E = Φ/A = I × Ω/A = I/r2 Heledus Valgusallika pinna heledus, kus A on pinna suurus ja ϑ nurk pinna normaali ja kiirtekimbu suuna vahel. Seega on valgusallika heledus võrdne tema pinnaelemendilt antud suunas lähtuva kiirtekimbu valgustugevusega. L = I/Acosϑ Valgustugevuse mõõtmine Valgustugevuse mõõtmise põhimõtet, kui punktikujuline valgusallikas paikneb 1-meetrise raadiusega kera keskpunktis, siis lõikab 1 steradiaani suurune ruuminurk Ω vastavalt steradiaani definitsioonile kerast 1-ruutmeetrise pinna A. Valgustugevus I ja valgusvoog Φ on seotud valgustustihedusega E E = Φ/A = I ⋅ Ω/A . Arvutusnäide Tavalise majapidamisküünla valgusvoog Φ on umbes 12 luumenit. Vaatleme kõigepealt olukorda, et valgusvoog on isotroopne, s.o levib ühtlaselt igas suunas, seega ruuminurgas 4π = 12,566 sr. Eeltoodud
Luks on valgustatuse ühik SIsüsteemis. Tähis on lx. Pinna valgustatus pn 1lx, kui pinna 1 ruutmeetrile langeb valgusvoog 1 luumen. Steradiaan on ruuminurga mõõtühik. Steradiaan on tipuga kera keskmesse toetuv ruuminurk, mis eraldab kera pinnal raadiuse ruuduga võrde pindala. q Kandela on kiirgusallikast etteantud suunas kiiratud monokramaatse 540x1012 hertsise kiirgussagedusega ja samas suunas 1/683 vatti steradiaani kohta kiirgustugevust omava kiirguse valgustugevus. q Kasutatud kirjandus http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Valgu (30.09.2012) http://www.interjoor.ee/pdf/Mooblifurnituur,%20soovitu (30.09.2012) http://www.ledvalgus.com/index.php?option=com_conte (30.09.2012) q TÄNAN KUULAMAST!
Meetermõõdustiku ajalugu Meetermõõdustiku idee sai alguse 16. sajandil, kui Simon Stevin avaldas oma kümnendnotatsiooni detailid ning 17. sajandil, mil John Wilkins tuli välja ettepanekuga luua mõõtesüsteem, mis põhineb looduslikel ühikutel. Esimene praktiline meetermõõdustiku realiseerimine toimus Prantsuse Revolutsiooni ajal, mil olemasolev mõõtesüsteem kaotas oma maine ning asendati detsimaalsüsteemiga, mis põhines kilogrammil ja meetril. Pikkusühik meeter põhines maa mõõtmetel ning kilogramm ühe liitri vee massil. 19. sajandi esimese pooles kasutati meetermõõdustikku peamiselt teaduslikes valdkondades. Sajandi teises pooles tuli James Clerck Maxwell välja ideega esitada ühtne süsteem, kus väike hulk mõõtühikuid määratleti põhiühikuteks ning kõik teised ühikud tuleb neist tuletada. Pikkusühik meeter saadi mõõtes ära mediaani pikkus, mis ühendas läbi Pariisi Põhja Poolust ning ekvaatorit ning j...
5. termodünaamilise temperatuuri ühik Kelvin; Kelvin on termodünaamilise temperatuuri mõõtühik, võrdub 1/273,16 vee kolmikpunkti termodünaamilisest temperatuurist. 6. ainehulga ühik mool; mool on ainehulk, milles sisaldub Avogadro arv (6,022 × 1023) loendatavat osakest, mis on sama palju kui aatomeid 12 grammis süsiniku isotoobis massiarvuga 12. 7. valgustugevuse ühik kandela; kandela (küünal) on kiirgusallikast (kiirgustugevusega 1/683 vatti steradiaani kohta) etteantud suunas kiiratud rohelise (540×1012 Hz) kiirguse valgustugevus. Kaks täiendavat ühikut on radiaan (rad) ja steradiaan (sr). - radiaan on nurk tasandil ringi kahe raadiuse vahel, mis eraldavad ringjoonel raadiusega võrdse kaare. 1 rad = 57017' 44,806" = 57,29580. - steradiaan on ruuminurk, mille tipp asetseb kera tsentris ja mis eraldab kera pinnal pindala, mis võrdub niisuguse ruudu pindalaga, mille külje pikkus võrdub kera raadiusega. Et kera pindala on 4πR 2,
aatomeid 0,012 kilogrammis 12C. Märkus. Mooli kasutamisel peab koostisosakeste tüüp olema täpsustatud: need võivad olla aatomid, molekulid, ioonid, elektronid, mingid teised osakesed või eespool nimetatud osakeste kindlalt määratletud grupid (14. CGPM, 1971); kandela on kiirgusallikast etteantud suunas kiiratud monokromaatse 540·1012 hertsise kiirgussagedusega ja samas suunas 1/683 vatti steradiaani kohta kiirgustugevust omava kiirguse valgustugevus (16. CGPM, 1979). Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) tuletatud ühikud SI tuletatud ühikud moodustatakse SI põhiühikutest vastava füüsikalise suuruse dimensioonivalemi alusel põhiühikute astmete korrutistena arvkordajaga 1. SI tuletatud ühikutele (vt tabel 2) on antud erinimetused ja eritähised. Ka neid ühikuid võib lisaks SI
paigutatud juhtmes tekitab nende juhtmete vahel jõu 2·10–7 njuutonit juhtme meetri kohta Valgustugevus kandela 1 cd kiirgusallikast etteantud suunas kiiratud monokromaatse 540·1012 hertsise kiirgussagedusega ja samas suunas 1/683 vatti steradiaani kohta kiirgustugevust omava kiirguse valgustugevus Ainehulk mool 1 mol süsteemi ainehulk, mis sisaldab sama palju elementaarseid koostisosakesi, nagu on aatomeid 0,012 kilogrammis 12C 1.KLASSIKALINE MEHAANIKA 1. KINEMAATIKA PÕHIMÕISTEID Kinemaatika– teoreetilise mehaanika osa, millesuuritakse materiaalsete kehade liikumise
korral kui kuvarile langeb mõni ere kiir aknast või valgustist Pinnaheledus- valgusvoog mis peegeldub vaadeldavatelt pindadelt(cd/m2) Stroboskoopiline efekt esineb päevavalguslampide korral, kui võib täheldada valgusvoo kõikumist. Töötaja võib selle tõttu näha liikuvat eset seisvana, mis omakorda võib põhjustada töötaja vale liigutuse ja õnnetusjuhtumi Steradiaan on ruuminurk, mis hõlmab raadiuse ruuduga võrdset sfääri pinda; seega on sfääri ruuminurkade summa 4? steradiaani. Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkusega vahemikus 380...700 nanomeetrit. Lainepikkusega 380 nm liikuvat kiirgust tajub inimsilm lilla värvina ja 700 nm lainepikkusega lõpeb punase värvusena tajutava valguse ala. Valgustuse intensiivsus (valguse hulk, mis langeb tööpinnale) peab olema piisavalt kõrge, kuna visuaalsed tegevused tuleb tavaliselt läbi viia kiiresti ja ettevaatlikult. Peale valguse intensiivsuse (lux) on tähtis ka pinna heledus(cd/m2).
Mida see kiir endast kujutab, on kaunis raske seletada. Tõsi küll, mõnikord on ta isegi nähtav - tolmuses või suitsuses ruumis näiteks. Valgus füsioloogiliselt on valgusaisting (silmaga näha). Valgus füüsikaliselt on elektromagnetkiirgus kindlas sagedusvahemikus, mida mõõdetakse energeetilistes suurustes (pinna bolomeetriline heledus vattides, allika bolomeetriline valgustugevus vatt steradiaanides, bolomeetriline valgustatus vatt steradiaani ruutmeetri kohta ). Valgus laineteoreetiliselt on elektromagnetlainetus. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks konstantne suurus, mida nimetatakse selle keskkonna murdumisnäitajaks kuhu kiir läheb, selle keskkonna suhtes, kust kiir tuleb. Murdumisnäitajat tähistatakse tähega n. sin = n = const. sin
Mida see kiir endast kujutab, on kaunis raske seletada. Tõsi küll, mõnikord on ta isegi nähtav - tolmuses või suitsuses ruumis näiteks. Valgus füsioloogiliselt on valgusaisting (silmaga näha). Valgus füüsikaliselt on elektromagnetkiirgus kindlas sagedusvahemikus, mida mõõdetakse energeetilistes suurustes (pinna bolomeetriline heledus vattides, allika bolomeetriline valgustugevus vatt steradiaanides, bolomeetriline valgustatus vatt steradiaani ruutmeetri kohta ). Valgus laineteoreetiliselt on elektromagnetlainetus. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks konstantne suurus, mida nimetatakse selle keskkonna murdumisnäitajaks kuhu kiir läheb, selle keskkonna suhtes, kust kiir tuleb. Murdumisnäitajat tähistatakse tähega n. sin = n = const. sin
luumenites (lm). Valgustuse normeerimine algab valgusallika valgustugevusest, mille ühikuks on kandela (cd), mis vastab etalonile monokromaatilise (540 .1012 Hz) valgusallika kindlale võimsusele (vastab ligikaudu ühele steariin- või parafiinküünlale). Kui valgusallikas üks kandela kiirgab ruuminurka üks steradiaan (sr), on seal valgusvoog üks luumen. (Steradiaan on ruuminurk, mis hõlmab raadiuse ruuduga võrdset sfääri pinda; seega on sfääri ruuminurkade summa 4 steradiaani.) Kui valgusvoog üks luumen langeb pinnale üks m2, on pinna valgustatus 1 lx. Seega võib orienteeruvalt hinnata, et küünla-tugevune valgusti (kuni 1 kandela) annab valgusvoo 13 lm ja ühe meetri kaugusel valgustatuse 1 lx. Seevastu 5 korda lähemal, 20 cm kaugusel küünlast, on valgustatus 25 lx või üle selle, kui on peegeldumist (kuna valgustatus on pöördvõrdeline valgusallika kauguse ruuduga). On maid, kus pinnamõõduks kasutatakse ruutjalgu mitte
annaabi.ee 
