Katariina II Koostaja:Elina Petrovskaja Juhendaja:Ester Kukk 16.oktoober 2007 Katariina II ehk Katariina Suur (sündinud Anhalt-Zerbsti printsess Sophie Frederike Auguste 2. mai1729 Stettin, Preisimaa (praegune Szczecin) 17. november 1796 Tsarskoje Selo) oli Venemaa keisrinna alates 1762 kuni surmani. Ta oli Peeter III sakslannast naine, kel polnud vere poolest Venemaaga mingit seost. Enne trooniletõusmist oli Katariina saksa väikevürsti tütar, Anhalt- Zerbsti printsess Catharina. Tema isa teenis ohvitserina Friedrich Suure sõjaväes, kuna ta riik oli niivõrd väike, et seisusekohaseks eluks selle sissetulekutest ei piisanud. Ka tema tütar tahtis
Valga Gümnaasium Katarina II Lühi referaat Triinu Sirol 8a Valga 2007 1 Sisukord 2 Natuke KatarinaII KatarinaII Jekatarina II (2.V 1729 Stettin- 17. XI 1796 Tsarskoje selo), Vene keisrinna 1762-96, päritolu Anhalt- Zerbsti printsess Sofia Frederike Auguste. Tuli venemaale 1744, abiellus 1745 Vene troonipärja tulevase keisri Peeter III- ga. Sai Venemaa valitsejaks, kõrvaldanud 1762 kaardiväeohvitseride abiga Peeter III troonilt. Ajas aadli huvidele vastavat poliitikat, tugevdas nende maavaldust ja õigusi pärisoriste ja talupoegade üle. Tgei 1764 ringsõidu Liivimaale nõudis Balti kub-de agraarsuhete reguleerimist
... Gümnaasium English Project Sights of Estonia Student: .............................. Class: 6 ... Teacher: ............... Harjumaa 2011 1 1. Steamer-icebreaker Suur Tõll The ship was built in 1914 in Stettin (Szczecin) by Vulkan-Werke A. G. Suur Tll is the only pre-war steam ship of the Republic of Estonia remained up to now and, at the same time, the biggest icebreaker in the world preserved through two world wars. All the 3 original steam engines as well as most of the original arrangement of space and late Jugendstil interior of the officers' rooms are preserved. In 1914 the first home port of the ship was Tallinn. The ship ensured a regular winter sea navigation for Tallinn up
Vaimulikkonna eesotsas oli Eestis piiskop ja Liivis kindralsuperintendent. Kirikuõpetajad olid kohusetundlikud, eesti keelsed loengud. 18) Kuidas kulges ja millise tulemusega lõppes Kolmekümneaastane sõda Rootsi jaoks? - 16 48. aastal lõpetati Vestfaali rahulepingutega pikk ja verine Kolmekümneaastane sõda. Rootsi sai endale märkimisväärseid territooriume Põhja-Saksamaal (Pommer, Stettin (Szczeczin), Stralsund ja Wismar). 19) Kuidas puudutas Eestit 1656.1658. aasta VeneRootsi sõda? Milles seisneb Kärde rahu tähtsus? Tartu vallutamine jäigi selles sõjas Moskva ainsaks suuremaks saavutuseks. Tartu linnale algas järjekordne Vene ülemvõimu aeg, mis seekord jäi siiski võrdlemisi lühikeseks. 1656. aastal lisandus sõjast põhjustatud hädadele katk, mis laastas Eestit kuni 1658. aasta alguseni
Delano Roosevelt ja Jossif Stalin juhtimisel. Churchill ja Roosevelt jätsid Eesti, Läti ja Leedu Nõukogude mõjusfääri. Lääneliitlased nõustusid NSV Liidu nõudega ennesõjaaegsete Poola alade (Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene) piirkondade liitmisega NSV Liiduga, mille eest anti moodustatva Poola riigi koosseisu Saksamaa senistest territooriumitest poolakatega asustatud piirkonnad: (Danzig- poolapäraselt Gdansk; Sileesia, Breslau -poolapäraselt Wroclaw, Stettin - poolapäraselt Szczecin ja Ida-Preisimaa lõunapoolne osa, poolapäraselt Masuuria. Enne sõda Saksamaale kulunud Ida-Preisimaa, põhjapoolne osa koos keskuse Köningsbergiga liideti NSV Liiduga Kaliningradi oblastina. Otsustati rahulduda üksnes Saksamaa tingimusteta kapituleerumisega. Pärast sõja lõppu nähti ette Austria ja Saksamaa ning Berliini jagamist okupatsioonitsoonideks nelja võitjariigi vahel.
