Õigus teabele ja selle levitamisele. Legitiimsuskriis:riik ei ole päriselt õigustatud, inimeste rahuolematus, uus legitiimsuse alus Deliberatiivne põhiseaduspatriotism aitab legitiimsuskriisiga võidelda. Euroopalik demokraatia: 1. Tänapäeva demokraatia reaalne esinemiskuju Euroopas sotsiaalne, demokraatlik ja pluralistlik õigusriik:sotsiaalriik, demokraatia, pluralism, õigusriik. Kodakondsus:On poliitiline, õiguslik ja sotsiaalselt subjektne Inimõigused-õigused, mis on meie loomusega kaasa sündinud ja iilma milleta ei saa me inimestena elada. INIMÕIGUSTE LIIGID: 2. Isikuõigused 3. Kodanikuõigused e poliitilised õigused 4. Sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised õigused. Inimõigused on oma ideelt universaalsed, üldkehtivad. Nad on kõikide inimeste jaoks, kes nad ka ei oleks ja kus nad ka ei asuks. Siiski on ka teatud piirangud:inimõiguste tagamise viisid ja
omandatut kui ressursse, kui antust, siis keskne kasvatusideoloogiline probleem ei ole mitte selles, missugused need ressursid on, vaid selles, kes neid kasutab. Meil domineerib objektne lähenemine, mis püüab individuaalsete eelduste arvestamise nimel kasutada inimest kui ressurssi. Tähendab, kesksed on küsimused, mida, kuidas ja mille jaoks inimene kasutab seda, mis on tal olemas teadmiste, oskuste, võimetena. Et tulla toime õppimisega, peab domineerima subjektne lähenemine, mis omakorda arvestab individuaalset lähenemist. Selle jaoks aga peab õppimine omakorda olema mõistetud multifunktsionaalsena, kusjuures erilise tähelepanu pälvivad tema põhifunktsiooni, s.o millegi omandamise kõrval õppimise õppimine ja eriti õppimises oma individuaalsete ressursside kasutamises nende väärtustumine õppija jaoks, s.o MINA kujunemine. (J.Orn, 1993, Haridus, 68 lk). Probleem on õpetamise ja õppimise vahekord. J
Kaitse-õppimine (learning defernce) Vastuseis-õppimine (learning resistance) Transformatiivne õppimine Refleksioon, reflekteerimine Refleksioon on vajalik oma tegevusele sisu ja mõtte andmiseks ning oma arusaamade mõtestamiseks. Refleksiooni aluseks on kogemus, mida hiljem analüüsitakse ja mõtestatakse. Eduka refleksiooni tulemusel peaks toimuma muutus käitumises/tegevuses. Subjektsus on suutlikkus enda elu kujundada, mõtestada ning samuti selle eest vastutada. Subjektne käitumine on selline käitumine, kus inimene teeb teadlikke otsuseid, mis parandavad tema elu. Enesearengu subjekt on teadvustatud aktiivsuse kandja, kes on suuteline orienteeruma, otsustama, tegema seda, mida ta on kavatsenud teha ning vajadusel ka oma tegevust korrigeerima. Enesejuhitavus on indiviidi teadlikkus oma ressurssidest ja suutlikkus neid reguleerida Eneseaktualiseerimine on inimese võime olla vaba iseseisvalt suhtuda, eelistada, valivalt toimida
