meest ning läks Rassiga lahku. Mõssa- Rassi vend kes aitas Rassil narkootikume müüa. Tegelased: Olks(Olar)- Oli väga julm ning seetõttu paljud kartsid teda. Andis Rassile narkootikume müüa. Hanna- Olari õde. Hanna oli häbelik ja lõikus ennast. Autorist: Sündis 13. Septembril 1982 Tartus. Õppis Tartu Miina Härma Gümnaasiumis ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis. Eesti Kirjanike Liidu liige. Õppib praegu Balti Filmi- ja Meediakoolis stsenaristiks. Arvamus: Meie meelest oli see hea raamat sellepärast, et see rääkis umbes meie vanustest noorukitest kes on võtnud omale sõbraks valed inimesed. Ja see raamat peaks olema igaleühele õpetuseks, et nad valiksid omale õigeid sõpru.
Retsensioon ,,Türannosaurus" Paddy Considine Käisin 2. detsembril algusega 20.00 Kuressaare Linnateatris vaatamas Pimedate Ööde Filmifestivali raames teost ,,Türannosaurus". Filmi rezissööriks ja stsenaristiks oli Paddy Considine ja peaosatäitjateks Peter Mullan ja Olivia Colman. Linateos käsitles Josephi jõupingutusi omaenda viha ja raevu vastu ning näitas elu tumedamaid külgi. Paddy Considine on lõpetanud fotograafiaõpingud Brightoni ülikoolis. Tema filmikarjäär sai alguse näitlejana Shane Meadowsi filmides, sh "Tuba Romeo Brassile", mida näidati 2000. aastal ka PÖFFil. Hiljem on Considine kaasa teinud nii briti filmides ("24 Hour Party People", "Ameerikas")
Kevade valmimine ,,Kevade" lavastamisele eelnes pikk lugu. Tegelikult kirjutas Oskar Luts juba 1926. aastal stsenaariumi " Joosep Toots", kuid siis ei saanud filmist asja. Ligi 40 aastat hiljem kirjutasid Voldemar Panso ja Kaljo Kiisk stsenaariumi eesmärgiga ise film lavastada. Kuid aja möödudes plaanid muutusid ja hiljem ei tahtnud kumbki ,,Kevade" lavastajaks hakata. 1968. aastal võttis Arvo Kruusement enda jaoks suure riski ning otsustas ise filmi stsenaristiks hakata. Pärtast filmi rezissööriks kinnitamist hakkast ta Panso-Kiisa stsenaariumit ümber kirjutama ning esialgsest varjandis ei jäänud õieti midagi järele. Arvo Kruusement seadis eesmärgiks Lutsu teos võimalikult täpselt tõlkida. Seejärel algasid osatäitjate otsingud. Kruusement oli kindel, et kinolinale peavad tulema tõelised kooliõpilased ning nad peavad olema raamatus kirjeldatud tegelastega sarnased. Noori hakati otsima koolidest
maailmasõja järgsest Ameerika popkultuurist rääkivaid romaane, sai kohe väga loetuks. 1930. aastatel oli Fitzgeraldil probleeme alkoholiga ning Zeldal tekkisid vaimsed häired. 1930. ja uuesti 1932. aastal sai Zelda, tema naine närvivapustuse, millest ta enam ei toibunud. Oma viimase romaani "Sume on öö" lõpetas Fitzgerald alles 1934. aastal, mis oli läbikukkumine. 1937. aastal läks ta Hollywoodi, et saada stsenaristiks, kuid suri juba mõne kuu pärast 44- aasta vanusena südamerabandusse. Teose peategelased olid Nick Carraway, Jay Gatsby, Daisy Buchaman. Nick Carraway oli minategelane, kes jutustas kogu lugu oma doktorile. Jay Gatsby oli miljonär, kes korraldas enda pool vägevaid pidusid, et võita tagasi oma kunagine armastus Daisy. Gatsby oli õnnetu inimene, kelle elust käis läbi sadu erinevaid inimesi, kes temast põrmugi ei hoolinud. See oligi
