0 4. Foneetiline ja fonoloogiline areng. Eesti häälikusüsteemi areng. Karlep (Psühholingvistika ja emakeeleõpetus) Kõigepealt omandatakse kons-vok kontrast, seejärel kergemini ja hiljem raskemini artikuleeritavad häälikud. Kõige raskem on eesti lastele r, rasked on ka s, l, k ja õ. k: mõnedel lastel väga varakult, teistel viimase konsonandina. Võimalikud probleemid: - h. puudumine, - h. asendamine e substitutsioon (üldlevinud ja individuaalsed substituudid) [Sandril t s-i asemel näit tuvila], - h.-te segistamine, - h. moonutamine [r]. Suht vähe on eesti keeles häälikute segistamist, sest meil puuduvad rasked kontrastid (näit susisevate häälikute või helilise- helitu kontrast). Segistatakse r-l, t-k ja mõningaid teisi [v-r Sandril vävar, st metatees]. Substituudid on normaalse arengu korral akustiliselt erinevad, artikulatoorselt lähedased. Väärarengut osutavad sellised substituudid, mis on akustiliselt lähedased.
t. Lihtsamalt artikuleeritavad häälikud omandatakse varem, keerulisemad hiljem. Eesti keeles üks raskemaid häälikuid r, vähem s, l, k, õ. Füsioloogilises puuded ehk eakohased vead: häälikute puudumine, häälikute asendamine, häälikute vastastikune asendamine, häälikute moonutamine. lapse artikulatsiooniaparaadi arengut silmas pidades on substituutide kasutamine ja nende dünaamika keele häälikusüsteemi suunas seaduspärane nähtus. Normaalse arengu korral on substituudid ja normikohased häälikud akustiliselt küllaltki erinevad, häälduskoha poolest aga lähedased. Hälbelise arengu korral on aga substituudid kõlalt õigele häälikule lähedased,motoorselt aga oluliselt erinevad, nt uvulaarne r, lateraalne s. Eesti laste hääldamist iseloomustab: Häälik ei tule kasutusele sõna kõikides positsioonides. reeglina on hääliku hääldamine kergem lihthäälikuna, raskem häälikuõhendeis, kus ta võib esialgu puududa
saj keskel misjonäride poolt Tema meelest polnud teooriat, kuidas teadus peab keelt kirjeldama, vaid on mingid seisukohad Tema põhiline raamat "Language" (1933) 2. Variant tema tööst, mida avaldas 1914.aastal Tema jaoks on keel puhas kood, ilma igasuguse semantikata. Keeleteaduses tuleb tähendus välja mõtelda. Tema seisukohad: Keel mitte häälikud ja mitte tähendused, vaid nendevahelised seosed, vormid Seotud ja vabad vormid, konstituendid. Vormide klassid, substituudid (elemendid, mis võivad lause sees esineda erinevalt.. nt kass jooksis kooli, poiss jooksis kooli jne.. kass ja poiss kuuluvad ühte klassi, sest võivad üksteist lauses asendada). Morfoloogia (seotud vormid) ja süntaks (vabad vormid) Etics vs emiks (fonetics vs fonemics) (sõnal etics pole seost eetikaga, tulnud sõnast fonetics, foneetika on see mida uurime, heli ja artikulatsioon, keele materjaalne külg, foneemika tegeleb keele abstraktse küljega)
paribus) Nõutav kogus (quantity demanded QD) on ostjate poolt turul nõutava kauba või teenuse konkreetne kogus (hulk naturaalühikutes), mida tarbijad konkreetse hinna puhul soovivad ja suudavad osta Nõudlust määravad tegurid on kõik need nõudluse suurust mõjutavad tegurid, mis võivad suurendada või vähendada mingi kauba nõudlust, so seost nõutava koguse ja hinna vahel Asenduskaubad e substituudid on samu tarbeid rahuldavad hüvised. Asenduskaupadest ühe hinna tõus kutsub esile teise kauba (esimest 8 asendava kauba) nõudluse ja nõutava koguse suurenemise. Asenduskaupadest ühe hinna alanemine toob aga kaasa teise kauba nõudluse (ja nõutava koguse) vähenemise (ceteris paribus) Täiend- e siduskaubad on kaks kaupa, mida tavaliselt kasutatakse koos.
suurenemisel kasvab ning tarbimiseelarve vähenemisel kahaneb. Luksuskaup on normaalkauba eriliik, mille tarbimine suureneb sissetulekute suurenemisel suhteliselt rohkem. Inferioorne, kehvema kauba tarbimine sissetuleku kasvades kahaneb ning sissetuleku kahanedes suureneb. Griffeni kaup on hüvis, mille nõudluskõver on üles paremale tõusev, st sellise kauba nõutavaid kogused suurenevad hinna tõustes. Asenduskaubad e substituudid on samu tarbeid rahuldavad hüvised. Asenduskauba hinna tõus kutsub esile teise kauba nõudluse ja nõutava koguse suurenemise. Asenduskaupadest ühe hinna alanemine toob aga kaasa teise kauba nõudluse vähenemise. Täiend- e siduskaubad on kaks kaupa, mida tavaliselt kasutatakse koos. Täiendkaupadest ühe kauba hinna tõus põhjustab teise kauba nõudluse ja nõutava koguse vähenemise. Hinna muutuse asendusefekt on tulemus, mille kutsub esile mingi
Tema keeleanalüüsi metoodika erineb oluliselt Euroopa strukturalismist ( signifikatiivsete opositioonide meetod - maal kaal ), selle jaoks on vaja tunda keelt, muidu ei me ei oska öelda, et maal ja kaal on erinevad objektid. Hakatakse uurima keelt, mida me ei tunne. o keel mitte häälikud ja mitte tähendused, vaid nendevahelised seoses, vormid; o Seotus ja vabad vormis, konstituendid; o Vormide klassid, substituudid; o Morfoloogia (seotud vormid) ja süntaks (vabad vormid) ei saa ümber tõsta. Etics vs emiks (fonetics vs fonemics) Segmentatsioon Distributsioon - jaotus. NT: 1) A ja B A asub alati nendes kontekstides, kus esineb B ja B esineb seal, kus esineb A (identne distributsioon). Mida see tähendab inimeste puhul võiks öelda, et
Kujunevad mälupesad: korduvaid signaale hakkab lapse aju "ära tundma". Väljendusvahenditest omandab laps kõigepealt intonatsiooni. Vastavad alged ilmnevad juba lalina ajal. Ka hakkab laps mõistma kõigepealt tooni. Sõnade hääldamist tuleb vaadelda paralleelselt kahes plaanis: 1) rõhulis-rütmiliste struktuuride kui hääldusraamide omandamine; 2) häälikute artikuleerimine ning sõnade häälikkoostise omandamine. Kõne hälbelise arengu puhul on aga substituudid sageli teistsugused. Nad on kõlalt õigele häälikule lähedased, motoorselt aga oluliselt erinevad: eesti keeles näiteks uvulaarne või velaarne r, külgmine (lateraalne) s. Kirjeldatud nähtuste puhul on varajane logopeediline sekkumine igati otstarbekas ja põhjendatud, sest sellistel substituutidel on kalduvus kinnistuda. Oskus hääldada häälikut on küll eelduseks selle kasutamisele sõnades, kuid sõnade häälikkoostise omandamine allub siiski oma seaduspärasustele
annaabi.ee 