kogemuste mõtestamisest uusi abstraktseid käsitusi luues. Õppimine on humanistide käsituses üha uute kogemuste, mõtestuste, tõlgenduste ja üldistuste katkematu ahel. Konstruktivism 1950. aastail esilekerkinud konstruktivism põhineb kognitiivsel psühholoogial. Konstruktivismi uurimisobjektiks on inimese kõrgemad psüühilised protsessid fantaasia, taju, mälu, loovus. Kognitiivne psühholoogia käsitab õppijat info teadliku läbitöötajana. Igasugune teadmine on subjektne. Iseloomulikud jooned: rõhutatakse õppimise individuaalset iseloomu olemasolevate teadmiste-oskuste struktuur võib olla hinnaliseks tugialaks uute oskuste ja teadmiste omandamisel õpetaja tegevuses nihkub esile soodsa õpisituatsiooni kujundaja, enesejuhtimisele suunaja, õppeprotsessi nõustaja ja õppetehnikate tutvustaja osa kognitiivsed õpiteooriad rõhutavad passiivse ,,enda õpetada laskmise" asemel ärksat ,,iseõppimist". ÕPPIMINE
Poliitiline tõrjutus indiviidide pidev osalus poliitikas on liberaalse demokraatia põhialus. Poliitikas osalemine eeldab mobiilsusvõimet, ajaressursi olemasolu ja informatsiooni kättesaadavust, rääkimata selle tõlgendusoskusest. Sotsiaalne tõrjutus võimaluste puudumine elada täisväärtuslikku elu konkreetses kooskonnas. Sotsiaalne tõrjutuse põhjused: sotsiaalse tugisüsteemi puudumine ja subjektne tahtlik mitteosalus. Sotsiaalse tõrjutus esineb: * Allakäinud eluasemesituatsioonis (ebakvaliteetne eluase ja naabruskond) * Noorte tõrjutusena (tööturul, piiratud haridus- ja harrastusvõimalused) * Maapiirkondade tõrjutusena (piiratud ja ebakvaliteetsed kaubad, teenused, informatsioon) * Kodutusena Loengumärkmed 14 GLOBALISEERUMINE Katrin Paadam Sotsioloogid määratlevad globaliseerumisena protsessi, mis intensiivistab
(subkultuurid, sotsiaalsed kihid ja grupid jne) eriomaste tingimuste kontekstis. Sellepärast sotsiaalses kommunikatsioonis niivõrd, kui see ei välja ühe kultuuriruumi (ühiskonna) piirest, ei saa tekkida põhimõttelist mittemõistmist ka sotsiaalselt asendilt väga erinevate subjektide vahel. Küll aga on siin võimalik ja isegi üsna tavaline n-ö möödarääkimine, mittemõistmine konteksti, vaatenurkade, detailide jms osas. Subjektne tegevus ja kommunikatsioon vaadeldava kultuuriruumi sees üldreegline jääb nende tähendusseoste poolt markeeritud raamidesse. Siin tulevad mängu kultuuriruumile samuti eriomased, kuid oluliselt konkreetsemat laadi sümbolid, milliste kaudu ruum ennast n-ö sissepoole permanentselt teadvustab ja kehtestab. Nendeks on väärtused ja normid. Ühelt poolt konkretiseeruvad, teisenevad subjektidele arusaadavasse 'keelde' fundamentaalsd tähendusseosed, teiselt poolt loob
säärastena vahetult kaemusele kättesaamatud tähendused. Niinimetatud väärtuste ümberhindamist, uute väärtusideaalide esiletõusu ja kinnistumist normikujutlustes vanade taandumise taustal pole sellepärast õige käsitada pelgalt muutusena inimeste individuaalsetes arusaamistes ja tõekspidamistes. Reaalselt peegeldab see protsess sügavamaid muutusi ühiskondlikus olemises. Samas muutuste subjektne (individuaalne) retseptsioon ja subjektiivne kohandumine nendega tagab inimesele jätkusuutliku osaluse muutuvas ruumis. Läbi kohandumise indiviid n.ö taastoodab ja uuendab oma subjektsust. Kohanematus muutustega sotsiaalses ruumis või tahtmatus nendega kaasa minna toob kaasa irdumise aktiivsest suhtlusest ja lõppastmes antud ruumistunnustatud normse seisundi kaotamise, mis praktiliselt tähendab ruumist (ühiskonnast) väljalangemist.
annaabi.ee 
