Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"subkultuurides" - 8 õppematerjali

Hip-hop
8
doc

Hip-hop

(beat) peale. Enamasti teevad räpile tausta DJ-d (disc jockey), kes mängivad mitut plaadimängijat kasutades mitmekesiseid rütme, kasutatakse ka rütmisüntesaatoreid, aga ka 5 naturaalseid pille. Rütmitausta võib teha ka suuga, seda nimetatakse biitboksiks ('beatbox'). Räpp on on traditsiooniliselt seotud linnaelu olmeliste ja igapäevaste külgedega, sageli vastuolude ja probleemidega subkultuurides ja nende kokkupuudetega muu maailmaga, aga ka inimlikult tähendusrikaste teemadega nagu suhted, karjäär, seksuaalsus, perekond, sõbrad jne jne. (Vikipeedia 2008d) Kriminaalset kontingenti ja selle tegemisi fetiseerivalt kirjeldav räpp on gängstaräpp, mida seostati selle algusaastatel eelkõige mustanahaliste jõukudega Ameerika Ühendriikide linnades. Paljud räppijad suhtuvad tänapäeva sellisesse temaatikasse irooniliselt. Räpi juurde kuulub ka

Muusika → Muusika
116 allalaadimist
Mõned stiilid
3
doc

Mõned stiilid

flõu. Räpitakse sageli mõne instrumendi abil etteantud rütmi järgi ehk biidi (beat) peale. Enamasti teevad räpile tausta DJ-d (disc jockey), kes mängivad mitut plaadimängijat kasutades mitmekesiseid rütme, kasutatakse ka rütmisüntesaatoreid, aga ka naturaalseid pille. Rütmitausta võib teha ka suuga, seda nimetatakse biitboksiks ('beatbox'). Räpp on on traditsiooniliselt seotud linnaelu olmeliste ja igapäevaste külgedega, sageli vastuolude ja probleemidega subkultuurides ja nende kokkupuudetega muu maailmaga, aga ka inimlikult tähendusrikaste teemadega nagu suhted, karjäär, seksuaalsus, perekond, sõbrad jne jne. Kriminaalset kontingenti ja selle tegemisi fetiseerivalt kirjeldav räpp on gängstaräpp, mida seostati selle algusaastatel eelkõige mustanahaliste jõukudega Ameerika Ühendriikide linnades. Paljud räppijad suhtuvad tänapäeva sellisesse temaatikasse irooniliselt. Vabastiil on räppimine ilma sõnalist osa ettevalmistamata

Muusika → Muusika
23 allalaadimist
George Lakoff-Mark Johnson-Metafoorid-mille järgi me elame
5
docx

George Lakoff, Mark Johnson „Metafoorid, mille järgi me elame“

Näiteks ,,rohkem on parem" on sidus ROHKEM ON ÜLAL ja HEA ON ÜLAL metafooridega. Olulised on väärtused ja nendega seotud metafooride omavahelised vastuolud. Erinevaid väärtuseelistused kujunevad subkultuurist ja isiklikest väärtustest lähtuvalt. Ka muud grupid, nt usulised või siis üksikisiku tasandil omavad erinevaid väärtushinnanguid. Näiteks trapistide ordul kehtib väärtus VÄHEM ON PAREM maiste varade suhtes, samas kui mõnedes (päris paljudes) subkultuurides kehtib ROHKEM ON PAREM. 6. Olemismetafoorid Kogemused füüsiliste objektide ja ainetega aitavaid paremini mõista ning sellised kogemused (eriti meie enda kehaga) on aluseks suurele hulgale mitmesugustele olemismetafooridele. Selleks käsitatakse sündmusi, toiminguid, emotsioone, ideid jmt esemete ja ainetena, millele saab viidata, mida saab kategoriseerida, grupeerida ja mõõta - ning seeläbi ka neist mõelda.

Semiootika → Semiootika
19 allalaadimist
ÜHISKONNAS VALITSEVAD STEREOTÜÜBID MÕJUTAMAS NOORTEVAHELISI SEKSUAALSUHTEID
20
doc

ÜHISKONNAS VALITSEVAD STEREOTÜÜBID MÕJUTAMAS NOORTEVAHELISI SEKSUAALSUHTEID

olemust puudutavate arusaamade kajastumine seksuaalelu puudutavates väärtustes ja normides. Seksuaalmoraal püüab reguleerida seksuaalkäitumist ning määrata, mis selle valdkonnas on õige ja mis väär. Seksuaalmoraali taustal on sageli traditsioonilised või usulised arusaamad, mistõttu see võib aja jooksul 4 muutuda. Subkultuurides võib valitseda valdavast kultuurist erinev seksuaalmoraal (Dan Apter, Leena Väisäla, Kari Kaimola 2006). · soostereotüübid ­ sotsiaalselt vastuvõetud uskumused, et teatud omadused omistatakse indiviididele nende sookuuluvuse järgi, ehk soostereotüübid on lihtsustatud ning rõhutatud uskumused naiste ja meeste iseloomulikest joontest (Riikka Mäkinen, 1999). · seksuaalsus ­ tähtis inimeksistentsi osa. See hõlmab seksuaalset arengut,

