seisukoht on kohustuslik liikmesriikidele o Euroopa kohus kaitseb kõigi Euroopa Liidu kodanike huve, võimalik kaevata edasi Euroopa Kohtusse oma oma riigi kõrgeima kohtu otsus. o Liikmesriigi ja Euroopa liidu õigusnormi vahel on vastuolu, peab liikmesriik muutma oma seadusandlust. o NB! Ära aja segi : Haagi rahvusvahelise kohtuga, mis on ÜRO institusioon. Euroopa Inimõiguste kohtuga strassbourgis, mis on EN institusioon. · Euroopa Ülemkogu o Euroopa Liidu liikmesriikide riigi- või valitsusjuhtide tippkohtumine. o Toimub 2x aastas. o Kohale tulevad Riigi valitsusjuhid + EK + EP president. o Määratakse Liidu poliitilised suunad,arutab rahvusvahelisi küsimusi. o Istungid toimuvad Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigis. o Herman van Rompuy ->Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja, ilma hääleõiguseta.
Ühendusteks. - 1992 Maastrichti leping: Lepinguga lisati senisesse süsteemi uusi valitsustevahelise koostöö vorme ning loodi Euroopa Liit (EL). - 2009 Lissaboni leping Eesti liitus 2004. Euroopa Nõukogu: Kuulub 47 liikmesliiki Euroopast ja Aasiast. 1949. a loodi 10 riigi poolt. Valdkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur. Peakorter Strassbourgis (Prantsusmaal). OSCE – Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsioon: Saab alguse Helsingi nõupidamisel 1975. a, 1994. a muutus organisatsiooniks. 56 liikmesriiki ja 12 koostööpartnerit. Tegeleb inimõigustega, vabade valimiste ja demokraatia kaitsega. Eesti missioon 1993-2001. Tegeles demokraatlike struktuuride edendamise ning rahvusvahelise konflikti ärahoidmisega. Sp olid
5-punktilise rahuplaaniga, mis nägi ette: 1. kogu Tiibeti muutmise rahutsooniks; 2. Tiibeti rahva eksistentsi ohustava rahvastiku ümberpaigutamise poliitika lõpetamise; 3. tiibetlaste põhiliste inimõiguste ja demokraatlike vabaduste austamise; 4. Tiibeti looduskeskkonna kaitse ja 5. tõeliste, Tiibeti tulevast staatust ja tiibetlaste ning hiinlaste suhteid puudutavate läbirääkimiste alustamist. Dalai-laama kordas seda ettepanekut 1988. aasta juunis Europarlamendi ees Strassbourgis, kus ta tegi, nagu ta ise väljendas, viimase järeleandmise - eksiilvalitsus nõustuks Hiina kontrolliga valis- ja kaitseküsimustes, kui muudes valdkondades oleks Tiibetil täielik autonoomia. Tiibet ja Hiina Rahvavabariik 7. oktoobril 1950 ületasid 40 tuhat Hiina Rahvavabastusarmee ( edaspidi RVA) võitlejat Tiibeti piiri. HRV valitsus tegi ametliku avalduse, kus oli öeldud, et : " RVA-le on antud käsk
Eestist on volinik Siim Kallas Ülesanne ettepanekud seaduste vastu võtmiseks, kontroll seaduste täitmise üle, paneb kokku EL-i eelarve. Ministrite Nõukogu (asub Brüsselis) igast liikmesriigist 1 minister vastavalt arutatavale küsimusele nt.välisministrid, kui arutatakse välispoliitilisi küsimusi seega koosseis ei ole püsiv. Võtab vastu seadusi. Iga liikmesriik on 6 kuud eesistuja e. juhib tööd. Euroopa Parlament (asub Strassbourgis) tegeleb seaduste vastu võtmisega. Koosseis- igast liikmesriigist teatud arv saadikuid vastavalt riigi elanike arvule. Eestist on 6 saadikut Vilja Savisaar, Kristiina Ojuland, Indrek Tarand, Ivari Padar, Siiri Oviir, Tunne Kelam. 1993 üleminek Euroopa ühisrahale EURO-le NB! Euroga ei ole liitunud: Suurbritannia ei taheta loobuda oma naelast Rootsi rahvas hääletas vastu Taani - ,, Eesti tee Euroopa Liitu:
