Ladina keele võiduaeg. Grammatika võtsid üle kreeka keelest. Kanoniseerisid ladina keele kirjelduse ja selle kaudu keelte kirjeldamise vormi üldse pühajs asjaks. Tähtsaimad grammatikud ja teosed: Marcus Terentius Varro (I saj e. m. a.), Donatus (IV saj m. a. j.) ,,Ars Grammatica", Priscianus (V/VI saj m. a. j.) ,,Institutiones de arte grammatica". Ladina keel püha jumalasõna edastamiseks. Võtsid juurde vokatiivi (Oo Jüri) ja hüüdsõna. Tegelesid hoolsalt ortograafiaga, stilistikaga, retoorikaga. 2. Keskaeg (skolastikud): keel, loogika ja universalism Idee humanitaarteadustest vastandatuna reaalteadustele. Tähelepanu keskpunktis keele ja loogika seos, fookus vormilt sisule. 3. Renessanss: keeled on erinevad 14.-16. saj hakati väärtustama rahvuskultuure ja -keeli. Taustal keskaja ladinakeelse ühiskultuuri lagunemine, usupuhastus, rahvuskeelte ametlik staatus, ühtlustatud ühiskeelte areng, koloniaalriikide uued valdused mitmel pool maailmas.
Kanoniseerisid ladina keele kirjelduse ja selle kaudu keelte kirjeldamise vormi üldse pühajs asjaks. Tähtsaimad grammatikud ja teosed: Marcus Terentius Varro (I saj e. m. a.), Donatus (IV saj m. a. j.) ,,Ars Grammatica", Priscianus (V/VI saj m. a. j.) ,,Institutiones de arte 1 grammatica". Ladina keel püha jumalasõna edastamiseks. Võtsid juurde vokatiivi (Oo Jüri) ja hüüdsõna. Tegelesid hoolsalt ortograafiaga, stilistikaga, retoorikaga. Grammatikaid: · Dionysios Thrax ( u 2. saj eKr) - vanima säilinud kreeka grammatika autor. Kõik sõnaliigid v a adjektiiv. Lause definitsioon: lause on sõnade ühendus, mis väljendab terviklikku mõtet. · Rooma keeleuurijate tähtsaim panus: ladina keele grammatika kirjeldus. · Donatus (3. saj pKr) - kaks ladina keele grammatikat: Ars major ja Ars minor. Ars minor oli mõeldud noortele õpilastele, kasutati Lääne-Euroopas isegi veel peale
kõige tähtsam on nimisõna. 5. Keeleteaduse alged Roomas, antiikaja keeleteaduslike probleemide üldiseloomustus. Midagi otseselt ei uuendanud. Ladina keele võiduaeg. Grammatika võtsid üle kreeka keelest. Kanoniseerisid ladina keele kirjelduse ja selle kaudu keelte kirjeldamise vormi üldse pühaks asjaks. Tähtsaimad grammatikud ja teosed: Varro, Donatus. Ladina keel püha jumalasõna edastamiseks. Võtsid juurde vokatiivi (Oo Jüri) ja hüüdsõna. Tegelesid hoolsalt ortograafiaga, stilistikaga, retoorikaga. Donatus (3. saj pKr) - kaks ladina keele grammatikat Varro (116 eKr – 27 eKr) Andis suure hulga etümoloogiaid, millest enamus olid naeruväärsed ja seetõttu said hiljem palju kriitikat. Esimesena sõnastas vastanduse indiviidi keelelise vabaduse ja keele kui konventsiooni vahel. 6. Keskaeg: ladina keele ja grammatikaõpetuse positsioon ühiskonnas, skolastikute käsitlus keelest (tähenduse ja referentsi vastandus, lause aktsepteeritavus ja selle
Ladina keele võiduaeg. Grammatika võtsid üle kreeka keelest. Kanoniseerisid ladina keele kirjelduse ja selle kaudu keelte kirjeldamise vormi üldse pühajs asjaks. Tähtsaimad grammatikud ja teosed: Marcus Terentius Varro (I saj e. m. a.), Donatus (IV saj m. a. j.) ,,Ars Grammatica", Priscianus (V/VI saj m. a. j.) ,,Institutiones de arte grammatica". Ladina keel püha jumalasõna edastamiseks. Võtsid juurde vokatiivi (Oo Jüri) ja hüüdsõna. Tegelesid hoolsalt ortograafiaga, stilistikaga, retoorikaga. Grammatikaid: · Dionysios Thrax ( u 2. saj eKr) - vanima säilinud kreeka grammatika autor. Kõik sõnaliigid v a adjektiiv. Lause definitsioon: lause on sõnade ühendus, mis väljendab terviklikku mõtet. · Rooma keeleuurijate tähtsaim panus: ladina keele grammatika kirjeldus. · Donatus (3. saj pKr) - kaks ladina keele grammatikat: Ars major ja Ars minor. Ars minor oli mõeldud noortele õpilastele, kasutati Lääne-Euroopas isegi veel
