Third level Fourth level Fifth level Klassifikatsioon S. pyogenes (A grupi stretokokid) S. agalactae (B grupi stretokokid) hemolüütilised streptokokid Viridans grupi streptokokid S. pneumoniae Streptokokid ja nende haigused S. pyogenes (A grupp) Farüngiit Sarlakid Püodermia Erüsiipel Tselluliit Nekrotiseeruv fastsiit Streptokokiline toksilise soki sündroom Bakterieemia Reuma Glomerulonefriit Nekrotiseeruv fastsiid Hävitab nahka ja nahaaluseid kudesid ning on saanud seetõttu nimeks "lihasööjabakter" Kõrge suremus (>50%) Vajab lisaks antibakteriaalsele ravile ka kirurgilist ravi S. agalactae (B grupp) Vastsündinute infektsioonid (meningiit,pneumoonia septitseemia) Kuseteede infektsioonid Amnioniit Endometriit Haavainfektsioonid Pneumoonia Bakterieemia Pneumoonia
organismist välja viidavate kahjulike ainete eritumine. Tekitajad/Põhjustajad Enamasti mikroobide Tekkeks on vajalik Beeta-hemolüütiline Infektsioon, diabeet, Prerenaalsed tõusmisest alumistest uriini äravoolu streptokokiline pärilik arenguhäire aminohapete kuseteedest takistus või infektsioon metabolismi häire, ülemistesse, harvem häirumine puriinide liigne
Katalaas- fakultatiivne anaeroob. Epidemioloogia. Asümptomaatiline ülemiste hingamisteede kolonisatsioon (>15…20%), mööduv nahakolonisatsioon. Suudab kuivadel pindadel kaua elus püsida. Inimeselt inimesele levib hingamispiisakestega (farüngiit) või nahakahjustuste kaudu otsesel kontaktil infitseeritu, lülijalgse või elutu objektiga. Riskirühmad on 5-15-aastased lapsed (farüngiit), ulatuslike pehme koe infektsioonide ja baktereemiaga patsiendid (streptokokiline toksilise šoki sündroom), halva isikliku hügieeniga 2-5-aastased (püodermia), noored lapsed ja vanemad täiskasvanud eelneva S. pyogenese poolt põhjustatud hingamisteede või nahainfektsiooniga, raske streptokokilise haigusega lapsed (reumaatiline palavik, glomerulonefriit). Esineb aastaringselt, aga… Farüngiit ja seonduv reumaatiline palavik, glomerulonefriit on sagedasem külmadel kuudel, püodermia ja seonduv glomerulonefriit soojadel kuudel. Virulentsus. • Antifagotsütaarne kihn
Nõudlikud söötme suhtes (veri, kasvufaktorid). Pesad meenutvad nööpnõelapäid. § b-hemolüüs veriagaril kasvades § Katalaas-negatiivsed, aitab eristada stafülokokkidest. Haigused, mis seotud A-grupi -hemolüütilise streptokoki (S. pyogenes) invasiooniga § Erysipelas sisenemiskohaks nahk, iseloomulik naha turse ja punetus, valu, selge eraldusjoon haige ja terve piirkonna vahel. § Tselluliit äge, kiiresti leviv naha ja nahaalause koe põletik. § Nekrotiseeriv fastsiit streptokokiline gangreen, "lihasööja" streptokokk. Kiiresti kulgev pehmete kudede põletik, tihti letaalne. § Puerperaalne palavik peale sünnitust naistel, sepsis. § Sepsis traumaatilise või kirurgilisest haavast lähtuv. Haigused, mis seotud A-grupi -hemolüütilise streptokoki (S. pyogenes) lokaalse põletikuga § Streptokokiline farüngiit (angiin) kõige sagedasem S. pyogenes'e poolt põhjustatud haigus. § Stretokokiline püodermia naha pindmiste kihtide irdumine.
Aeg: 80% esimese poegimisjärgse kuu jooksul Söötmine: Kinnislehma ratsioon: +DCAD / inadeq efv fiber Poegimisjärgne: excess NSC's / inadeq efv fiber 21. Sigade sisehaigused: Liikumisaparaat (põrsaste streptokokoosne artriit, osteokondroos); Väga levinud nii imik-, võõrdepõrsastel kui ka nuumsigadel. Mittenakkuslikud põhjused: traumad, luumurrus, e-vitamiini või raua puudus. Streptokokiline liigeste põletik levinud kõikjal, kus kasvatatakse sigu. Levib loomalt loomale otsese kontakt teel ja mitteotseselt farmist farmi. Diagnoos: haigustekitaja isoleerimine ajukoest. Kliinilised nähud: palavik, koordinatsioonihäired, ataksia, konvulsioonid, sinakad kõrvad ja jäsemed. Nakatunud loomade vanus: just võõrutatud põrsad, harvemini imikpõrsad, veel harvemini nuumikud.
Vanus: vanematel loomadel Aeg: 80% esimese poegimisjärgse kuu jooksul Söötmine: ○ Kinnislehma ratsioon: +DCAD / inadeq efv fiber ○ Poegimisjärgne: excess NSC’s / inadeq efv fiber 22. Sigade sisehaigused: Liikumisaparaat (põrsaste streptokokoosne artriit, osteokondroos); Väga levinud nii imik-, võõrdepõrsastel kui ka nuumsigadel. Mittenakkuslikud põhjused: traumad, luumurrus, e-vitamiini või raua puudus. Streptokokiline liigeste põletik – levinud kõikjal, kus kasvatatakse sigu. Levib loomalt loomale otsese kontakt teel ja mitteotseselt farmist farmi. Diagnoos: haigustekitaja isoleerimine ajukoest. Kliinilised nähud: palavik, koordinatsioonihäired, ataksia, konvulsioonid, sinakad kõrvad ja jäsemed. Nakatunud loomade vanus: just võõrutatud põrsad, harvemini imikpõrsad, veel harvemini nuumikud. Ravi: haigestunud loomad tuleks eraldada sooja aedikusse ja anda sondiga vedelikku iga 4-6 tunni järel.
tähistatakse tähtedega A-D. Mõned streptokokid pole Lancefield’i meetodil grupeeritavad – Streptococcus pneumoniae. ß-HEMOLÜÜTILISED STREPTOKOKID. Siia kuuluvad grupid A, B, C, D ja G. Osa B ja D grupi streptokokke ei põhjusta hemolüüsi , osa D grupi streptokokke on aga α-hemolüütilised. • Grupp A Streptococcus pyogenes, mis on enamuse ägedate streptokokiliste nakkuste põhjustaja inimestel. Umbes 5- 20% lastest on asümptomaatilised kandjad. Sagedasem nakkus on streptokokiline farüngiit e ülemiste hingamisteede limaskestade ja lümfiteede põletik. Baktereemia puhul võib tekitada sepsist, endokardiiti, septilist artriiti, osteomüeliiti, meningiiti jne. Kahjustatud naha kaudu organismi sisenemine põhjustab tselluliiti, flegmooni, nekrotiseerivat fastsiiti, haavainfektsiooni. Kui nakatumine toimub erütrogeenset toksiini produtseeriva tüvega (faagikonversioon), on tulemuseks sarlakid. A grupi streptokokknakkuse
annaabi.ee 
