Säästliku maja projekteerimine Kaile Helena Nele Üllar Säästlike majade tunnused • Keskkonnasõbralike materjalide kasutamine • Minimaalsed maja küttekulude efektiivne energia kasutamine • Päikesepaneelid – energia kasutaminevihmavee kasutamine – vihmavee kasutamine tarbeveeksreovee käsitlemine – lokaalne veepuhastus ja komposteerimise süsteemtuulegeneraator – tuuleenergia kasutamine • Nende majade põhimõtteline erinevus tavamajadest seisneb ennekõike selles, et need on soojustatud oluliselt paremini, seina soojustuse paksus on u. 45 cm ja katusealuse soojustuskiht u. 50-60 cm. Maja kuju • Mida suurem on pind, seda suurem on soojakadu Hoone paigutamine • Suunates suured aknapinnad lõunasse, saate talvel suurimat võimalikku kasu päikeseenergiast. Suvisel ajal võib aga lõunasse suunatud akende kaudu sisse ...
Kuidas ühitada rohelist eluviisi praeguste tarbimismallidega Roheline eluviis on saanud viimaste aastate jooksul palju kuulsust ning seda on hakatud aina rohkem rakendama igapäevases elus. Aina rohkem on hakanud tekkima prügikaste, mis on spetsiaalselt mõeldud teatud sorti prahi jaoks ja telekates on võimalik näha reklaame, mis pooldavad rohelist eluviisi. Enamik inimestest on laisad ja ahned ning ei vaevu prügi sorteerima või loodust aitama, kui nemad sellest mingit kasumit ei saa. Sellepärast on tähtis rõhutada, kuidas rohelisest eluviisist kasu saada ja seda endale isegi tulusaks teha. Tähtsal kohal on praegu pudelite taaskasutamine. Ostes jooke või muid sorti tooteid, on nende peal märk, mis tähendab, et neid on võimalik taaskasutada, kuid sellega kaasneb ka lisa maks ostu sooritamisel, mis ei ole suur, kuid piisav, et mitte koheselt prügikasti ära visata. See on tehtud kavalalt, sest nüüd on inimestel põhjus pudele...
Säästliku eluviisi valud ja võlud Mis on säästmine? See on kokkuhoid, mõne arust ka koonerdamine. Sellel on nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Säästmine saab tihtipeale alguse soovist osta midagi kallimat, mille kohene välja ostmine pole võimalik. Kuigi leidub ka teistmoodi põhjuseid. Selleks, et säästa, tuleb vähem kulutada. Väiksemate kulutuste jaoks millestki loobuda või asendada odava alternatiiviga. Loobumise halvemaks küljeks on kindlasti harjumuste muutmine. Peab hakkama mõtlema, kuidas hoida kokku näiteks toidult, kommunaalkuludelt ja kommunikatsioonivahenditelt. Toidu pealt säästmine pole väga keeruline, kuna odavaid alternatiive erinevatele toiduainetele leidub väga palju. Keerulisem on seda teha aga interneti või TV arvelt inimesel, kes harjumuspäraselt neid väga palju kasutab. Olles igapäevane internetis surfaja ja pidev teleri vaataja, ei kujuta see inimene kindlasti ette, et ühel päeval pole tal enam neid kumbagi...
Nüüdisaegse tehnoloogia ja ressursside efektiivse ning keskkonnasäästliku kasutamise mõju tootlikusele. Tänapäeval toimuvad pidevad tehnoloogilised uuendused. Seega toimuvad uuendused ka kaubanduses ning selle tootmises. Tänu tänapäeva tehnoloogiale saame toota säästliku ja loodusesõbraliku kaupa. Tootmine on muutunud mugavamaks ja kiiremaks. Nüüdisajal on tähtis see, et tootmine oleks keskkonnasäästlik, see mõjutab suurel määral tootmist. Esiteks sellepärast, et see on odavam, teiseks see on väga tähtis meie Maa resurrsidele. Puhtam tootmine saavutatakse tootmises jäätme- ja heitmete tekke vähendamise, loodusvarade efektiivsema kasutamise ning keskkonnasõbralikumate materjalide kasutamise ning materjalide asendamise teel.
