Lauseliikmed on: alus ehk subjekt, öeldis ehk predikaat, sihitis ehk objekt, öelditäide ehk predikatiiv, määrus ehk adverbiaal, täiend ehk atribuut. 35. Grammatiseerumine, grammatika ja leksika suhe keeles Grammatiseerumine on keele leksikaalsete üksuste arenemine grammatilisteks üksusteks ja grammatiliste üksuste arenemine veelgi grammatilisemateks üksusteks. 36. Mis on substantiiviklass ja kuidas seda maailma keeltes väljendatakse? Substantiiviklasside süsteem on grammatiline süsteem, mida mõningad keeled kasutavad nimisõnade kategoriseerimiseks. Substantiiviklasside põhinevad sageli (vähemalt osaliselt) referentide omadustele (nt sugu, elusus, kuju). Klasse eristatakse kas: · substantiivile liituva afiksi abil; · kliitiku abil või NP koosseisu kuuluva sõna abil; · ühilduvate afiksite abil verbil või NP koosseisu kuuluval moodustajal. Tüüpiliseks näiteks on indoeuroopa keeltes levinud sugude süsteem. Hispaania k:
inimene, teises elutu, markeeritakse substantiitvidest (erand navajo k - verbid) Eesti keeles - tema, ta ; see (teine oluline faktor tundub olevat konkreetsus, tajutavus) kas eesti kunst on üldse seda väärt, et teda demonsteeritakse. mul on iseseisev töö tehtud. kohvril on nurgas seistud. Substantiiviklass kasutatakse mõnes keeles nimisõnade kategoriseerimiseks seda võib markeerida liituv afiks / kliitik või sõna / ühilduv afiks verbil -korralikult substantiiviklasside süsteemil on üheks keeles järgmised omadused 1.kõige rohkem 20 klassi Yidiny k / kõige vähem 2 klassi (sugu), mille vahel jagunevad kõik selle keele substantiivid 2.tavaliselt ei saa üks substsantiiv kuuluda mitmesse klassi 3. Sugu on levinud subtsantiiviklassina indoeuroopa keeltes. Jagatakse - kus mees / naissugu on põhjendatud ja teised, kus sugude jagunemine ei ole põhjendatud. Indoeuroopa keeltes on sugu tulnud ladina keelest läbi prantsuse keele.
Referentsiaalsus Viitab reaalse maailma objektile Väljendab suhteid objektide vahel Moodustamine Moodustatakse ebaregulaarselt Moodustatakse regulaarselt tõlgendamine Käsitletakse holistiliselt Käsitletakse analüütiliselt 46. Mis on substantiiviklass ja kuidas seda maailma keeltes väljendatakse? Substantiiviklasside süsteem on grammatiline süsteem, mida mõningad keeled kasutavad nimisõnade kategoriseerimiseks. Substantiiviklasside põhinevad sageli (vähemalt osaliselt) referentide omadustele (nt sugu, elusus, kuju). Klasse eristatakse kas - substantiivile liituva afiksi abil; - kliitiku abil või NP koosseisu kuuluva sõna abil; - ühilduvate afiksite abil verbil või NP koosseisu kuuluval moodustajal. Substantiiviklassid
või AP; Määrus ehk adverbiaal AdvP või PP; Täiend ehk atribuut AP 50. Grammatiseerumine, grammatika ja leksika suhe keeles Grammatiseerumine on keele leksikaalsete üksuste arenemine grammatilisteks üksusteks ja grammatiliste üksuste arenemine veelgi grammatilisemateks üksusteks. (Nt ga, peale, kuna) 51. Mis on substantiiviklass ja kuidas seda maailma keeltes väljendatakse? Substantiiviklasside süsteem on grammatiline süsteem, mida mõnes keeles kasutatakse nimisõnade kategoriseerimiseks. Substantiiviklassid põhinevad sageli (vähemalt osaliselt) referentide omadustele (nt sugu, elusus, kuju). Klassi võib markeerida: 1)substantiivile liituv afiks; 2)kliitik või mingi sõna; 3)ühilduv afiks verbil. ,,Korralikul" substantiiviklasside süsteemil ühes keeles on järgmised omadused:
ühilduvatel verbidel eristatavat arvu. Tavaline eristus on üks | rohkem kui üks, s.t substantiivi või pronoomeniga väljendatud referente on kas üks või rohkem kui üks. Võimalik veel duaal ja triaal, lisaks paukaal. Näide: personaalpronoomen tema põhjasaami keeles (lisaks SG ja PL ka DU) Hierarhia SG < PL < DU < TR/PA Arvu ja elusushierarhia seosed Elusus on kategooria, mis märgib, kas nimisõna referent on elus ja kui tajutav ta on. Substantiiviklasside süsteem on grammatiline süsteem, mida mõnes keeles kasutatakse nimisõnade kategoriseerimiseks. Substantiiviklassid põhinevad sageli (vähemalt osaliselt) referentide omadustele (nt sugu, elusus, kuju). Klassi võib markeerida: substantiivile liituv afiks; kliitik või mingi sõna; ühilduv afiks verbil. ,,Korralikul" substantiiviklasside süsteemil ühes keeles on järgmised omadused: 220 klassi, mille vahel jagunevad kõik selle keele substantiivid;
Tüüpilisem arvu eristus on ainsus ja mitmus. Harva esineb ka triaal ja paukaal ja duaal. Eesti keeles on arve kaks: ainsus ja mitmus. Mida märgib elusus? Elusus märgib seda, kas subjekt on elus või elutu. Mille alusel saab keeli tüpoloogiliselt võrrelda? Tüpoloogiliselt saab keeli võrrelda struktuuri ja mõistete/ sisu väljenduse alusel. Milline süsteem on substantsiiviklasside süsteem? Millel nad põhinevad? Kuidas on võimalik neid markeerida? Substantiiviklasside süsteem on keeles väljenduv süsteem, mida kasutatakse nimisõnade kategoriseerimiseks. Nad põhinevad referentide omadustel (kuju, sugu, elusus jt). Neid on võimalik markeerida afiksite ja kliitikute abil. Milline funktsioon on käändekategoorial? Käändekategooria peamine funktsioon on eristada grammatilisi funktsioone või semantilisi rolle. Millised on tavalisemad semantilised rollid? Tavalisemad semantilised rollid on agent, patsient, teema, saaja ja siht.
· Klasse eristatakse kas o Substantiivile luutuva afiksi abil o Kliitiku abil NP koosseisu kuuluva sõna abil o Ühilduvate afiksite abil verbil või NP koosseisu kuuluval moodustajal. · Tüüpiliseks näiteks on indoeuroopa keeltes levinud sugude süsteem. Hispaania k: o La hija 'the taughter' o El nijo 'the son' o La mesa 'the table' o El maecado 'the market' · Muud substantiiviklasside süsteemid kategoriseerivad subatantiive nende referentide spetsiifiliste semantiliste omaduste põhjal. · Allani (1977) üldistatud skeem substantiividel klassifitseerimissüsteemide kohta eri keeltes (põhineb rohkem kui 50 keele andmetel) Mõnes keeles on substantiividel mitu klassi (2-20), seega ei mingi substantiiv kuuluda mitmesse erinevasse klassi. Kui ta seda teeb, siis ei saa ta tähendada seda sama. Arb
annaabi.ee 
