Krooli ujumine Sissejuhatus (kuidas ujutakse krooli võistlustel): Võistlustel vabaujumist alustatakse stardipukilt vette hüppades. Sukeldunud vee alla, tuleb ujuja tugevate jalalöökidega pinnale keha välja sirutatud. Jalad liiguvad vahelduvalt üles-alla, käed vaheldumisi ja sümeetriliselt. Kuni üks käsi sooritab vees tõmmet, liigub teine õhu kaudu ette ja vee alt uuesti taha. Välja hingab ujuja vee all, nägu pööratakse veest välja ainult sissehingamiseks. Pöördeseinast pööratakse tagasi nii, et ujuja painutab keha ette, sukeldub veidi allapoole ja teeb kukerpalli
Reeglistik -Lisaks vastava ujumisviisi tehnika jälgimisele on sätestatud reeglites järgmised punktid: *Pöördest ega stardist ei tohi vee all ujudes ületada 15 meetrit (v.a rinnuliujumise nn pikka tõmmet tehes) *Alates käsklusest "Kohtadele!" kuni stardivileni ei tohi võistlejad ennast liigutada, samuti ei tohi startida enne stardivilet. Teateujumise puhul ei tohi ujuja jalad lahkuda stardipukilt enne eelmise võistleja seinapuudutust. *Võistlejad ei tohi puudutada basseinipõhja ega vees olevaid radu. *Meeste võistlusvorm tohib ulatuda ainult puusadest põlvedeni, naiste oma õlgadest põlvedeni. Mõlemal juhul peab see olema valmistatud kangasmaterjalist, ei tohi olla üle 1 mm paks ja peab vastama FINA ujuvusreeglitele. -Iga raja mõlemas seinas on pöördekohtunik, lisaks sellele on
Pöörde- ja finisiseina peab puudutama mõlema käega samaaegselt, peale pöördeid ja starti on lubatud teha üks veealune kätetõmme ja jalalöök. Vabaujumine e. krool: vabaltujumise distantsidel on lubatud kõik ujumisviisid, ent tavaliselt eelistavad ujujad krooli, kuna see on kõige kiirem. Käed ja jalad töötavad eraldi ja pööretena on kasutusel saltopöörded. Võistlustel vabaujumist alustatakse stardipukilt vette hüppades. Sukeldunud vee alla, tuleb ujuja tugevate jalalöökidega pinnale keha välja sirutatud. Jalad liiguvad vahelduvalt üles-alla, käed vaheldumisi ja sümeetriliselt. Kuni üks käsi sooritab vees tõmmet, liigub teine õhu kaudu ette ja vee alt uuesti taha. Välja hingab ujuja vee all, nägu pööratakse veest välja ainult sissehingamiseks. Pöördeseinast pööratakse tagasi nii, et ujuja painutab keha ette, sukeldub veidi allapoole ja teeb kukerpalli
käetõmme ja jalalöök kohtab vastupanu. See on hea kogu organismile, eriti aga puusadele, kätele, õlgadele ning tuharatele. Ujudas ei põletata mitte üksnes kaloreid, vaid ehitatakse muskleid, kiirendades oma ainevahetust. 3. Ujumise võistlusstiilid Ujumisel kui spordialal on põhiliselt neli erinevat ujumisstiili ehk tehnikat krooliujumine, seliliujumine, rinnuliujumine ning liblik- ehk delfiiniujumine. 3.1 Krooliujumine Võistlustel krooli alustatakse stardipukilt vette hüppades. Sukeldunud vee alla, tuleb ujuja tugevate jalalöökidega pinnale keha välja sirutatud. Jalad liiguvad vahelduvalt üles-alla, käed vaheldumisi ja sümmeetriliselt. Kuni üks käsi sooritab vees tõmmet, liigub teine õhu kaudu ette ja vee alt uuesti taha. Välja hingab ujuja vee all, nägu pööratakse veest välja ainult sissehingamiseks. Pöördeseinast pööratakse tagasi nii, et ujuja painutab keha ette, sukeldub veidi allapoole ja teeb kukerpalli