Retsensioon ,,Tuli sinu käes" Vaatasin 10. juunil etv2-e arhiivist Ain Prosa telelavastuse ,,Tuli sinu käes," mis oli filmitud aastal 1998. Telelavastus pidalitõve külmast hingusest põhineb August Mälgu novellide "Neitsi," "Anne- Marie," "Surnu surm" ja jutustuste "Surnud elu" ning "Ole tervitatud, elu!" motiividel. Stsenaristiks ja lavastajaks oli Ain Prosa, kunstnikuks oli Karmo Mende ning heliloojaks Sven Grünberg. Osades: Henrik (Velvo Väli), Maarja (Piret Tanilov), dr. Repen (Aleksander Eelmaa), Kadi (Terje Pennie), Konrad (Kalju Orro), Anna (Mari Lill), Anne-Marie (Liia Kanemägi), sanitar (Tarvo Sõmer), kirikuõpetaja (Taavi Eelmaa) jne. Telelavastus võttis aset I Eesti Vabariigi ajal (1918-1939). Tegevus tiirles ümber kirjaniku Henriku, Päikesemaja (pidalitõvila) ja Maarja (Päikesemaja elanik)
nägi 16-aastaselt filmikaadreid koonduslaagritest. Forman elas Teise maailmasõja ajal oma sugulaste juures. Hiljem sai ta teada, et tema bioloogiline isa oli tegelikult juudi päritolu arhitekt Otto Kohn. Haridus Pärast sõda käis ta koolis Podbrady kuurortlinnas, kus tema kaasõpilased olid näiteks Václav Havel, vennad Masínid ning tulevased filmitegijad Ivan Passer ja Jerzy Skolimowski. Hiljem õppis ta stsenaristiks Praha Muusika ja Draamakunsti Akadeemias, mille lõpetas 1956. Praha kevade ajal 1968. aastal oli ta Pariisis oma esimese USA filmi läbirääkimistel. Tsehhi kinostuudio, kus Forman töötas, vallandas ta süüdistatuna ebaseaduslikus maalt lahkumises. Forman emigreerus samal aastal USAsse ning sai 1977. aastal USA kodakondsuse. Lisaks filmitegemisele õpetas ta alates 1978. aastast Columbia ülikooli filmiteaduskonnas (praegu emeriitprofessor). Filmidest
Fitzgerald. Fitzgerald 1920ndatel aastatel · Kirjandusajakirjades oma veerg · menukirjanik · suurilmaelu francis ja zelda kui oma generatsiooni printsiks ja printsessiks tutvus hemingwayga 1924 perega elama prantsusmaale Fitzgerald 1930ndatel aastatel · 1930ndatel süvenevad alkoholiprobleemid, Zelda vaimsed häired ja närvivapustused · majanduslikud raskused · 1937 hollywoodi stsenaristiks · armulugu kõmuajakirjanik Shelah Grahamiga · Suri südamerabandusse, maetud on koos Zeldaga. Looming Kirjanduses dzässiajastus ja ''kadunud põlvkonna''esindaja Läbuvad tegelased: kõrgkihti kuuluvad noored(mehed), kel puuduvad ideaalid, illusioonid, keda vaevad igavus ja depressioon ja ainsaks eesmärgiks on neile elu põletamine. Pidutsemine, armuseiklused ja aja surnuks löömine. Võtmeromaanid: · esikteos ''Romantiline egoist'' ehk ''teisel pool paradiisi''
Film oli žanrilt komöödiafilm, mis rääkis lihvimata talupoisi Joosep Tootsi elust sõjaväeteenistuses ning tema katsetest võita tagasi armsa neiu Teele poolehoid, keda uhkeldav ratsaväeohvitser ähvardab üle lüüa. Peale mõne Oskar Lutsult laenatud kirjanduskuju ja nime pole filmil midagi ühist tema tuntud Tootsi-lugudega. Filmis tegid kaasa Arnold Vaino (Joosep Toots), Linda Vaino (Teele) ja Alfred Rüütli (ratsaväe allohvitser). Filmi stsenaristiks oli Alfred Rüütli. Linateose esilinastus toimus Tartu kinodes Apollo ja Central 6. novembril 1930. Koostöös Soomlastega valmis Lutsul 1932. aastal Eesti esimene heli- ja tantsufilm „Päikese lapsed“, mis on säilinud osaliselt. Filmi hääled ja sünkronisatsioon tehti Soomes Suomi-Filmi helistuudios. “Päikese laste” esilinastus toimus 3. novembril 1932 Tallinna kinos Modern ning film pälvis Eesti ajakirjanduses nii leebet tähelepanu kui ka ägedat kriitikat.