Pedagoogika → Kursusetöö
61 allalaadimist
Sotsioloogia II kordamisküsimused
20
doc

Sotsioloogia II kordamisküsimused

Indiviidi jaoks sunniviisiline, nt ümberlõikamine, mis on mõnes ühiskonnas kohustuslik *Fotol: hammaste töötlemine peitliga, et teha poisist mees Kehasotsiloogia seosed: · Indiviidile: o Üldised kohustuslikud muudatused//kultuur, religioon, keskkond ... o Vanusega seotud muudatused o Sooga seotud muudatused o Tarbimisvalikud · Ühiskonnale: o Teatud kehaga seotud muudatused kui ,,kohustus" subkultuurides, religioonis, tööstusharudes (nt moetööstus) jne o Mõju teistele sotsiaalsetele institutsioonidele: perekonnale ­ kõik ei pruugi uute kehanormide tõttu kaaslast leida; kui keha ei muuda, siis tööd ei saa ­ ilusad inimesed leiavad kergemini tööd; jne Lisaks eelnevale on keha muutmine seotud ka staatusega: - Mis klassi me kuulume - Mida me endale lubada saame Samas võib see olla seotud ka protesti ja võitlusega:

Sotsioloogia → Sotsioloogia
134 allalaadimist
Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel
44
doc

Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel

Võrreldes noorte tavapäraste eelistustega on populaarsust kaotanud häälte arvult house, disco ja hip hop. Populaarseimal kohal on ka siin tabelis pop, ülejäänud tulbad hakkavad võrdsemaks muutuma. Tõusnud on räpi populaarsus, seda arvatavasti sellepärast, et räppmuusikas domineerivad enamasti sünged toonid, ja seda sellepärast, et räpp on traditsiooniliselt seotud linnaelu olmeliste ja igapäevaste külgedega, sageli vastuolude ja probleemidega subkultuurides ja nende kokkupuudetega muu maailmaga. 22 5.8. Muusika kuulamine tuju parandamise eesmärgil Küsitlustest selgus, et koguni 96% vastanutest otsib tuju parandamisel muusikast abi, millest võib järeldada, et muusikal on suur võime meeleolu muuta. Joonis 8. Muusika kuulamine tuju parandamise eesmärgil 5.9. Muusikastiilide eelistatus halva tuju parandamiseks Joonis 9. Muusikastiilide eelistused halva tuju parandamiseks

Muusika → Muusika
139 allalaadimist
Sotsioloogia ehk ühiskonna uurimine ja analüüs
42
docx

Sotsioloogia ehk ühiskonna uurimine ja analüüs

Seetõttu seda "toodetakse" suuresti nagu iga teist kaupa, kusjuures tarbija ei ole oma otsustes vaba - maitse kujundavad nende eest kõrgemast keskklassist haritud väravavahid ja maitsekujundajad. 22.4. Kuidas selgitab õigust kui institutsiooni sümbool-interaktsionistlik paradigma? Popkultuur on sotsiaalne konstruktsioon. Nagu kultuuri teisi tahke, õpitakse ka popkultuuri tundma ka jagama. Osaliselt toimub see perekonnas aga ka koolis, omasuguste gruppides ja erinevates subkultuurides. 22.5. Millisel oletusel baseerub massimeedia kriitika ning millised teemad (mõjud) on selle kriitika keskmeks? 1. apelleerib kõige madalamale maitsele 2. loob tegelikkusest väära arusaama ja tuhmistab mõtlemist 3. korrumpeerib eliitkultuuri standardeid, pakkudes kiiret kuulsust ja tulu neile, kes püüavad meeldida massidele 4. ei ole ainult tegelikult kunst kuna teda luuakse ainult kasu eesmärgil 22.6

Sotsioloogia → Ühiskonna uurimine ja...
29 allalaadimist
Nimetu
90
doc

Nimetu

+kultuuriline varieerumine + sotsiaal- majanduslik varieerumine 10 aastat tagasi lääne kultuurist. Terminoloogia muutustega nt laulupidu varem oli laste laulupidu, nüüd on laste- ja noorte laulupidu. *Majanduskriisid ühiskonnas mõjutavad noorukiea pikkust. Noorukid saavad suhteliselt kiiresti täiskasvanuks kui perioodil kui kriisi pole. *Kultuuriline varieerumine- missugused traditsioonid subkultuurides. Mis eristab meie traditsioone lääne kultuurist. Riitused. Kas läänekultuuris on sarnaseid või analoogseid riitusi? (Vana- Roomas- sõjaväkke astumine oli justkui täisealiseks saamine) *Riituste sisu on see et sotsiaalne staatus muutub. Riituste mõte on täiskasvanu staatuse kiire omandamine. Feministlik- riitus puudutab seda kus tal on kohane teistsugune seksuaal käitumine ja roll. Maskuliine- on sama lugu . Noormehed eelkõige seksuaal käitumise mustri omaks võtmine.

Pedagoogika → Arengupsühholoogia
102 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun