12. Sidenõuete saabumisprotsess. Sidenõuded kõnealgatusnõuded, pakettide saabumine. Sidenõuete saabumisprotsessi võib vaadelda kui punktprotsessi, mille kirjeldavad järgmised statistilised suurused: saabunud nõuete koguarv intervallis kõnealgatusnõuete saabumise tihedus ajahetkel t kõnealgatusnõuete saabumise tõenäosused intervalli t kestel loendustulemuste hajumisindeks 13. Punktprotsessi omadused. Punktprotsessi omadusteks on: statsionaarsus kõnealgatusnõude saabumise tõenäosus on sõltumatu vaatlusvahemiku alghetkest. sõltumatus järgmiste kõnealgatusnõude saabumise tõenäosus on sõltumatu eelmistest saabunud kõnealgatusnõuetest. regulaarsus antud vaatlushetkel rohkem kui ühe sündmuse esinemise tõenäosus on null. 14. Little' teoreem. Seostab omavahel teenindussüsteemi parameetreid. L=*W ,
kirjeldavad signaalide ülekannet. Näiteks ülekandefunktsioon, impulsskaja, hüppekaja ja sageduskarakteristik. Ülekandemudel kajastab süsteemi sisend- ja valjundmuutujate otsest seost. Tüüpiline ühe sisendmuutuja u(t) ja väljundmuutujaga y(t) lineaarse süsteemi matemaatiline mudel (sile süsteem) on kirjeldatav diferentsiaalvõrrandiga, mille koefitsente võib käsitleda süsteemi para-meetritena Y(s)=H(s)U(s). Süsteemi statsionaarsus väljendub kõigi koefitsentide konstantsusena. Statsionaarse süsteemi analüüsi võib alati alustada meelevaldsest ajahetkest to ning lugeda seda edasiselt nullajahetkeks. Väljundmuutuja ajaline käitumine leitakse diferentsiaalvõrrandi lahendamisel etteantud (süsteemist mittesõltuva) sisendmuutuja korral. Üheselt määratud lahendi saamiseks peavad olema fikseeritud algtingimused, mis sisuliselt väljendavad süsteemisiseseid akumulatsioone
- : (, .). . Statsionaarsus- . . td+ t - - 1 0, . Autokorrelatsioonifunktsioon-(t1,t2)=E(Xt1,Xt2). M - , p - N, q - -
Lineaarse statsionaarse pidevaia süsteemi ülekandemudeli kirjeldamine.1. Ühe sisendi ja ühe väljundiga süsteemi matemaatiline mudel: Mudel väljendab süsteemi sisend- ja väljundmuutujate otsest seost. Tüüpiline ühe sisendmuutuja u(t) ja väljundmuutujaga y(t) lineaarse süsteemi matemaatiline mudel on kirjeldatav diferentsiaalvorrandiga: an-1,...,ao ; bm,...,b0 --süsteemi parameetrid. Süsteemi statsionaarsus väljendub kõigi koefitsientide konstantsusena. Statsionaarse süsteemi analüüsi võib alati alustada meelevaldsest ajahetkest to ning lugeda seda endiselt null-ajahetkeks. Väljundmuutuja ajaline käitumine leitakse diferentsiaalvõrrandi lahendamisel etteantud sisendmuutuja korral. Algtingimused, mis väljendavad süsteemisiseseid akumulatsioone, peavad olema fikseeritud, et saada üheselt määratud lahendit
2)4)süsteemifunktsioonid, algtingimused=O Milliseid mudeleid kasutatakse lineaarsete statsionaarsete pidevaja süsteemide kirjeldamisel?: Ühe sisendi ja ühe väljundiga süsteemi matemaatiline mudel: Mudel väljendab süsteemi sisend- ja väljundmuutujate otsest seost. Tüüpiline ühe sisendmuutuja u(t) ja väljundmuutujaga y(t) lineaarse süsteemi matemaatiline mudel on kirjeldatav diferentsiaalvõrrandiga: an-1,...,ao ; bm,...,b0 —► süsteemi parameetrid. Süsteemi statsionaarsus väljendub kõigi koefitsientide konstantsusena. Statsionaarse süsteemi analüüsi võib alati alustada meelevaldsest ajahetkest to ning lugeda seda endiselt null-ajahetkeks. Väljundmuutuja ajaline käitumine leitakse diferentsiaalvõrrandi lahendamisel etteantud sisendmuutuja korral. Algtingimused, mis väljendavad süsteemisiseseid akumulatsioone, peavad olema fikseeritud, et saada üheselt määratud lahendit. Alghetkel
seotud SEOSED: *Tingimusi, mis takistavad keha liikumist ruumis, nimetatakse sidemeteks ehk seosteks. *Jõudu, millega side mõjub kehale, takistades selle liikumist, nimetatakse sideme reaktsioonjõuks ehk sidemereaktsiooniks. Holonoomsus: *Kui seosvõrrandis kiirusi ei esine, siis nimetatakse seost holonoomseks ehk integreeruvaks. *Vastupidisel juhul nimetatakse mitteholonoomseks ehk mitteintegreeruvaks. Statsionaarsus: * Kui seos aja jooksul ei muutu , siis nimetatakse teda statsionaarseks. *Kui seos muutub ajaga, nimetatakse teda mittestatsionaarseks. Poolsus: * Kui kitsendav tingimus kehtib sõltumatult sellest, missugused jõud on süsteemile rakendatud, siis nimetatakse seost kahepoolseks ehk mittevabastavaks. * Kui kitsendav tingimus teatud jõudude mõjudes kehtib, mingite teiste jõudude korral aga mitte, siis on tegemist ühepoolse ehk vabastava seosega. Aktiivne ja Passiivne jõud:
Näiteks ülekandefunktsioon, impulsskaja, hüppekaja ja sageduskarakteristik. Ülekandemudel ehk sisend-väljundmudel kajastab süsteemi sisend- ja valjundmuutujate otsest seost, kui süsteemimudel on teada, saab arvutada kuidas süsteem reageerib erinevatele sisenditele. Ühe sisendmuutuja u(t) ja väljundmuutujaga y(t) lineaarse süsteemi matemaatiline mudel on kirjeldatav diferentsiaalvõrrandiga, mille koefitsente võib käsitleda süsteemi parameetritena Y(s)=H(s)U(s). Süsteemi statsionaarsus väljendub kõigi koefitsentide konstantsusena. Statsionaarse süsteemi analüüsi võib alati alustada meelevaldsest ajahetkest to ning lugeda seda edasiselt nullajahetkeks. Väljundmuutuja ajaline käitumine leitakse diferentsiaalvõrrandi lahendamisel etteantud (süsteemist mittesõltuva) sisendmuutuja korral. Üheselt määratud lahendi saamiseks peavad olema fikseeritud algtingimused, mis sisuliselt väljendavad süsteemisiseseid akumulatsioone
annaabi.ee 
