mikrohattudega, mida katab glükokaalüks. Viimane sisaldab ensüüme (laktaas, lipaas jt.) Karikrakud paiknevad peamiselt krüptide ülaosas Panethi rakud paiknevad põhiliselt krüptide põhjaosas Endokriinrakke leidub põhiliselt krüptide alumises kolmandikus, kuid neid esineb ka hattudel Ääriseta vähediferentseerunud rakud paiknevad krüptide alumises kolmandikus Peensoole regionaalsed erinevused Duodenum submukoosas paiknevad duodenaalnäärmed (Brunneri näärmed), mõned aatsinused võivad ulatuda ka proopriasse siia suubub sekreet seedetrakti seinavälistelt näärmetelt (maks, pankreas) Jejunum põhiline imendumispiirkond, kõige tugevamalt väljakujunenud limaskest kurrud ja hatud Ileum enim arenenud GALT lümfoidkoe agregaadid, mis ulatuvad proopriast submukoosassse Jämesoole iseärasused Jämesoole pind on sile - hatud puuduvad. Proopria sisaldab sirgeid tubulaarseid krüpte e.
püsti(vertikaal-)lihas – kiud ülalt alla; 3) ülemine keele pikilihas – kiududekimp tipust juureni ülal; 4) alumine keele pikilihas – kiududekimp tipust juureni all. B.Keele välised lihased: kokku 3 paari: 1) lõuatsi-keele lihas – alalõualuult keelde; 2) keeleluu-keele lihas – keeleluult keelde; 3) tikkeljätke-keele lihas – oimuluult keelde. Süljenäärmed (glandulae salivariae) A.Väikesed süljenäärmed: kõikjal suuõõnes limaskesta epiteelis, päriskihis ja submukoosas. B.Suured süljenäärmed: 3 paari: 1)Kõrvasüljenääre (glandula parotidea), ka parootis; asub kõrvast eespool, alalõualuu ümber; kaal ca 30 g; juha avaneb suuesikusse, põse sisepinnale. 2)Lõuaalune nääre (glandula submandibularis), asub alalõuluu-keeleluu lihase tagumise ääre all, ca 15g, juha avaneb keele alla (keelealusel lihakesel). 3)Keelealune nääre (glandula sublingualis), asub keele all keelealuses kurrus, ca 5g, mitu juha, mis
kaitsefunktsioon Sooltes ja maos toimuvad intensiivsed seedimisprotsessid ning seal on limaskesta p õhiline ülesanne just imendumises ja sekretsioonis osalemine Seedekanali algus- ja lõpposad on seestpoolt kaetud mitmekihilise lameepiteeliga, keskosas katab limaskesta pinda ühekihiline prismaatiline epiteel Näärmed paiknevad endo- (soolestik) või eksoepiteliaalselt prooprias (söögitoru) ja submukoosas (söögitoru, kaksteistsõrmiksool) Limaskesta päriskihti eraldab epiteelist basaalmembraan ja kihi moodustab seedetrakti algusosas kollageenseid kiude sisaldav kohev sidekude Limaskesta lihaskiht koosneb mõnes silelihasrakkude poolt moodustatud kihist Limaskesta epiteeliga kaetud pinnareljeef on kogu seedekanali ulatuses erinev – see võib olla sile (põsed), võib moodustada
- suured seedenäärmed (suured süljenäärmed, maks ja kõhunääre) painkevad seedekanalist väljaspool. Seedekanali närvid ● Seedekanali seinas on 2 autonoomse NS moodustatud närvipõimikut, mis reguleerivad lihaskesta talitlust (jätkub osaliselt ka närvipõimikute toime katkestuse korral, nt anesteesias - MÜOGEENNE TALITUS. 1. lihaskesta ring- ja pikikihi vahel 2. submukoosas Mis seedekanalis toimub? ● seedekanalis toitkört segatakse ja lükatakse PERISTALTIKA abil pärasoole suunas. ● toimub torjujate lihasseinaliste elundite kokkutõmme, mis sisaldist edasi nihutab. ● PERISTALTIKAT esineb ka teistes torjuais elundeis (kuse- ja seemnejuhades) ● seedekanali alg- ja lõpposas esineb osaliselt tahtele alluvaid täitumis- ja tühjenemisreflekse (neelamine, oksendamine, roojamine) SUUÕÕS CAVUM ORIS
