Eesti loomastik B variant 1. isel. Eesti kahepaiksetefauna olukorda liikide seisundi, ohustatuse ja arvukuse seisukohast 2. subboreaalne kliimaperiood peamised isel. Jooned ning fauna muuutused sel perioodil 3. vali mõni eesti väga haruldane või haruldane imetajaliik ning arutle liigi bioloogia ja ökoloogia põhitahke silmas pidades, kuidas peaks liigiga meie looduses käituma (kas kaitsta või mitte ? mis on kaitsmise eesmärk jne?) 4. mis on koprofaagia? Kellel esineb? 5. sõralised süstemaatiline kuuluvus, liigid eestis ja nende ühised biol ja ökol
Avanevad Taani väinad Planktoni paljunemine Suurenesmerekalade Antlantiline kliimaperiood Kliiimaoptimum, niisemaks ja soojemaks Laialehistes metsade leidus peale tamme, jalaka, pärna ja sarapuu vähemal määral vahtrat, valgepööko ja raagremmelgat jt. Sookilpkonna levik tänu niisekele ja soojale kliimale Metssiga, orav, metshiir... Kuuse kiire levik Asulakohtade ümbruses kujunes puisniiduilmeline maastik. Samasse aega jääb Võrtsjärve madaliku koloniseerimine Subboreaalne kliimaperiood Jahedam ja kontineaalsem Kuuse laiem levimine, jalaka langus. Muutunud tingimustes saavad paremad võimalused sarapuu, tamm ja kuusk, nende levikut soodustab inimtegevus. Arenes karjakasvatus ja kõplapõllandus. Konkurents karjakasvatajate ja metsaloomade vahel või olla suhteliselt terav, kuna avatud maastikke rannikul... Leitud kultuurkõrreliste õietolmuteri Leitud proovidest rukkiõietolmu, ei kasvatatud põldudel, pigem umbrohuna.
Atlantilises kliimastaadiumis (ca 80005000 aasta eest) levisid praegu säilinud laialehiste metsade ning kuusikute eellaskooslused tõusis sanglepa ja kuusi kute osakaal, männimetsade pindala vähenes. Ülekaalu said laialehiste puude rohked kooslused, kus praegu Eesti metsades leiduvate puuliikide nagu jalaka, künnapuu, tamme,pärna, vahtra, ja saare kõrval kasvas kaval gepööki. Hoogustus rabade teke ja soostumine. Umbes 5000 aasta eest kliima kuivenes (subboreaalne kliimastaadium) ning eriti konkurentsivõimeliseks osutus nendes tingimustes kuusk, mis lisandus enamikesse laialehistesse kooslustesse ja männikutesse (v.a. äärmuslikult kuivad ja rabaalad). 2500 aastat tagasi kliima taas jahenes, muutudes ühtlasi niiskemaks. Metsades avaldus see eelkõige kiirenenud soostumises ja rabade pealetungis. Muutunud kliimast olulisemaks metsi muutvaks teguriks kujunes sel ajal inimtegevus.