Tuntud on Monroe esinemine president John F. Kennedy sünnipäeval Madison Square Gardenis 1962. aastal, kui ta esitas laulu ,,Happy Birthday, Mr. President". Ööl vastu 5. augusti 1962 leiti Marilyn Monroe oma Los Angelese Brentwoodi kodust surnuna. Ametlik surmapõhjus oli unerohu üledoos. Tema surma üle on käibel mitmed vandenõuteooriad. https://www.youtube.com/watch?v=k4SLSlSmW74 "Titanic" Titanic" on 1997. aastal valminud romantiline draamafilm. Filmi lavastajaks, stsenaristiks ja produtsendiks on James Cameron. Film jutustab loo luksusauriku Titanic ainsast reisist Euroopast Ameerika Ühendriikidesse 1912. aasta kevadel. Peaosades on Leonardo DiCaprio (Jack Dawson) ja Kate Winslet (Rose DeWitt Bukater). Film võitis 4 Kuldgloobust ja 11 Oscarit. https://www.youtube.com/watch?v=saalGKY7ifU "Forrest Gump" Forrest Gump on 1994. aastal Paramount Pictures'i loodud draama- ja komöödiafilm. Forrest Gump on poolearuline
Algul kirjutas Henno "Elu algab täna" nimelise käsikirja 2002. aastal romaanivõistluse jaoks. Ja 2 aastat hiljem "Mina olin siin esimene aresti" loo. Ja umbes samal ajal ka lasteraamatu "Mereröövlimäng." Ja nii sai temast kirjanik. Romaani autor on alates 14. septembrist 2005 Eesti Kirjanike Liidu liige.4. veebruaril 2006 Tartu kultuuri aasta aunimetuste väljakuulutamisel sai Sass Henno Aasta Noore Kultuurikandja tiitli. 2007 aastal alustas ta magistriõpinguid stsenaristiks Balti Filmi- ja Meediakoolis. Tal on humanitaarteaduste bakalaureuse kraad filmi- ja videorezissööri erialal. On töötanud Eesti televisioonis assistendi ja rezissöörina. . 1.2.1. Kuidas tekkis idee kirjutada raamat ,,Mina olin siin esimene arest" Ideid oli mitmeid. Esiteks tahtis ta osaleda romaanivõistlusel. Teiseks soovis ta kirjutada midagi sellist, mida loeksid inimesed, kes muidu raamatuid ei loe. Autor otsustas kirjutada
oli see, mida tol ajal kangesti taheti. Nii et minu esimesi lugusid võeti üsna hurraaga vastu. Alles siis, kui 1968. aastal ilmus "Kaheksa jaapanlannat", mis oli juba eksistentsialistlikum, samanistlikum, ilmus Sirbis ja Vasaras see Eduard Pälli artikkel. Mis süüdistamine see ikka oli, mina sellele ei reageerinud. Tükk aega hiljem süüdistas mind ka Gustav Naan mingis mõttetus asjas, aga sel pole mingit tähtsust. -- 1960ndate lõpus olite ka stsenaristiks menufilmile "Viimne reliikvia", mis mõjus nõukogulikust vaatevinklist vist ka päris kahtlaselt. -- Pirita kloostri preestrile Vello Salole olen kord vabandavalt öelnud, et see on kloostrivastane ja usuvastane lugu, aga tema vastas: eiei, see on Nõukogudevastane lugu. Mina ise väga nii ei arva. Muide, kogumikus "Proovipildid" ilmunud variant ei ole päris esimene, vaid õige mitmes. Parim on kaduma läinud.
annaabi.ee 
