Teaduse üks omadus on süstemaatilisus, mis eristab teda teistest teadmise vormidest. Süstemaatilisus jaguneb viieks aspektiks: 1. Teaduslikud kirjeldused Laboriteadustes on teadlaste poolt tehtavate katsete eesmärgiks teha kindlaks või välja selgitada katseobjekti üldisi omadusi ning seaduspärasusi. Teadlasi ei huvita mitte katses osalenud konkreetse objekti käitumine, vaid oluline on leida omadusi, mis laieneksid kõigile samat tüüpi materjalile nagu oli katses. Sarnased nähtused ja seaduspärasused
Teadusele üks iseloomulikeim omadus on süstemaatilisus ning see eristab teadust teistest teadmise vormidest. Süstemaatilisus jaguneb viieks aspektiks: 1. Teaduslikud kirjeldused Laboriteadustes tehakse katseid ning otsitakse omadusi ja seaduspärasusi , mis sobiksid ja kehtiksid kõigile üht liiki objektidele. Oletame, et tehakse vase kohta katseid, siis ei uuri teadlased ainult seda ühte katsekeha ning selle omadusi, vaid üleüldiseid omadusi ja seaduspärasusi, mis kehtiksid iga vasetüki kohta. Sellest võime järeldada, et laboriteadustes otsitakse üldiseid kehtivaid seaduspärasusi
Üheks süstemaatiliseks uurimiseks on toore jõu kasutamine, milles uuritakse suurt hulka juhtumeid, kuni jõutakse huvitavale juhtumile. Kui uurijatel on ootused, et eksperimentide kõrvalsaadusste hüpotees on akspteeritav, siis võidakse teha juhuslikke avastusi. 5. Teaduslike teadmiste esitamine Teaduslike teadmiste esitamise ideel on oma seesmine struktuur, mida peab esitama korrastatult ja süstemaatiliselt. Esituse süstemaatilisus on oluline, sest see võimaldab näha igat laadi lünki, eksitusi ja nõrku kohti, mida muidu ehk ei märgataks. Kogu teadus on süstematiseeritud tavamõtlemine.
või väär. 5. TEADUSLIKE TEADMISTE ESITAMINE Teadustulemusi saab esitada ja peab esitama korrastatult ehk süstemaatiliselt. Näitena saab tuua nii matemaatika kui ka kogemustel põhinevad teadused, kus teadmiste esitamisel mängib suurt rolli eristuste tegemine: eristada tuleb üldisemat erilisemast, kindlakstehtut ainult oletuslikult, kirjeldavat teoreetilisest, loogiliselt sõltuvat loogiliselt sõltumatust jne. Esituse süstemaatilisus on oluline teaduse süstemaatilisuse teiste aspektide seisukohast. Olemasolevate teadmiste järjekindel esitus aitab näha igat laadi lünki, eksitusi ja nõrku kohti, mida muidu võib-olla ei märkaks. Lõppkokkuvõttes jõuame ikkagi selleni, et kogu teadus on vaid süstematiseeritud tavamõtlemine.
Lihtsamalt öeldes teadus täiendab ennast ise läbi oma katsetulemuste. Nii lükatakse piire järjest edasi. Samuti aitab sellele kaasa see, et teadlased ei otsi ainult ühte fakti vaid süstemaatiliselt kõike infot selle valdkonna kohta. Katsete abil on võimalik luua uut tehnoloogiat, uute seadetega saab jällegi teha katseid, mida enne polnud võimalik teha. 5. Teaduslike teadmiste esitamine Teaduse seisukohast on süstemaatilisus väga olulisel kohal. Süstemaatilisuse abil on meil võimalik märgata eksitusi, vigu ning nõrku kohti, mis muidu võiks kahe silmavahele jääda. Kokkuvõtteks võib öelda, et kogu teadus on tegelikult süstematiseeritud tavamõtlemine.
TEADUSE SÜSTEMAATILISUS 1. Kaks teaduse tüüpi, mida autor kirjeldab on loodusteadus ja laboriteadus. Need teaduse tüübid erinevad sisupoolest. Loodusteadusel keskendutakse sündmuste ja protsesside kirjeldamisele ning on üsna tihedalt seotud ajalooliste sündmustega. Või nende uurimisega. Muidugi ei ole loodusteadus seotud ainult ajaloo sündmustega, veel on seotud kultuuri, poliitika ja isegi kunstiga. Laboriteadusel ei keskenduta üksikutele ajaloo sündmustele, vaid tähtis on üldised kirjeldused. Üldised kirjeldused, mis teevad mingeid üldistusi kindlas valdkonnas. Laboriteadus on üsna tihedalt seotud füüsikaliste või keemiliste nähtustega. a) Loodusteaduse näide: Siia saab tuua sellise näite nagu tibu areng munast. Sellel juhul keskendutakse nähtuse ja protsessi kirjeldamisele. Vaadeldakse kuid tibu areneb munast. b) Laboriteaduse näide: Siia saab tuua näiteks kliima. Kui on tu...
Olemas olevate teaduslike teadmiste rakendamisel võime kiiresti jõuda uute tulemusteni, siin pean silmas uute tehnoloogiliste lahendusteni. Paremad arvutid suudavad teha paremaid arvuteid. Eksperimentide kasutamisel ja teaduslike teadmiste rakendamisel võib öelda, et mõlemal juhul on teadus süstemaatiline. Olemas olevate teadmistega luuakse uut tehnoloogiat ning läbi eksperimentide (juhuste) jõutakse uute teadmisteni. [1] 5. Teaduse innovatsioon, loomingutraditsioonid, teaduse süstemaatilisus. Toore jõuga lähenemine, kus uuritakse süstemaatiliselt suurt hulka juhtumeid üksteise järel, kuni satutakse huvitavale juhtumile. [1] Uuriv eksperimenteerimine suhteliselt tundmatute süsteemidega - võimalus juhuse süstemaatiliseks kasutamiseks. [1] Hüpoteeside kontrollimiseks mõeldud eksperimentide kõrvalsaadus. Nendes katsetes, kus teadlastel on ootused selle kohta, mis peaks juhtuma, kui teaduslik oletus on heak kiidetud ning
Teaduse süstemaatilisus Teadusikud kirjeldused Süstemaatilisus on teaduse üks peamisi omadusi. Teadusliku teadmise esimene süstemaatiline lähenemisviis on korrastatud teaduslikud kirjeldused. Teadus liigitab nähtusi erinevatesse teadusharudesse, mis otsivad üldisi kirjeldusi mingi valdkonna nähtuste kirjeldamiseks. Leitud kirjeldusi saab kasutada sarnaste nähtuste seletamiseks. Teaduslikud seletused Hästi kirjeldatud nähtuste valdkond, mida ei ole läbinisti seletatud, leiab tihti seletuse teadusliku teooria näol
annaabi.ee 
