on. Vorm kui struktuursus moodustab asjade liigikvaliteedi ning on asjade lõpp-põhjus ja eesmärk. Vormi ehk asja definitsiooni uurimine on kõige raskem. Ta ei ole midagi ilmset ja tajutavat. Vorm on substantsi olemus. c) Aristotelese järgi on olemas substantsid ehk üksikolemused ja ei midagi muud. Substants on olemine, mis on iseeneses ega ole milleski teises, vajamata oma olemasoluks teist. Tänu substantsile saab kõik muu sellena, mis ta on, üldse olemas olla. Substantsist räägitakse vähemalt neljas põhilises tähenduses, sest nii asja olemust, üldist kui ka sugu peetakse iga asja substantsiks, ja nendega kõrvuti neljandat - substraati. Substantsile on kõige enam omane „eraldi olla ning olla määratletud miski“. Substants kujutab endast mateeria ja vormi seost. d) Vorm peab tekkima millestki, mis asub olemise ja mitteolemise vahepeal – vormi võimalikkusest
Inimene, uurides oma organusmi, kohtas niivõrd palju takistusi ning mõtles välja imelikke oletusi, et seletada oma keha varjatud mehhanismi. b) Mis on pannud inimesi arvama, et inimesel on hing – miski, mis erineb täielikult kehast? Inimene nägi, et tema keha ja selle osad liiguvad teatud viisil, kuid sageli ei osanud ta leida selle põhjusi. c) Milliste uskumustega võrdleb Holbach arvamust, et inimesel on kehast täiesti erinev hing? Inimene omistas oletatavale substantsile omadused, mis on täiesti erinevad omadustest, mis iseloomustavad tema eeleorganeid mõjutavaid põhjusi ning meeleorganeid endid. d) Mida nimetab Holbach hingeks? 3 Hing on inimene, vaadelduna tema võimelisuse aspektist tunda, mõtelda ja teatud viisil tegutseda. 5.Lugege fragmenti saksa-ameerika filosoofi Carl G. Hempeli artiklist „Psühholoogia loogiline analüüs“ ning vastake järgmistele küsimustele. a) Millist seisukohta pooldab keha ja vaimu probleemis Hempel
c)kvaliteet (asjade sisu-om.s) d)relatsioon (vrdlus, küsimus missugune?) d)asukoht (kohamäärus) e)aeg (küsimus millal?) f)tegevus (tegusna) g)tehtavus (mida antud asjaga tehakse) h)asend (küsimus kuidas?) i)omamine (millega on isik vi ese varustatud) 4 esimest kasutatakse igapäevaelus, ülejäänud on filosoofiateaduse jaoks. Sama teises vormis: Aristotelese kategooriad 2 philist: substants (mis on loomus, olemus) ja aktsidents (see, mis omistatakse substantsile) hulk, kvantiteet -kaks küünart kvaliteet -valge suhe -kahene koht -väljakul aeg -eile olek -lamab seisund /habitus/ on riides tegevus /actio/ likab kannatus /passio/ pletatakse Aristoteles räägib põhjustest kui vahenditest miks-küsimustele vastamisel. Põhjuslikkust on vähemalt 4 tüüpi:
Spinoza filosoofia tuumaks on näha asju igaviku vaatenurgast. Ta on öelnud, et kõik, mis on olemas, on loodus. Ta pani võrdusmärgi Jumala ja looduse vahele. Ta nägi Jumalat kõiges olevas, ja kõike olevat Jumalas. Spinoza tahtis oma eetikaga näidata, kuidas inimese elu määravad loodusseadused. Seetõttu tuleb vabaneda tunnetest ja meeleoludest. Ainult nõnda leiame rahu ja saame õnnelikuks, arvas ta. Ta taandab kogu looduse ja kõik elunähtused ühele ja samale substantsile. Ta arvas, et Jumal- või loodusseadused- on kõige toimuva sisemine põhjus. Ta arvas ka, et inimlikud kired takistavad meil tõelise õnne ja harmoonia saavutamist. 17 Locke (vt Lisa 22) Locke`i veendumuste kohaselt on kõik meie mõttet ja ettekujutused vaid meie poolt nähtu ja kuuldu peegeldus. Enne kui me midagi tajume, on meie teadvus nagu puhas tahvel. Locke eristab aistingut ja reflektsiooni ehk teadvuse sisemist enesevaatlust