mõtles välja üha uusi lõbustusi. Kui tolleaegseid allikaid uskuda, siis olevat keisrinna ümberriietatuna õuedaami saatel Peterburi bordelle külastanud ja lõbumajade melus innukalt kaasa löönud. "Jäi mulje, nagu oleks tema kehas tuli lõõmanud," kirjutas tolleaegne kroonik. Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Katariina_II Katariina II (ka Katariina Suur, Jekaterina II; ( II) sünninimega Sophie Friederike Auguste ; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi) oli Anhalt-Zerbsti printsess ning Venemaa keisrinna 17621796. Ta oli Peeter III abikaasa ning Paul I ema. Oma teise põlve nõo, Vene troonipärija, Holstein-Gottorpi hertsogi Karl Peter Ulrichi pruudina võttis Sophie 1744 vastu õigeusu, millega sai nimeks Katariina. Abielu 21. augustil 1745 (vkj.) sai teoks nii poliitiliste kui eriti Katariina ema, Holstein-Gottorpi
Eesti tänini ainus osavõtt suurturniirist pärineb 1924. aastast, kui kaotati Pariisi suveolümpia eelringis 0:1 USA-le. Reis Prantsusmaale oli ainulaadne, sest 1920. ja 1930. aastatel olid Eesti valdavateks mängupartneriteks lähinaabrid. Aastail 1920–1940 pidas koondis 107 ametlikku kohtumist, neist 32 Läti, 27 Leedu, 21 Soome ja 12 Rootsiga. Kokku oli eestlastel sel perioodil 13 eri vastast, kaugeimad mängupaigad olid peale Pariisi veel Oslo, Stettin ja Varssavi. Eesti koondise hooaeg kestis reeglina mai lõpust septembrini. Kõigis kolmes Balti riigis kujunes spordiaasta suursündmuseks 1928. aastal esimest korda peetud Balti turniir. Nõukogude Liidu okupatsioonini toimus võistlus üheksa korda, neist neli võitis Läti, kolm Eesti ja kaks Leedu. Korraldusõigus vaheldus kolme riigi vahel. Eestile kujunes eriti meeldejäävaks kümnenditeks viimaseks jäänud koduse turniiri võit 1938. aastal, kui
Venelaste kätte langes ka Soome. Rootsi-vastase koalitsiooniga liitusid Preisimaa ja Hannover. 1716. aastaks olid liitlased vallutanud kõik Rootsi kindlused väljaspool Skandinaaviat. Kuningas Karl XII langemine 1718. aastal Norra sõjakäigul avas tee rahuläbirääkimistele. rahuläbirääkimistele. 1719. aastal Stockholmis Preisimaa ja Hannoveriga sõlmitud rahulepinguga poolitati Ees-Pommeri Peene jõe kohal: idapoolne osa (Stettin) läks Preisimaale, läänepoolne (Stralsund, Greifswald, Rügeni saar) jäi edasi Rootsi valdusesse. Läänemere lõunaranniku teistest valdustest jäi Rootsile alles Wismar, Bremen-Verden tuli loovutada Hannoverile. 1720. aastal Taaniga sõlmitud Frederiksborgi rahuga kohustus Rootsi maksma Taanile väinatolli. Viimasena sõlmis Rootsi 1721. aastal rahu Venemaaga. Selle lepingu järgsed territoriaalsed kaotused
vahekorda. Venelaste kätte langes ka Soome. Rootsi-vastase koalitsiooniga liitusid Preisimaa ja Hannover. 1716. aastaks olid kõik Rootsi kindlused väljaspool Skandinaaviat liitlaste poolt vallutatud. Kuningas Karl XII langemine Norra sõjakäigul 1718 avas tee rahuläbirääkimistele. 1719. aastal Stockholmis Preisimaa ja Hannoveriga sõlmitud rahulepinguga Ees-Pommeri Peene jõe kohal poolitati: idapoolne osa (Stettin) läks Preisimaale, läänepoolne (Stralsund, Greifswald, Rügeni saar) jäi edasi Rootsi valdusesse. Läänemere lõunaranniku teistest valdustest jäi Rootsile alles Wismar, Bremen-Verden tuli loovutada Hannoverile. 1720. aastal Taaniga sõlmitud Frederiksborgi rahuga kohustus Rootsi maksma Taanile väinatolli. Viimasena sõlmis Rootsi 1721. aastal rahu Venemaaga. Siin olid Rootsi territoriaalsed kaotused suurimad: Venemaale läks Ingerimaa, Eesti- ja Liivimaa koos Lääne-Eesti saartega
annaabi.ee 