Mesenhümaalseteks kudedeks). Ei ole siiski kasutusel. Embrüonaalne sidekude -Rakuline koostis- haralised fibroblastoidsed rakud, võib olla ka üksikuid rändrakke. -ECM on hüdrofiilne ja meenutab sültjat massi (nabaväädis) Täiskasvanud sidekude *Kohev sidekude – rakke on rohkem kui kollageenikiude(mukoosas ja submukoosas enamikes organites epiteeli all ja ümber vere-,lümfisoonte ja närvikiudude. *Tihe sidekude – kollageeni kiude on rohkem kui rakke. (kõõlused, ligamendid ja sarvkestas) -Regulaarne(vormunud,korraskiuline) tihe sidekude -kollageenikiud on orienteeritud -Irregulaarne(vormumata,sassiskiuline) tihe sidekude -kollageenikiud on orienteerumata, nt.dermises. Irregulaarne tihe sidekudede Kiuline mass on ülekaalus.Jaguneb veel kollageenikiudude iseloomu järgi:
3) Ösofageaalne faas’ Toidu liikumine söögitorus. Toit stimuleerib neeluseinas paiknevaid mehanoretseptoreid. Selle tulemusena vallandub söögitoru seina peristaltilise kontraktsiooni laine, mis surub toidupala mao poole Alumine söögitorusulgur avaneb ja toit siseneb makku Kui makkutoimetamine ebaõnnestub, vallandub söögitoru venituse peale refleks, mis kutsub esile uue peristaltilise laine Toidupala liikumise hõlbustamiseks on söögitoru submukoosas näärmed, mis söögitoru venituse peale limasekreteerivad Ösofaagusrefluks Alumise söögitorusulguri puudulikul sulgumisel võib happeline maosisu söögitorru pääseda ning selle limaskesta kahjustada Sfinkteri toonust langetavad mitmesugused tegurid: 47 – Tarbitud ained: rasv, šokolaad, piparmünt, alkohol, nikotiin – Hormonaalsed: nt progesteroon Maonääre
atmosfärirõhust 4...6 mmHg madalam, ülemine söögitorusinkter takistab õhu pidevat pääsu söögitorru. Söögitoru kontrollib põhiliselt n. vagus. 7 Seedimine maos Maol on 3 põhifunktsiooni: 1) söödud toidu salvestamine, 2) toidu segamine ja peeneks jahvatamine, 3) õigeaegne tühjenemine, 4) Toitekäitumise regulatsioon. Elundisisesed närvipõimikud paiknevad: plexus submucosuse s. Meinssneri, see on submukoosas plexus myentericus s. Auerbachi seedetraktis ring- ja pikilihaskihi vahel. 7.1 Maolimaskesta ehitus Magu on serooskihiga kaetud, maol on kolm lihaskihti: longitudinaalne, tsirkulaarne ja põikikiht. Mao sisepinda moodustab silinderepiteel. Maonäärmetel, mis suubuvad maolohukestesse on topograafilised erinevused. Eristatakse: kardia regiooni: kitsas 1...4 cm laiune viirg allpool ösofaguse sisenemiskohta
mononukleaarsete fagotsüütide süsteemi. 27. Torjuate organite üldine iseloomustus. Torujad organid moodustavad kaks süsteemi – välismaailmaga üheduses oleva (seede- ja hingamiselundid jne) ja suletud süsteemi (vere- ja lümfisooned). VÄLISMAAILMAGA ÜHENDUVAD: * limaskest – on kaetud epiteeliga, mis söögitorus ja pärasooles on sarvestumata mitmekihiline lameepiteel. Epiteeli alla jääb proopria ning limaskesta lihaskiht ja submukoosa. Submukoosas on närvid ja näärmed (kaksteistsõrmikus ja söögitorus). * lihaskest – koosneb silelihaskiududest, millel on ringlihaskiht ja longitudinaalne (väljaspool) kiht. Maol on veel üks lisakiht olemas. * adventiitsia või serooskest – kõhuõõnest väljaspool olevaid elundeid (nt söögitoru) katab adventiitsia ja kõhuõõnes paiknevaid (sooled jne) katab serooskest. Adventiitsia ühedab organeid ümbritsevate struktuuridega ja ei oma alakihte
annaabi.ee 
