· Tündaliseerimine (lühiajaline keetmine, hoidmine soojas, uuesti keetmine) Esimene keetmine ergutab endospoorid idanema Soojas hoidmine soodustab kõigi endospooride idanemise vegetatiivseteks bakteriteks Teine keetmine hävitab vegetatiivsed bakterid Kiiritamine · UV kiirgus Kahjustab DNAd Steriilib pindmiselt, sest ei tungi läbi paksust õhukihist, klaasist, veest jne Kasutatakse õhu steriilimiseks laborites, operatsioonitubades jne · Ioniseeriv kiirgus Tekitab radikaale, kahjustab kõiki biomolekule Tungib sügavale Hävitab bakterirakud ja endospoorid, mõned viirused võivad ellu jääda Kasutatakse ravimite, hormoonide, vaktsiinide, toiduainete, laboriplastiku, süstalde ja opivahendite steriilimiseks Keemiliste ainete toime mikroobidele · Resistentsus on erinev · Kõige resistentsemad on endospoorid
Nt õistaimed pööravad oma lehti vastavalt valguse suunale ja intensiivsusele, millest osad on kaetud valgust hajutavate heledate karvadega. Ultravalgus suures koguses on kahjulik kõikidele organismidele- rakkude sisemusse tungides põhjustab see DNA mutatsioone ning denatureerib valke. Mõõdukas koguses on ultravalgus kasulik, sest soodustab meie naharakkudes D-vitamiini sünteesi. Suure intensiivsusega ultravalguse desinfitseerivat toimet kasutatakse nt op-saalides steriilimiseks. Temperatuuri mõju organismidele: Kõigusoojaste temperatuur sõltub otseselt väliskeskkonna temperatuurist nt kilpkonnadel, krokodillidel. Imetajad ja linnud on püsisoojased, ja suudavad pikema aja jooksul säilitada sisekeskkonna püsivat temperatuuri. Talvel, kui temperatuur on madal, meie piirkonna taimedel on puhkeperiood. Paljud kõigusoojased varjuvad soojemasse paika või vajuvad talveunne. Nt jäävad talveunne karu ja mäger. Linnud
Esimene desinfitseeriv aine- fenool. Joseph Lister, operatsioonijärgsed haavapõletikud ja fenoolilahus. Sai innustust Pasteuri uurimuste tulemustest. 3% fenooli on kasutatud ka kurguaerosoolides. Steriliseerimisviisid 1. Kuumutamine (termiline steriilimine) a. Kuiv kuumus (leegis kuumutamine, steriliseerimiskapid). Steriliseeritakse külviasju, pintsette, tühje kolbe. Kuiv kuumus toimib oksüdeerijana. Steriilimiseks vajalik kuumutamisaeg: 1h 170°C, 2h 160°C. b. Keetmine vees. 30 min vältel tapab bakterid, aga ei hävita kõiki endospoore; ka mõned viirused võivad ellu jääda. c. Kuumutamine veeaurus rõhu all (autoklaavimine) (laboratoorsed söötmed jne). Niiske kuumus denatureerib valke ja DNAd, kahjustab membraane. Kodustel tingimustel saab kasutada kiirkeedupotti. d
Kloramiin on v. püsiv ühend, millest kloor vabaneb pika aja jooksul. Klooriühendid toimivad oksüdeerijana. Etüleenoksiid ja glutaraalaldehüüd steriliseerijatena. oEnimkasutatav on etüleenoksiid. Kahjustab DNAd ja denatureerib valke. Olulised funktsionaalsed rühmad valkudes alküülitakse (asendatakse CH2CH2OH rühmaga). Ta on toksiline ja plahvatusohtlik ja teda tuleb segada kas CO2 voi lämmastikuga. Teda on kasutataud niisuguste asjade steriilimiseks, mis kuuma ei talu (kosmoselaev). Kasutatakse ka laboriplastiku, südameklappide jne steriilimiseks. Töödeldakse 60 kraadi juures 1-10 tundi. Tapab ka endospoore. oGlutaraalaldehüüd on veel efektiivsem, kui formaldehüüd. Seda kasutatakse haiglates vahendite steriilimiseks. kasutatakse 2% lahusena (näiteks Cidex). On vist ainuke vedel aine, mida võib käsitleda kui steriliseerijat.
Cl2 on aktiivne kas gaasina või kombineerituna teiste ainetega. Gaasilist kloori kasutatakse joogivee, basseinide vee ja reovee desinfitseerimiseks. Kloorühendid toimivad oksüdeerijana. 105. Etüleenoksiid ja glutaraalaldehüüd steriliseerijatena. Etüleenoksiid on enimkasutatav gaas. Kahjustab DNAd ja denatureerib valke. Toksiline ja plahvatusohtlik. Tuleb segada CO2 või lämmastikuga. Kasutatakse niisuguste asjade steriilimiseks, mis kuuma ei talu (kosmoselaev). Ka laboriplastiku, südameklappide jne steriliseerimiseks. Tapab ka endospoore. Glutaraalaldehüüdi kasutatakse haiglates vahendite steriilimiseks. On vist ainuke vedel aine, mida võib käsitleda kui steriliseerijat. Kasut 2% lahusena. Hävitab spoore, baktereid, seeni, viirusi. 106. Säilitusained: sorbiinhape, bensoehape, nitrit. Sorbiinhape hallitusevastane aine, lisatakse moosisuhkrule, juustudele, siirupitele
Kloramiin on v. püsiv ühend, millest kloori vabane v. pika aja jooksul. Kasutatakse toiduainetetööstuses masinate puhastamiseks jne. Puuduseks halb lõhn. Enimkasutatav etüleenoksiid. Denatureerib valke. Olulised funktsionaalsed rühmad valkudes alküülitakse (asendatakse CH2CH2OH rühmaga). Ta on toksiline ja plahvatusohtlik ja teda tuleb segada kas CO2 voi lämmastikuga. Tema eelis on see, et ta tungib igale poole. Teda on kasutataud niisuguste asjade steriilimiseks, mis kuuma ei talu, näiteks laboriplastik, südameklapid jne. Töödeldakse 60 kraadi juures 1-10 tundi. Tapab ka endospoore. Glutaraalaldehüüd on veel efektiivsem, kui formaldehüüd. Seda kasutatakse haiglates vahendite steriilimiseks. Kasutatakse 2% lahusena (Cidex). Seda võib käsitleda kui steriliseerijat. Säilitusained: sorbiinhape, bensoehape. Sorbiinhape - Hallitusevastane aine, lisatakse juustudele, siirupitele ja kookidele.