valge pöök. Jõe orgudes ja järvede kallastel levisid tihedad lammimetsad, seal kasvasid jalaks, tamm, pärn, künnapuud, lepad. Kõrge põhjaveega aladel, niisketes kohtades kasvasid lodumetsad, kased ja sanglepad. Saartel kasvas tõenäoliselt harilik pöök. Põhja ja Loode Eesti olid teistmoodi, neid katsid ka metsad, kus domineeris tamm. Männikud kasvasid eelkõige Ida- ja Kagu Eestis. Perioodi lõpupoole muutus kliima kuivemaks ning rabade areng aeglustus. Subboreaalne kliimaperiood 3000 500 aastat e.Kr. oli suhteliselt soe, kuid perioodi keskel kliima jahenes. Esimesel poolel algas intensiivne kuusikute laienemine ning kuusest ja laialehistest puudest segametsade esinemine. Kuuse levik saavutas Eestis maksimumi, tõrjus teised puud välja, eriti tamme ja sanglepa, lõpuks hõivas isegi kuivemad kasvukohad ja kujunesid välja liigivaesed taigamatsade taolised kuusikud, sellele aitas kaasa ka ale 10
Vili: üheseemneline pähkel v. tuulega leviv kahetiivaline pähklike. N: sookask, arukask, madal kask, vaevakask, sanglepp, hall lepp, harilik sarapuu, harilik valgepöök. Taimestik Pärast jää taandumist 14 000 kuni 12 000 aastat tagasi algas taimkatte pealetung, eriti Kagu -Eestis. Alul subarktiline tundrataimestik: alpi võipätakas, koldjas selaginell, vaevakask, kukemari, mustikas ja pohl, harakkuljus, rabamurakas, rootsi kukits, drüüas. 7500 a.- 2500 a. tagasi atlantiline ja subboreaalne kliima (soojenemine ja uuesti jahenemine). Algul lepa-jalaka-sarapuu, siis tamme-segametsad, seejärel tamme-kuuse ning lõpuks kuusemetsad. Atlantilisel kliimaperioodil jõudsid Eestisse mitmed liigid, mis praeguseks kasvavad vaid läänesaarte lääne osas: luuderohi, jugapuu jt. Liigirikkus - Looduslik soontaimede floora sisaldab 1441 liiki + 97 alamliiki= 1538. Esindatud on 113 sugukonda, sh. 12 sugukonda (52 liiki) sõnajalgtaimi, 3 sugukonda (4 liiki) paljasseemnetaimi
Eestit mõjutanud Põhja Jäämeri ja kliima. Jääaja järgsel perioodil arktiline kliima. 9600 e.Kr preboreaalne kliima, siin hakkavad kasvama ka lehtpuud. Linnud, kes söövad seemneid on levitajateks? Kõige soodsamad on inimtegevusele 7200 e.Kr, atlantiline periood, mis kestab kuni 3800 e.Kr. Temperatuur mõne kraadi võrra tänasest soojem, kliima mereline st kasvasid laialehelised puud (ka pöök, tamm, pärn, kask). Eksootilised loomad, nt sookilpkonnad, metskassid, metshobused. Subboreaalne kliima 3800 700 e.Kr, soojem kui tänapäeval, suht palju laialehelisi puid. Pulli asula 9000 e.Kr. Soomes üks asula, mis oli kasutusel enne viimast jääaega st. u 120 000 tagasi. Läti ja Leedu aladel asulaid, mis pärinevad jääaja taandumise (sulamise) perioodist. Noil inimestel oli pea alaks põhjapõtrade küttimine, kes liikusid jää-ääre ümbruses. Põhjapõdra küttide asulad. Eesti alal kestis jää taandumine paarkümmend aastat
eriti lepp. Vastav Läänemere faas: Antsülusjärveks. Atlantiline kliimastaadium (u 78004800 a tagasi). Kliima muutus mereliseks, st niiskeks ja soojaks. Suvi pikk, soe, talv lühike, pehme. Läänemere piirkonna kõige soodsam ilmastikujärk (kliimaoptimum). Vastab Läänemere Litoriinamere etapp. Staadiumi algul levisid lehtpuud: laialehelised sarapuud, lepad, jalakad. Staadiumi teisel poolel tamm, pärn. Periood oli soodsaim lehtpuumetsades elavatele loomaliikidele. Subboreaalne kliimastaadium (u 48002800 a tagasi). Perioodi alguses, Litoriinamere ajal oli kliima endiselt soe, muutus tunduvalt kuivemaks, levisid ulatuslikud tammemetsad. Limneamere ajal ilm jahenes, hakkasid levima kuusemetsad. Subatlantiline kliimaperiood algas u 2800 aastat tagasi, kestab tänini. Kliima tunduvalt jahedam, niiskem. Lehtpuude hulk väheneb, okaspuude arv kasvab, kasvab turbarabade hulk. Kliimastaadiumile vastab Läänemere praegune arengufaas Limneameri.
annaabi.ee 