üks kohtunik, kes ei tohi oma riigi huve eriliselt esindada. Ei tegele kriminaalasjadega, pea kõik muu esindatud. Euroopa parlament on Euroopa Liidu esinduskogu. Sellel on 736 liiget. Omab seadusandlikku vetoõigust (kasutab seda ka). Võib avaldada komisjonile umbusaldust. Otsesed valimised toimuvad iga 5 aasta järel kõigis liikmesriikides. Mandaatide arv igast riigist sõltub rahvaarvust (väikeriikide kasuks on igale riigile kindlalt antud mingi arv kohti). Parlament kohtub Strassbourgis või Brüsselis. ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II7 Fraktsioonid on ideoloogiate mitte rahvuse põhjal. Suuruse järjekorras: Rahvapartei (Tunne Kelam), sotsiaaldemokraadid (Ivari Padar), liberaaldemokraadid (Kristiina Ojuland, Siiri Oviir, Vilja), rohelised (Indrek Tarand), konservatiivid ja reformistid,
rahvusparlamendidki, komisjonide abil. Iga parlamendiliige kuulub ühte või kahte komisjoni. Komisjonid kogunevad iga 3 nädala tagant. Praeguses Europarlamendis on 20 alalist komisjoni (näiteks Inimõigused, Eelarve, Eelarvekontroll, Kalandus, Naiste õigused, Petitsioonid, Julgeolek ja desarmeerimine jt pealkirjadega komisjonid). Parlamendi plenaaristungid-täiskogud käivad reeglina koos 1 kord kuus vahelduvalt Brüsselis (kus on liikmete isiklikud tööruumid) ja Strassbourgis, aga erandkordadel ka Luxembourgis (kus asub parlamendi sekretariaat). Europarlament koosneb Liidu tasemel ühinenud poliitilistest gruppidest ja töötab pigem poliitilist kui rahvuslikku jaotust arvestades. Europarlamendi liikmed istuvad poliitiliste rühmade kaupa. Suurimad rühmad on end Euroopa Rahvaparteiks ja Euroopa Sotsialistide Parteiks nimetavad poliitilised liidud, kelledele kuulub kokku üle poole Europarlamendi saadikukohtadest. Ülejäänud rühmad koosnevad vaid
Euroopa Parlamendi (EP) suurus pärast 2009. a EP valimisi on 736 liiget Kaheksa fraktsiooni ja 6 Eesti EP liiget (T. Kelam, I. Padar, K. Ojuland, S. Oviir, V. Savisaar-Toomast, I. Tarand) Enne 1979. aastat olid Euroopa Parlamendi liikmed liikmesriikide parlamendisaadikud Pärast 1979. aastat saab Euroopa Parlamendi liikmeks liikmesriikides otsevalitud esindajad Euroopa Parlament koguneb oma istungiteks Brüsselis ja Strassbourgis, EP sekretariaat asub omakorda Luxemburgis EP mitmes kohas töötamist aga ei lõpetata, sest Prantsusmaa on sellele vastu, peaks näitama Euroopa ühtsust Euroopa Parlamendis on välja kujunenud kolm suuremat saadikugruppi (fraktsiooni): a) Euroopa Rahvapartei v konservatiivid b) Sotsialistide ja Demokraatide Liit v sotsialistid c) Liberaalide ja Demokraatide Liit v liberaalid
asjade vastu tingis nii ülikoolide loomise kui botaanikaaedade rajamise nende juurde. See õhutas veelgi taimede kogumist ja tundmaõppimist. Väärtuslikke taimi demonstreeriti algselt eraldi peenardena, hiljem hakati rõhku panema ka kunstipärasele kujundamisele. 14. saj algusest saati rajatakse botaanikaaedu - Orto Botanico - 1330 Salerno, 1333 Veneetsia, 1350 Praha, 1525 Erfurt, 1530 Marburg, 1545 Padua, 1547 Pisa, 1577 Leiden, 1580 Leipzig, 1597 Heidelberg, ka Strassbourgis, Pariisis, 1632 Oxfordis. Paljudele on saanud eeskujuks Padova botaanikaaed - botaanikaaedadele hilisemalgi ajal tüüpiline sümmeetriline neljaosaline jaotus koos selgelt eralduva rõhutatud keskosaga. ÜLIKOOLID. See arvatavasti kõige olulisem institutsioon arenes välja just keskajal - 1100. a Bologna's, 1150. a Pariisis, 1229. a Cambridge'is, 1243. a Salamanca's. Kolledzite rajamisega Oxfordis ja Cambridge'is kasutasid keskaegsed kujundajad inspiratsiooni kloostriaedade (nn
annaabi.ee 