Üldist struktuuri tuleb kasutada in concreto ehk konkritiseerima – tuleb leida kaemus, mis täidab üldise kujutluse asjast konkreetse sisu; konkreetne põhjuslik ahel kahe asja vahel. mõisted iseendeast on aprioorsed ehk kogemusest sõltumatud. Võib tekkida kiusatus neid rakendada ka väljaspool kogemust ja tekivad näilised objektid. Kategooriate rakendamisel on oma skeem (tabelid?) ja selle skeemi rolli täitis aeg ehk igale skeemile vastas ajaspekter. Substantsile vastas nt ajaline püsivus. Substantsionaalsetes nähtustes on see, mis on ajas muutumatu – miski, mis ajas ei muutu ja omadus peab püsima ajas. Põhjuse-põhjuslikkuse kategooria skeemile järgnevad ajalised järgnevused – enne A, siis B. Sündmuste järgnevuses ehk põhjuslikkuse kategooria skeem. Kõik kogemusest sõltumatu on ajalise piirega. Substants vljaspool aega on tähenduseta; põhjuslikkus väljaspool aega on samuti tähenduseta. Üldine printsiip, millel kogemus seisneb
21 millegagi täidetud, ei saa olla, et kuju on, aga pole mitte millegi kuju. Ümmargune asi on alati ka mingit värvi või heledust asi. Seega polegi mingeid primaarseid kvaliteete Esse est percipi olla, see tähendab tajutav olla. Siin püüdis ta vältida panpsühhismi. (Panpsühhism: igal füüsikaline objektil on teadvus ja taju.) Berkeley taipas, et siis saab öelda, et nt kuumas asjas on kuumusaistingu kvaliteet jne. Ta väitis, et taju on omane vaid hinge tüüpi substantsile. Füüsikalisi objekte pole vaja lisada. Kust tuleb aga aistingute stabiilsus ja regulaarsus? Need ei allu tahtele, neid ei produtseeri inimene, vaid lõpmatult võimas Jumal. Seega saavutas ta, et materialism oli aluspõhjata, et Jumal oli tõestatud ning sai lahti probleemist keha ja vaimu koostegevuse kohta. Rääkides Jumalast loobub ta aga empirismist ning muutub ratsionalistiks. Seda võimalust, et aistingud pärinevad Jumalalt, on käsitlenud Descartes ning väitnud ka W.Occami
moodustamiseks. Seega, Lewise happeid ei iseloomusta ainult prootonite loovutamine, s.t. kovalentse sideme moodustamiseks nad peavad siduma elektrone (toimima kui elektrofiilid). Vastavalt Lewise definitsioonile on Lewise hapeteks metallide katioonid, prootonid , haloge- niidid, jt. elektrofiilid. Lewise alused (aatomid, molekulid, anioonid) peaksid omama vähemalt ühe paari valentselektrone seostumaks vakantse orbitaaliga substantsile (Lewise hape). Selle definitsiooni kohaselt on kõik Lewise alused nukleofiilid (moodustavad kovalentse sideme substantsidega, millel on positiivne laeng). Lewise alusteks on amiinid, alkoholid, tioolid ja konjugeerunud orgaanilised ühendid. Lewise ja Brønstedi aluseid ei saa eristada: mõlemad on elektronpaari doonorid. Lewise ja Brønstedi happed on aga erinevalt defineeritavad. Kui Lewise teooria käsitleb
annaabi.ee 
