................ a m1 x1 + a m 2 x 2 + ...a mn x n = bm kordajateks, arve b1 , b2 ,..., bm aga süsteemi vabaliikmeteks. Arve c1 , c 2 ,..., c n , mis rahuldavad süsteemi kõiki võrrandeid, nimetatakse võrrandisüsteemi lahendiks. Lineaarse võrrandisüsteemi (3) kordajatest moodustatud maatriksit nimetatakse süsteemi (3) maatriksiks. Maatriksi A täiendamisel vabaliikmete veeruga tekkinud maatriksit nimetatakse süsteemi (3) laiendatud maatriksiks. 2. Substitutsiooni definitsioon, näide. Inversiooni definitsioon, näide. N-järku determinandi definitsioon. Determinandi defineerimisel kasutatakse substitutsiooni mõistet. n-ndat järku substitutsiooniks nimetatakse n esimese naturaalarvu 1,2,...,n iga ümberjärjestust i1 , i2 ,..., in , . Näide 1. Kolmandat järku substitutsioone on 6: 1, 2, 3; 1, 3, 2; 2, 1, 3; 2, 3, 1; 3, 1, 2; 3, 2, 1. Võib veenduda (meie seda siin ei tee), et n-ndat järku substitutsioone on n!= 1 2 3 ... (n - 1) n tükki
B = 21 M M O M M am1 am 2 K amn bm nimetatakse süsteemi (3) laiendatud maatriksiks. 2.Substitutsiooni definitsioon, näide. Inversiooni definitsioon, näide. N-järku determinandi definitsioon. Determinandi defineerimisel kasutatakse substitutsiooni mõistet. Def. 1. n-ndat järku substitutsiooniks nimetatakse n esimese naturaalarvu 1, 2, ... , n iga ümberjärjestust i1 , i2 , ... , in . Näide 1. Kolmandat järku substitutsioone on 6: 1, 2, 3; 1, 3, 2; 2, 1, 3; 2, 3, 1; 3, 1, 2; 3, 2, 1.
Egiptuse vaarao khnumhotep'i kaljuhaua hieroglüüfkirjad,mis erinesid tunduvalt teistest hieroglüüfidest Vanus: ligi 4000z (~1900 e.K.r) Ajaloolise (arvutieelse) krüptograafia põhivõtted. Kaks põhivõtet: · Substitutsioon (substitution)- olemasolevate märkide asendamine teiste märkidega · Transprositsioon e. Permutatsioon (transposition, permutation)- olemasolevate märkide järjekorra muutmine Lihtsamad arvutieelsed krüptovõtted kujutas endast substitutsiooni või transpositsiooni eri varianti; keerukamad võtted (keerukamad krüptosüsteemid) olid nende teatud kombinatsioonid Ka suur osa kaasaegseid (arvutite ajastu) krüptosüsteeme on üles ehitatud enam-vähem sama ideoloogia kohsaelt, koosnedes subsitutusioonidest ja transprositsioonidest. Kreeka krüptograafia polybiose ruut Pärineb ajaj2rgust ca 200.a e.Kr. Iga täht asendati kahekohalise nubmriga, nt EESTI asendus järgjendiga 5151344442
· Võtme saab valida mistahes teksti hulgast (nt mingi raamatu mingi lõik) ja kuitahes pika · Oli 18.-20. sajandil laialt kasutusel 73. Krüpteerimismasin ENIGMA Sakslased konstrueerisid 1930tel aastatel elektromehaanilise krüpteerimismasina ENIGMA, mille sifrid pidid olema murdmatud · ENIGMA oli keerukas substitutsioon-permutatsioonsiffer, kus võtmena anti ette rootorite (3-8 tk) (substitutsiooni) nihked · Rootor oli mõlemalt küljelt 26 kontaktiga ketas, mis realiseeris tähestiku permutatsiooni Rootoreid oli kolm ja iga tähe sifreerimisel liigutati viimast rootorit ühe sammu võrra · Kui viimane rootor oli teinud 26 sammu (täisringi), liigutati eelviimast rootorit nagu auto kilomeetrilugejas · Niiviisi saavutati 26´26´26 = 17 576 rootorite asendit ehk erinevat substitutsiooni 75
Tühja disjunkti tuletamiseks kasutame klassikalise loogika reegli modus ponens üldistust - resolutsiooni reeglit (RR). Pärast RR iga rakendamist on saadud valemis 2 literaali vähem kui RR eeldusvalemites. Muutujat V sisaldav väide tähistab kõikide konkretiseeritud väidete hulka, kus konkretiseerimise all mõeldakse V asendamist kas konstantide või muutujaid sisaldavate termidega. q Kuidas unifitseerida, kui mõlemad literaalid sisaldavad muutujaid? Minimaalse substitutsiooni reegel: Asendamata jäetakse kõik muutujad, mille jaoks puudub konkretiseeriv asendus. Definitsioon (Kõige üldisem unifitseerija - mgu): Termide t1 ja t2 kõige üldisem unifitseerija on asendus , mis rahuldab tingimusi: 1. on termide t1 ja t2 unifitseerija t1 ja t2 iga unifitseerija korral leidub veel asendus , nii et = st. iga termi t korral (t) = ((t)) Märkus: mgu annab kõige vähem konkretiseeritud omavahel unifitseeruvad termid. Lause:
ning kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete eesmärkide tasakaalustatust; · juhtimisarvestust, mis võimaldab pidevalt (pigem perioodiliselt) kontrollida · erinevate funktsionaalsete valdkondade koosmõju ja kooskõlastatust ning äriedu (või ka ebaedu). võimalikke sünergia- ning substitutsiooni- (asendus-) efekte. Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2011 3 Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2011 4 Personalitöö ettevõttes Konkreetse töötaja tööpanuse määrab füüsiliste ja vaimsete võimete evimise
nagu nad seal esinevad st k < l ehk i 1, ..., ik, ..., il, ..., in. Kui ik > il, siis öeldakse, et paar ik, il moodustab inversiooni vaadeldavas substitutsioonis. (i1, i2, ..., in) - kõigi inversioonide arv substitutsioonis i1, i2, ..., in 13. n-ndat järku determinandi defnitsioon. Teist ja kolmandat järku determinant. Maatriksi A determinandiks nimetatakse summat (i1, i2, ..., in) Sn (-1)(i1, i2, ..., in) a1i1a2i2...anin, kus iga n-ndat järku substitutsiooni (i i, i2, ..., in) jaoks on üks liidetav (-1)(i1, i2, ..., in)a1i1a2i2...anin detA = |A| = = (i1, i2, ..., in) Sn (-1)(i1, i2, ..., in)a1i1a2i2...anin Teist järku determinant: detA = (i1, i2) Sn (-1)(i1, i2)a1i1a2i2 = (-1)(1, 2)a11a22 + (- 1)(2, 1)a12a21 = a11a22 - a12a21 Kolmandat järku determinant: detA = (i1, i2, i3) Sn (-1)(i1, i2, i3)a1i1a2i2a3i3 = (-1)(1, 2, 3)
Isa nimi. Objekt a on siin puudumine, puudujääk ise. "Subjekti soov on Teise soov." "Mitteteadvus on struktureeritud kui keel", st, soov realiseerub keele formaalsetes katkestustes, nihetes ja kuhjumistes, mitte "tähistatavas" või "referendis". Oidipuse kompleks kui keele ja mitteteadvuse omandamine: keeld omada ema loob tühjuse, mille täidab "sümbolismi värelev rakuke", millest kasvavad välja tähistajate read. Laps asendab ema puudumise teiste objektidega ("objekt a"). Substitutsiooni käigus õpib ehitama ekvivalentsuste metafoorilis-metonüümilisi võrke. See viis Reaalsuse puudujääki vastu võtta, mis redutseerib Kujuteldava ohud, ongi keel. Keele olemus ei ole mitte asjade nimetamises või informatsiooni edastamises, vaid subjekti soovi avastamises Teise "laval", "pilgu all". Teine on antud juhul kui Sümboolse instants -- kultuur, traditsioon, sootsium. Mitteteadvuses peitubki subjekti tõeline ajalugu. Teadvustatud historiseerimine annab
1. Ennetamise ehk antitsipatsiooni korral kasutab kõneleja keeleelementi enne kui see lauses asjakohane oleks, sest see vastab väljendusse hiljem sobivale elemendile (näiteks öeldes "inspireeriv ekspressionism" asemel "ekspireeriv ekspressionism"). 2. Perseveratsiooni korral on tegemist juba kasutatud keeleelemendi kohatu kordamisega. Siin on esimene kasutus õige ja teine kordus väär (näiteks öeldes: "Mul on rõõm mind kohata ..."). 3. Asenduse ehk substitutsiooni korral asendab kõneleja ühe keeleelemendi teisega (öeldes näiteks " ... pärast kui on liiga hilja" selle asemel, et öelda "enne kui on liiga hilja"). 4. Ümberpööramise ehk transpositsiooni korral vahetab kõneleja kahe keeleelemendi järjekorra (öeldes näiteks "Summasega suvilas ..." selle asemel, et öelda "Segasumma suvilas ..."). 5. Vahelepisted on häälte või teiste keeleliste elementide lisamine sõnadesse või lausetesse (öeldes näiteks "karikaktuur" "karikatuur" asemel)
annaabi.ee 
