakendamine. Vastav n peab sisaldama min abstraktse teokoosseisu, mis peab olema täidetud et selle alusel teha d.otsus. eeldab õiguslikku subsumeerimist (õ rakendamise 1 aste). D seadusandja poolt haldusele antud volitus; valida 2 või mitme samaväärse õigusliku tagajärje vahel või iseseisvalt otsustada kas tagajärg rakendada või ei. Sellest tulenevalt d liigid valiku- ja otsustusd. Diskretsiooni teostamine ja piirid D peab olema õpärane. Piirid: · Teokoosseis olemasolu eelduseks n rakendamisel; kas tegelikkuses esinevad faktilised asjaolud vastavad abstraktse teokoosseisu tunnustele; tõlgendamine peab
Kui abstraktse faktiline koosseis T kajastub tegelikkuses S, siis kehtibki tegelikkuse S suhtes õiguslik tagajärg R. Seega on T tänu konkreetsetele asjaoludele S siis ellu viidud, kui S on loogiliselt võetuna üks T juhustest. Õiguse rakendamisel peamegi kontrollima seda, kas S on tõepoolest üks T juhus. Kui see on nii, siis tulenebki õiguslik tagajärg süllogismile vastavast skeemist. T -> R (T iga juhuse osas kehtib R) S = T ( S on samane T) S -> R (S osas kehtib R) See iseloomustab subsumeerimist läbi tema kõige lihtsama võimaluse. Esineb olukordi, kus üks ja seesama käitumine tegelikustab eri õigusnormides esitatud faktilisi koosseise. On olemas ka keerulised hüpoteesid ja elu on ikkagi keerulisem igasugusest skeemist. Elu on igal juhul rikkam. See ongi subsumeerimine. Subsumeerimine on siis võimlik õiguse rakendamisel, kui see on õigusnormil põhinev. Juba ammu ei põhine õiguse rakendamine pelgalt õigusnormidel. Need on tohutult tähtsal kohal. Deduktiivne
leidmist õiguserakendaja poolt. Asjaolude lõplikul moodustamisel jätab õiguse rakendaja tähelepanemata selle, mis ei aita tal kaasuse juriidilist kvalifikatsiooni anda, mis ei vii teda subsumeerimisel edasi. Õigusliku kvalifikatsiooni andmiseks vajalikud otsused tehakse seega enne õiguse rakendusakti vastuvõtmist. ÕIGUSE RAKENDAMINE E SUBSUMEERIMINE LÕPPEB ÕIGUSE RAKENDUSAKTI VASTUVÕTMISEGA. Subsumeerimist ei ole võimalik lõpule viia, ilma et sellele eelneks eluliste asjaolude üle vajalike otsuste tegemine. Subsumeerimise raskuspunkt seisneb eelotsuste tegemisel. Need vajalikud otsused põhinevad kas: tajumisel, inimkäitumise tähenduse hindamisel või otsustaja sotsiaalsel kogemusel. 1. Ütlused toimunust põhinevad reeglina TAJUMISEL. Õiguslikku tähendust omavad paljud elulised asjaolud, mis põhinevad tajumisel. Nt: kehavigastuste tekitamine,
Elulistele asjaoludele antakse õiguslik hinnang, mis võimaldab õiguse süsteemset iseloomu arvestades välja jätta rakendamisele mittekuuluvad õigusnormid ning jätta vaatluse alla võimalikud rakendatavad normid. Õigusliku kvalifikatsiooni andmiseks vajalikud otsustused tehakse seega enne õiguse rakendusakti vastuvõtmist. Õiguse rakendamine ehk subsumeerimine lõpeb rakendusakti vastuvõtmisega. Eelnevad otsustused on abistava iseloomuga, milleta pole subsumeerimist võimalik lõpule viia. Vajalikud otsustused põhinevad tajumisel, inimkäitumise tähenduse hindamisel ja/või otsustaja (hindaja) sotsiaalsel kogemusel. Sarnaselt subsumeerimisele toimub ka eluliste asjaolude õiguslik hindamine, õiguslik kvalifitseerimine, õigusnõustamise käigus. Siinjuures aitab palju protsessiõigus, mis määratleb objektiivse tõe tuvastamiseks lubatud ja nõutud tunnetamisallikad ja vormi. 249
annaabi.ee 
