Leidsid 10 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Stringiteooria". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
string, stringid, sümmeetria, teoorias, gravitatsioon, dimensiooni, mustade, kvantmehaanika, fermionid, kvargid, spinni, teekond, mõõdet, dimensioonid, kirjeldavad, klein, füüsikat, revolutsioon, hawking, universum, matemaatika, loodusteaduskond, nele, lühiülevaade, arvavad, teadusega, sellegipoolest, kaudselt, võnkumine, annabki, otsad, astmedNende teooriate valguses pole mateeria fundamentaalstruktuuri aluseks mitte osakesed, mis hõivavad ruumis ühe punkti, vaid asjad, mille ainsaks dimensiooniks on pikkus, nagu näiteks lõpmata õhukesel niidijupil. [String inglise keelest tõlgituna tähendaks nri, paela, (pilli-)keelt, kõõlust, kuid füüsika terminina jäetakse see tõlkimata.] Stringil võivad olla otsad lahti (nn avatud string) või omavahel ühendatud (nn kinnine string) näiteks lõik - avatud string või ringjoon - suletud string. Osake hõivab igal hetkel ühe ruumipunkti. Seetõttu on tema teekond aegruumis esitatav joonena (maailmajoon). String seevastu hõivab iga hetkel ruumis ühe joone. Tema teekond aegruumis on aga esitatav pinnana ehk maailmalehena. (Igat punkti sellisel maailmalehel iseloomustavad kaks suurust: aeg ja asukoht stringil.) Avatud stringi maailmaleht kujutab endast riba, mille ääred märgivad stringi otste liikumist aegruumis
kaugeltki nähtav. Vanasõna ütleb, et reisimine, lootus südames, on etem kui kohalejõudmine. Uudsuseiha toidab loovust kõikjal, mitte üksnes teaduses. Kui me lõplikult pärale jõuaksime, siis inimvaim närbuks ja sureks. Kuid ei ole usutav, et me eales paigale jääme: kui me ei edene enam sügavuti, kasvab meie teadmiste keerukus ja nõnda püsime me üha avarduvate võimaluste silmapiiri lähedal. Kvantmehaanika M teooria Üldrelatiivsusteooria 10 mõõtmelised membraanid p braanid
kaugeltki nähtav. Vanasõna ütleb, et reisimine, lootus südames, on etem kui kohalejõudmine. Uudsuseiha toidab loovust kõikjal, mitte üksnes teaduses. Kui me lõplikult pärale jõuaksime, siis inimvaim närbuks ja sureks. Kuid ei ole usutav, et me eales paigale jääme: kui me ei edene enam sügavuti, kasvab meie teadmiste keerukus ja nõnda püsime me üha avarduvate võimaluste silmapiiri lähedal. Kvantmehaanika M teooria Üldrelatiivsusteooria 10 mõõtmelised membraanid p braanid
Juhendaja Tanel Liira, füüsikaõpetaja Tartu, 2013 2. Sisukord 1. Sissejuhatus ......................................................................................................... 3 2. Üldine kosmoloogia tänapäeval ............................................................................ 5 2.1 Üldrelatiivsusteooria ........................................................................................... 5 2.2 Kvantmehaanika ................................................................................................ 6 2.3 Teooriate ühendamine ....................................................................................... 7 3. Multiversumite tüübid ............................................................................................ 9 3.1Lapiteki multiversum ........................................................................................... 9 3
Elektromagne- tilises mõjus osalevad vaid kehad või osakesed, millel on elektrilaeng. Nõrgas mõjus osalevaid, aga tugevas mõjus mitteosalevaid algosakesi nimetatakse leptoniteks. Neil on leptonlaeng. Tugevas mõjus osalevaid algosakesi nimetatakse kvarkideks. Neil on tugeva vastastikmõju laeng ehk värv. Kõik kehad osalevad gravitatsioonilises mõjus, mille laengut nimetatakse raskeks massiks. Maailma laenguline sümmeetria seisneb selles, et igal laengul (peale raske massi) on olemas vastupidine laeng ehk antilaeng. Elektri- ja leptonlaengu korral nimetatakse laengut kokkuleppeliselt positiivseks ja antilaengut negatiivseks (+ ja ). Värvilaenguid on kolm (R red, punane; G green, roheline ja B blue, sinine). Igal elementaarsel aineosakesel eksisteerib antiosake, millel kõik laengud (peale massi) on osakese endaga võrreldes vastupidised.