Nüüdisaegse tehnoloogia ning ressursside efektiivsuse ja keskkonna säästliku kasutamise mõju tootlikusele Tänapäeval on näha, et igale poole on rakendatud erinevat tehnoloogiat, mis aitab paljusid toiminguid teha. Suurem osa tootmisest ongi puhtalt tehnika rida, mistõttu on ka tootlikus suurenenud. Kuid väga oluline on toota nii, et peatakse kinni keskkonna säästliku kasutamise nõuetest. Igapäevaselt kasutame elektrit, mis tuleb suures osast põlevkivist. Põlevkivi kaevandati vanasti kirka ja labidaga, hobused aga vedasid põlevkivi maa alt välja. Nüüd on tootlikus suurenenud täna sellele, et seal esiteks lõhatakse üks osa. Laadur viib põlevkivi transportöörilindile ja lindiga liigub põlevkivi maa alt välja. Kuid kaevanduses peab jälgima ka keskkonna säästlikku kasutamist, mistõttu peab maa
arengut, et sellega parandada inimeste elukvaliteeti ja tagada põhiliste vajaduste rahuldamine. Agenda 21 ja Läänemeremaade poolt allkirjastatud Läänemere Agenda on olnud alusdokumendiks Eesti keskkonnapoliitika kujundamisel. 2. Säästva arengu seaduses on kindlaks määratud säästva arengu rahvusliku strateegia alused ning esitatud looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtted. 3. Eesti keskkonnastrateegia eesmärk on inimesi rahuldava tervisliku keskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine, et ei kahjustaks loodust ja säiliks maatike ja elustiku mitmekesisus. 4. Säästev Eesti 21 püüab omavahel ühendada üleilmset konkurentsist tulenevad edukusenõuded, säästva arengu põhimõtted ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamise. Punane raamat:
5) Lükkamise VS tõmbamise põhimõte. Tõmbamise põhimõtte märksõnad: Juhtimine algab ja lõpeb lõpptarbija juures Kiire reageerimine nõudlusele (müügiprognoosid on viidud miinimumini) Kiired ja sageli korduvad toimingud Laovarud miinimum läbivoolu põhimõttel Kogu väärtusketti kattev süsteem Logistiliste teeninduskeskuste arendamine territoriaalselt Võtmeteguriks on lõpptarbija 6) Säästliku mõtlemise ehk MUDA 7 vormi. Ületootmine Ootamine Liigne transport Sobimatu protsesside korraldus Mittevajalikud varud Mittevajalikud liikumised Defektid (järgmises protsessis maksab vea eemaldamine 10x rohkem) Säästliku mõtlemise eesmärgiks on raiskamise elimineerimine suurendamaks seega väärtust tarbija seisukohalt. Raiskamiseks loetakse kõiki väärtust mittelisavaid tegevusi tarneahelas - need tuleb järk- järgult eemaldada.
28% madalatest kaevudest. V4 1) Keskkonnakaitse põhiprintsiibid. Keskkonnajuhtimise abinõud. Keskkonna käsitlemine riigi elanike ühise rikkuse ja hoolena; Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast. Keskkonnakaitse peab olema kõrgemal parteipoliitilistest huvidest ja momendi majandusprobleemidest. Keskkonnakaitse ja loodusvarade säästliku kasutamise tagamiseks tuleb taotleda elanikkonna kõikide sotsiaalsete kihtide konsensust 2) Mis on GMO ja millised riskid selelga kaasnevad? GMO on geneetuliselt muundatud organism. See on kunstlikult geenide manipulatsiooni teel loodud taimesortide ja loomatõugude üldnimetus. Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle
aastane energia tarbimine kasvab edasi. Inimesed peavad õppima energiat säästma. Sellega hoitakse kokku väärtuslike maavarasid ja ka raha. Mõtlematult jäetakse toast lahkudes televiisorid mängima ja tuled põlema. Inimesi tuleb teavitada energia säästu tähtsusest ja vajalikusest. Lihtsad nipid aitavad säästa energiat ja raha. Mida varem alustada inimese teavitamisega seda parem on tulemus. Kool on parim koht, lastele säästliku mõtlemisviisi edasi andmiseks. Koolist saadud teadmisi hakkatakse kasutama suure tõenäosusega ka koduses majapidamises. 13 14 KASUTATUD MATERJALID 1. Altpere, E. (1993). Elekter igapäevases elus. Tallinn: Valgus. 2. Loodmaa, V. (1980). Energiast, elektriautost ja elukeskonnast. Tallinn: Valgus. 3. Kroon, K. Energiaõpik. http://www.energia.ee/index.php?id=78&L=0 4. Viks, E. Energiamajanduse olemus ja tähtsus. http://www
loodussäästlikke meetodeid, et selle kaudu juhtida ka oma rahvast mõtlema tuleviku peale. Jäkusuutlik areng on väga oluline meie kõigi tuleviku jaoks, sest soovitakse ka oma järgmistele põlvkondadele võimalikult palju võimaldada. Antud referaadi eesmärk on anda ülevaade mitmetahulisest mõistest jätkusuutlik areng. Järgnev referaat kirjeldab jätkusuutliku arengu mõiste tähendust ning kasutuselevõtu algust. Samuti on välja toodud maailma, Euroopa Liidu ja Eesti säästliku arengu rakendusviisid ning näited kuidas täpsemalt jätkusuutlikku arengut rakendatakse. Mõiste tähendus ning kasutuselevõtt Eesti keeles on erinevaid tõkeid inglisekeelsest sõnast sustainable developement. Erinevateks tõlgeteks võivad olla: jätkusuutlik areng, säästev areng, kestlik areng kui ka tasakaalustatud areng. Kasutatud mõisteid on mitmeid, kuid idee jääb kõigi puhul ikkagi samaks
rikkana. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Looduse kaitsmise põhjus võib olla puutumata looduse kaitse tema enda pärast või soov säilitada see tulevastele põlvedele. Keskkonnakaitse (laiemas mõttes) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve Looduskaitseväärtus -objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks Kaitsealune liik, kivistis või mineraal on Eestis looduslikult esinev ohustatud, haruldane, teaduslikku, looduskaitselist, esteetilist või koduloolist väärtust omav
Mõisted Looduskaitse - inimtegevuse kahjuliku mõju vähendamine ning selle tagajärgede likvideerimine, looduse iseregulatsioonivõime säilitamine ja loodusvarade säästliku kasutamise korraldamine. Looduskaitse põhiülesanne - tagada Maa kui tervikliku biogeosüsteemi toimimise jätkumine. Selleks on vajalik säilitada elus- ja eluta looduse mitmekesisus, keskkonna iseregulatsioonivõime ning ökosüsteemsed protsessid - evolutsioon, aineringe, geneetilise info vahetamine jmt. ja edendada loodusharidust. Looduskaitseteadus - ohustatud liikide majandamine, kaitsealade kujundamine,
annaabi.ee 
