Kultuuritarbimine ja massiteave Tegevusharrastus jätkati omariikluse ajal rahva ja seltsimajades koos käinud pilli ja näitemängu ning laulukooride traditsiooni Massiline isetegevusharrastus taandus kõrgkultuuri ees : põhjuseks linnastumine , rahva haridustaseme üldine tõus ja materiaalsete võimaluste avardumine Kasvas massiteabevahendite osatähtsus Suurenes Eesti Raadio saatemaht, 1967 lisandus Vikerraadio ja seejärel Stereoraadio 1955. alustas tööd Eesti Televisioon Värviteleritele ülemineks 1970.ndatel Ajakirjandusväljaanded jaotatud: vabariiklikeks ning linnaja rajoonilehtedeks, ajakirjadeks ja ametkondlikeks väljaanneteks. Kõik massiteabevahendid olid allutatud tsensuurile. Lääneliku eluviisi juurdumist soodustas Soome TV, eelkõige Tallinnas. Maakultuuri hääbumine elujärg paranes populaarsemaks teatrid, kinod, kunstinäitused
KULTUURITARBIMINE JA MASSITEAVE: Sõda ja sellele järgnevad aastad olid rängaks löögis kõrgkultuurile. Seevastu rahvakultuuri tasemel jätkasid eestlased ka sel perioodil kultuurielu korraldamist, selle ilmekamaks väljendiks oli isetegevusharrastus: jätkati rahva- ja seltsimajas käimist ning näitemängude ja laulukooride traditsiooni. Mida aeg edasi seda rohkem kasvas massiteabevahendite ning ka raamatute osatähtsus. Suurenes Eesti Raadio saatemaht [Vikerraadio, Stereoraadio, Eesti Televisioon]. Ajakirjandusväljaanded jagunesid NSV ajal vabariiklikeks, linna- ja rajoonilehtedeks, ajakirjadeks jne. Kõik massiteabevahendid oli allutatud tsensuurile. MAAKULTUURI HÄÄBUMINE: Kuna paranes elujärg olid inimesed võimelised ostma raadioid, telereid ja magnetofone ning populaarseks muutusid teatrid, kinod, kunstinäitused. See tõttu hakkas maa-asulates juurduma linlik eluviis. Kuna kolhoosikorra põlistumine tõi kaasa väikeste maakoolide , klubide ja raamatukogude
Hrustsovi sula ajal aga muutus palju. Rehabiliteeriti Stalini ajal tagakiusamise alla sattunuid. Vanema põlvkonna tegijate tagasituleku kaudu taastus kultuuriline järjepidevus. Kirjandusse tulid Mati Unt, Mats Traat, Paul-Eerik Rummo jpt. Eestiski hakati viljelema jazzi, moodsat kunsti. Taastus ka laulupidude traditsioon ning suursündmuseks kujunes 1947. aasta üldlaulupidu. Suurenes Eesti Raadio saatemaht (,,Vikerraadio", ,,Stereoraadio"), 1955. aastal alustas tööd Eesti Televisioon. Paul-Eerik Rummo luulet lugemas Venestuse pealetung pidurdas 70-ndate aastate teise poolel kogu senist kultuuri arengut. Loomingulisele vabadusele seati taas piire. Rahvas tõmbus endasse. Kultuuri mõjutajaks sai suurest Põhja-Eestis nähtav Soome televisioon. Ametliku kroonukultuuri
Kiisk), ,,Siin me oleme", ,,Hullumeelsus" Ajakirjand Täheke, Pioneer, ajaleht Säde, Rahvahääl, Noortehääl, Pikker, Paide rajooni leht, us Võitlev Sõna, Tapa Edasi, Noorus, NL naine. Ajakirjandus oli ideoloogilise kontrolli all, tsensuur oli 50-ndatel ja 80-ndatel aastatel. Eesti raadio, Vikerraadio, Ultralühilaine programm, ajakirjanike kool: TÜ Muusika 1967.a. lasti lisaks I programmile käiku ka Vikerraadio ning seejärel Stereoraadio. Laulupeod 1947.a. laulupidu, 1950.a. üldlaulupidu. RAM asutas G.Ernesaks. Eino Tamberg: noorte sümfoonia rajaja. Veljo Tormis, Arvo Pärt, Villem Kapp ja Artur Kapp. Kergemuusika: Ruja, Rein Rannap, Laine, Apelsin, Rütmikud, Virmalised, Heli Lääts, Georg Ots, Tviks, Singer Vinger, Artur Rinne, Gunnar Kraps, Tõnis Mägi, Anne Veski, Jaak Joala. Teater 1944.a. esimene ballett ,,Kratt" E.Tubin, ,,Elu tsitadellis"
Volmer jt.). näiteks vene keeles. Eestis lisandus 1 Kui mängufilmi vallas sündis heade või programmile 1967. aastal mõneti ajaviitelisem ja keskpäraste teoste kõrval ka hulgaliselt viletsaid, ka pisut vabameelsem “Vikerraadio”, hiljem siis Nõukogudeaegse eesti dokumentalistika veel “Stereoraadio”. Saadete üldmaht 1985. tase oli ühtlasem. Häid saavutusi võib täheldada aastal oli 35 tundi ööpäevas. Palju kuulajaid eriti 1960. aastaist alates. Terava ja kohati leidsid “Keskööprogramm” pühapäevane iroonilise pilguga kultuurivaatle jaks osutusid “Meelejahutaja”, Tõnis Erilaiu “Soovid, soovid, Andres Sööt ja Mark Soosaar
*Rahva kultuuriaktiivsuse ilmekaimaks väljundiks oli isetegevusharrastus: jätkati rahva- ja seltsimajades koos käinud pilli- ja näitemängu ning laulukooride traditsiooni, populaarseks sai rahvatants ja taastus laulupidude traditsioon. Suursündmuseks kujunes 1947 toimunud üldlaulupidu. *Järjest kasvas massiteabevahendite osatähtsus kultuuritarbimises. Suurenes Eesti Raadio (ER) saatemaht. 1967 lasti käiku ka ,,Vikerraadio" ja ,,Stereoraadio". *1955 alustas tööd Eesti Televisioon (ETV). 1970 mindi üle värvitelevisioonile. *Ajakirjandusväljaanded jagunesid NSV ajal vabariiklikeks ning linna- ja rajoonilehtedeks, ajakirjadeks jt. Ajakirjandus, ER ja ETV tõid koju kätte uudiseid Eestist ja mujalt, laiendasid silmaringi ja olid kultuurivahendajateks. *Lugemishuvi ja madalad raamatuhinnad kasvatasid koduraamatukogusid. *60ndaid iseloomustas veel tehnifitseerimine: kodudesse osteti raadioid, telereid, magnetofone jm.