poole ) ja kõik nähtused toimuvad ajas ja ruumis, siis seega ajas rändamise füüsika on kõige eksisteerimise aluseks. Universumi ajatus on lähtepunktiks paljudele teistele uutele füüsikaseadustele, mis viivad lõppkokkuvõttes arusaamisele, et Universumit ei olegi tegelikult olemas. See ongi Universumi tõeline füüsikaline olemus. 5 Joonis 4 Juba 20. sajandi algusest ei ole füüsika areng edasi jõudnud. Kvantmehaanika ja relatiivsusteooria on olnud viimased suured läbimurded füüsikas. http://www.syg.edu.ee/~peil/maailmapilt/fyysika_areng.jpg Joonis 5 Ajas rändamise teooria omab potentsiaali olla kvantmehaanika ja relatiivsusteooria edasiarendus. Kuid ka ajas rändamise teooria ei ole füüsika arengu lõppfaas. Maailmatajus esinevad üldiselt järgmised peamised füüsikateooriad: klassikaline
Selle valdkonna põhiliseks teesiks on see, et Universumis ei ole tegelikult aega. Universum ise on ajatu, mis tuleb välja ajas rändamise teooriast. Antud tees on lähtepunktiks paljudele teistele uutele füüsikaseadustele, mis viivad lõppkokkuvõttes arusaamisele, et Universumit ei olegi tegelikult olemas. See ongi Universumi füüsikaline olemus. 4 Joonis 4 Juba 20. sajandi algusest ei ole füüsika areng edasi jõudnud. Kvantmehaanika ja relatiivsusteooria on olnud viimased suured läbimurded füüsikas. http://www.syg.edu.ee/~peil/maailmapilt/fyysika_areng.jpg Joonis 5 Ajas rändamise teooria omab potentsiaali olla kvantmehaanika ja relatiivsusteooria edasiarendus. Kuid ka ajas rändamise teooria ei ole füüsika arengu lõppfaas. Maailmatajus esinevad üldiselt järgmised peamised füüsikateooriad: klassikaline
Selle valdkonna põhiliseks teesiks on see, et Universumis ei ole tegelikult aega. Universum ise on ajatu, mis tuleb välja ajas rändamise teooriast. Antud tees on lähtepunktiks paljudele teistele uutele füüsikaseadustele, mis viivad lõppkokkuvõttes arusaamisele, et Universumit ei olegi tegelikult olemas. See ongi Universumi füüsikaline olemus. 5 Joonis 4 Juba 20. sajandi algusest ei ole füüsika areng edasi jõudnud. Kvantmehaanika ja relatiivsusteooria on olnud viimased suured läbimurded füüsikas. http://www.syg.edu.ee/~peil/maailmapilt/fyysika_areng.jpg Joonis 5 Ajas rändamise teooria omab potentsiaali olla kvantmehaanika ja relatiivsusteooria edasiarendus. Kuid ka ajas rändamise teooria ei ole füüsika arengu lõppfaas. Maailmatajus esinevad üldiselt järgmised peamised füüsikateooriad: klassikaline
Elektromagne- tilises mõjus osalevad vaid kehad või osakesed, millel on elektrilaeng. Nõrgas mõjus osalevaid, aga tugevas mõjus mitteosalevaid algosakesi nimetatakse leptoniteks. Neil on leptonlaeng. Tugevas mõjus osalevaid algosakesi nimetatakse kvarkideks. Neil on tugeva vastastikmõju laeng ehk värv. Kõik kehad osalevad gravitatsioonilises mõjus, mille laengut nimetatakse massiks. Maailma laenguline sümmeetria seisneb selles, et igal laengul (peale massi) on olemas vastupidine laeng ehk antilaeng. Elektri- ja leptonlaengu korral nimetatakse laengut kokkuleppeliselt positiivseks ja antilaengut negatiivseks (+ ja ). Värvilaenguid on kolm (R red, punane; G green, roheline ja B blue, sinine). Igal elementaarsel aineosakesel eksisteerib antiosake, millel kõik laengud (peale massi) on osakese endaga võrreldes vastupidised.
.............68 9.7. Elektromagnetvõnkumised................................................................................. 70 10. Lainetamine..............................................................................................................71 10.1. Harmooniline laine ja selle omadused..............................................................71 10.2. Harmooniliste lainete liigid...............................................................................74 11. Kvantmehaanika...................................................................................................... 89 11.1. Valguse kiirgumine ja neeldumine (Bohri mudel)............................................92 11.2. Aatomimudel.....................................................................................................95 11.3. Tuumamudel..................................................................................................... 96 11.4. Tuumareaktsioonid...............
annaabi.ee 