kui vesi. Gaasilist kloori kasutatakse joogivee, basseinide vee ja reovee desinfitseerimiseks.Puuduseks halb lõhn. 93. Etüleenoksiid ja glutaraalaldehüüd steriliseerijatena. Etüleenoksiid. Denatureerib valke. Olulised funktsionaalsed rühmad valkudes alküülitakse (asendatakse CH2CH2OH rühmaga). Ta on toksiline ja plahvatusohtlik ja teda tuleb segada kas CO2 voi lämmastikuga. Tema eelis on see, et ta tungib igale poole. Teda on kasutataud niisuguste asjade steriilimiseks, mis kuuma ei talu, näiteks laboriplastik, südameklapid jne. Töödeldakse 60 kraadi juures 1-10 tundi. Tapab ka endospoore. Glutaraalaldehüüd on veel efektiivsem, kui formaldehüüd. Seda kasutatakse haiglates vahendite steriilimiseks. Kasutatakse 2% lahusena (Cidex). Seda võib käsitleda kui steriliseerijat.
Saaks inokulumi ringikujuliselt segada, et mikroobid jaotuksid terves söötmes ühtlaselt. Kasv toimuks nii söötme sisse kui ka pinnale. Mikroobid häviks? 6. Miks inkubeeritakse söötmeplaate termostaadis ümberpööratult (põhi ülespoole)? Vältida kondentsvee teket. 7. Millistel juhtudel on joonkülviks parem kasutada külvinõela? Vähese mikroobikoguse väljakülvi tegemiseks. Pistekülviks. 8. Miks kuumutatakse katseklaaside, kolbide suudmeid enne ning pärast külvamist? Steriilimiseks. Väljakülvi ei satuks teisi mikroobe. 9. Millist külvitehnikat ja söödet kasutaksid suure koguse mikroobimassi kasvatamiseks? Rikastussöödet ja pindkülvi. 10. Miks on vaja bakterite arvukuste määramiseks kasutada proovide lahjendusi? Bakterikultuur võib nii tihe olla, et pole võimalik nende arvukust määra – raske loendada! 11. Mis on lahjendusfaktor? Lahjendusfaktor, kui palju on algproovi lahjendatud. Lahjenduse pöördarv. 12
o F. Cohn väitis, et bakterid kuuluvad taimeriiki ja on just sarnased taimedega; bakterid paljunevad pooldumisega ja eksisteerivad kas üksikute rakkudena , agregaatidena või niitjate ahelatena, neil on plasmamembraan ja sisaldised; kirjeldas esimesena endospoore; 1872 a vaatles vibureid · J. Lister võtab kasutusele antisepsise (meetmed, mis väldivad infektsiooni); kasutas lahjat fenoolilahust opiruumi ja instrumentide steriilimiseks (vähenes opijärgne suremus) · M. Beijerinck tegels pärmideja helendavate bakterite uurimisega, bakteriaalse butanoolkäärimisega; kirjeldas keefiri mikrofloorat; töötas välja rikastuskultuurid; tõestas, et viirus suudab elada ainult elusrakus · S. Vinogradski kirjeldas esimesena bakteritel kemolitoautotroofse toitumistüübi; uuris tselluloosi lagunemist mullas; avastas mittesümbiontsed N2-te fikseerivad bakterid · A.J
Mikroobide arvu on võimalik vähendada ja neid ka tappa kasutades erinevaid mooduseid.Steriilimisviisid: 1) kuumutamine (termiline steriilimine), 2) kiiritamine, 3) filtreerimine, 4) töötlemine kemikaalidega, 5) töötlemine gaasidega. Kõrge temperatuur kui mikroobe hävitav tegur 1) Kuiv kuumus (leegis kuumutamine, steriliseerimiskappides kuumutamine). Nii steriilitakse külviaasu, pintsette, tühje kolbe jne. Kuiv kuumus toimib oksüdeerijana. Steriilimiseks vajalik kuumutamisaeg 170 kraadi juures on 1 tund, 160 juures 2 tundi. 2) Keetmine vees. 30 min-line keetmine tapab bakterid, kuid ei hävita kõikide bakterite endospoore. Ka mõned viirused võivad ellu jääda. 3) Kuumutamine veeaurus rõhu all (autoklaavimine) (laboratoorsed söötmed jm vahendid). Niiske kuumus denatureerib valke ja DNAd, kahjustab membraane. Kodus võib autoklaavi asemel kasutada kiirkeedupotti.
annaabi.ee 