Sõja järel seati eesti kinokunst Leningradi kinostuudio abiga stalinistlikele rööbastele. "Nõukogude Eesti". "Tallinnfilm", kinostuudio. Oskar Lutsu järgi "Kevade". Kromanovi "Viimne reliikvia". "Laulev rahvas". Eesti televisioon alustas tööd 1955. aastal, 1957. aastal alustas tööd igapäevane saade "Aktuaalne Kaamera". Meedia: Eesti Raadio jätkas oma tegevust, ringhäälingut NSVL käsitles tähtsa ideoloogilise relvana. 1967. aastal loodi "Vikerraadio", hiljem veel "Stereoraadio". Saadete üldmaht 1985. aastal oli 35 tundi ööpäevas. Paljud kuulasid "Keskööprogramm". 1963. aastal asutati ETV Tartu stuudio, 1965 aastal "Eesti Telefilm", mis lõi "Mehed ei nuta" ja "Siin me oleme". Oli olemas ideoloogiline järelevalve ning tsensuur vaevas ka trükiajakirjandust. Võim ei käsitlenud ajalehti- ajakirju mitte niivõrd informatsiooni- kui mõjutusvahenditena. Ajalehed olid õhukesed enamasti neljaküljelised. Suurimad tiraazid olid "Rahva Hääl" ja "Noorte
okupatsiooni sunni alla: isegi ENSV hümni sõnad ütlesid: ,,Jää kestma, Kalevite kange rahvas, ja seisa kaljuna, me kodumaa!" · Jätkus eestlaste isetegevusharrastus: pilli- ja näitemäng, rahvatants, laulukoorid · Jätkus laulupidude traditsioon rahvusliku varjundiga massiüritus · Suurenes Eesti Raadio saatemaht: lisaks I programmile lasti 1967 käiku ,,Vikerraadio" ning seejärel ,,Stereoraadio" · 1955 alustas tööd Eesti Televisioon, 1970. aastatel mindi üle värvitelevisioonile · Eestlastele omane suur lugemishuvi ja suhteliselt madalad raamatuhinnad kasvatasid koduraamatukogusid · Üheks rahvustunnet tervendavaks valdkonnaks oli sport. Korvpall kujunes peaaegu eesti rahvusspordiks. ,,Kalevi" korvpallimeeskonna võidud vene armeesportlaste üle olid alati pidupäevad Periodiseering ja perioodide iseloomustus: 1. Vaimse surutise aastad 1940
Heinakuu, mis hakkas illegaalselt ilmuma 1988. Ajakirjade kohta võib veel öelda, et oluline on ilmumissagedus, tavalisest kuukirjast kvartalikirjani (vt tabelit). Kõige levinum ajakiri oli moeajakiri Siluett. Suur osa tiraazist, ligi 300 000 läks Suurele Kodumaale, 50 000 levis Eestimaal. N.ö tavalistest ajakirjadest oli suurima levikuga Nõukogude Naine. Eesti Raadiol oli 3 programmi: esimene programm, Vikerraadio ja stereoraadio. Keskmine ööpäevane saatemaht 37 t. Televisioonis oli asi kesine plusspoolele võib kanda seda, et televisioon eesti keeles üldse olemas oli. Teooria väidab, et omakeelse televisioonikava ülalpidamiseks peab olema rahvaarv 3 miljonit. Meil nii palju polnud, aga televisioon saadi käima ning arenes tehniliselt väga hästi (värvi-TV 1981). Eesti Telegraafiagentuuri (ETA) eespool juba mainisime. Kirjastused. 1988 oli meil 5 kirjastust Eesti Raamat, Valgus (populaarteadus), EKP
annaabi.ee 