· Prosoodiliste fonoloogiliste nähtuste (pikkus, rõhk, intonatsioon) distinktiivsete tunnuste kirjeldamine. · Praha strukturalistid tegelesid paljude muude keeleteaduse aladega (nt stilistika, Jakobsoni vene käänete analüüs). Praha koolkond alustas distinktiivsete tunnuste kirjeldamist ka prosoodiliste fonoloogiliste ühikute puhul (pikkus, rõhk, intonatsioon, toon). · Praha koolkonna liikmed tegelesid ka paljude muude keeleteaduse aladega, näiteks stilistikaga. Hästi on tuntud ka Jakobsoni vene käänete analüüs. Praha koolkonnast veel markeerituse teooria, teema/reema jm. · Ajaloolisele keeleteadusele mõjus foneemiteooria oluliselt: eraldiseisvate häälikute muutuse asemel hakati uurima foneemisüsteemide muutusi. Tekkis ka filosoofide ja loogikute huvi keele vastu. 15. Strukturalismi edasiareng USA-s, Bloomfield Bloomfield: tugevad Pnini mõjud. Keele kohta (üldse inimtegevuse kohta) saab öelda ainult seda, mis on objektiivselt
Grammatika võtsid üle kreeka keelest. Kanoniseerisid ladina keele kirjelduse ja selle kaudu keelte kirjeldamise vormi üldse pühajs asjaks. Tähtsaimad grammatikud ja teosed: Marcus Terentius Varro (I saj e. m. a.), Donatus (IV saj m. a. j.) ,,Ars Grammatica", Priscianus (V/VI saj m. a. j.) ,,Institutiones de arte grammatica". Ladina keel püha jumalasõna edastamiseks. Võtsid juurde vokatiivi (Oo Jüri) ja hüüdsõna. Tegelesid hoolsalt ortograafiaga, stilistikaga, retoorikaga. Grammatikaid: Dionysios Thrax ( u 2. saj eKr) - vanima säilinud kreeka grammatika autor. Kõik sõnaliigid v a adjektiiv. Lause definitsioon: lause on sõnade ühendus, mis väljendab terviklikku mõtet. Rooma keeleuurijate tähtsaim panus: ladina keele grammatika kirjeldus. Donatus (3. saj pKr) - kaks ladina keele grammatikat: Ars major ja Ars minor. Ars minor oli mõeldud noortele õpilastele, kasutati Lääne-Euroopas isegi veel peale keskkaega
neutraliseerub, nt stand); sama kontrast neutraliseerub sks.k. sõna lõpus nt Strand). • Häälikute kirjeldamine distinktiivsete tunnuste hulgana ei olnud uus, uus oli ettekujutus foneemist kui langue’i kategooriast, mis realiseerub kõnes allofoonidena. • Praha koolkond alustas distinktiivsete tunnuste kirjeldamist ka prosoodiliste fonoloogiliste ühikute puhul (pikkus, rõhk, intonatsioon, toon). • Praha koolkonna liikmed tegelesid ka paljude muude keeleteaduse aladega, näiteks stilistikaga (vrdl ka Roman Jakobsoni hilisemaid töid). Praha koolkonnast veel markeerituse teooria, teema/reema jm. • Ajaloolisele keeleteadusele mõjus foneemiteooria oluliselt: eraldiseisvate häälikute muutuse asemel hakati uurima foneemisüsteemide muutusi. • Euroopas ilmus mitmeid puhtsünkroonilisi keeleteaduse põhiteoseid, näit Jespersen" Language", Hjelmslev, "Bühler Sprachtheorie". (võrdle: tänapäeval ei kirjuta keegi raamatut "Keel" vaid "sissejuhatus keeleteadusesse")
annaabi.ee 