startima vastasseinast, mistõttu on 50-meetristes basseinides stardipukid mõlemas basseini otsas. Ujumisvõistlustel on kehtestatud ka reeglid, et võistlus oleks võimalikult aus. Reeglid on sellised: - Pöördest ega stardist ei tohi vee all ujudes ületada 15. meetrit - Alates käsklusest "Kohtadele!" kuni stardivileni ei tohi võistlejad ennast liigutada, samuti ei tohi startida enne stardivilet. Teateujumise puhul ei tohi ujuja jalad lahkuda stardipukilt enne eelmise võistleja seinapuudutust. - Võistlejad ei tohi puudutada basseinipõhja ega vees olevaid radu. 3 - Meeste võistlusvorm tohib ulatuda puusadest põlvedeni, naiste oma õlgadest põlvedeni. Mõlemal juhul peab see olema valmistatud kangasmaterjalist, ei tohi olla üle 1mm paks ning peab vastama FINA reeglitele (1). Iga ujumisviis hõlmab kolme tegevust: - jalalöök,
läbimist. Ujumisõpetuse põhiharjutused: · veega harjumine · vette hingamine · lõdvestumine · libisemine · hõljumine · pea vees ujumine · silmade avamine vees · "koera"ujumine · hüplemised · krooli või seliliujumine eelnevatele harjutustele suunatult Tundides õpitakse järgmisi ujumisstiile ja harjutusi: · krooli, selili- ja rinnuli ujumisstiil · vee all ujumine · hüpped stardipukilt pea- ja jalad ees · kord kuus toimuvad kontrollujumised aja peale Tulemused: Täiesti ilma ujumisoskusteta inimesed oskavad pärast 30 ujumisõpetuse tundi kõiki eelnimetatud ujumisstiile ujuda. Edasiselt ujumisõpetuses treenijad suudavad järjest läbi ujuda 200m, mida loetakse Eesti Ujumisliidu poolt elementaarseks ujumisoskuseks. Bill Sweetenhami 5 reeglit treeneritele Kuulus Austraalia treener Bill Sweetenham on öelnud: ,,Enne treeningu alustamist tuleb selgeks teha põhitõed
selles lõigus kasutatava ujumisviisi reegleile. Teateujumisi korraldatakse nüüdisajal kahesuguseid. Vabas teateujumises võib iga ujuja ise valida stiili nagu individuaalses vabaujumiseski, aga kombineeritud teateujumises on esimene selili-, teine rinnuli-, kolmas liblik- ja neljasvabaujumisetapp. Teatevahetuseks loetakse hetke, kui eelmise etapi lõpetanu puudutab ujula seina. Kui järgmisele etapile mineja lahkub stardipukilt varem, siis loetakse ta valelähte sooritanuks ja teatevõistkond eemaldatakse. Ainult sel juhul jääb võistkond eemaldamata, kui enneaegselt vette hüpanu ujub ujula seinani tagasi ja puudutab seda enne etapile minekut (suurvõistluste praktikas sellekohane pretsedent puudub). Individuaalvõistlusaladel peab lähetaja pärast esimest ja teist valelähet võistlejad peatama ja neile meenutama, et enne signaali startida ei tohi. Kolmanda valelähte puhul võistlejaid enam tagasi ei
100 m jooksu võistlus hõlmab mitmeid eeljookse. Finaaljooksus jooksevad eeljooksudes parimaid tulemusi näidanud 8 jooksjat. Jooksurajad on määratud eeljooksudes saadud parimatele aegadele vastavalt nii, et kiireimad jooksjad on keskmistel radadel. 1.2 TEHNIKA 1. stardiks valmistumine jooksja keskendub pingsalt ja hoiab hinge kinni, et ta saaks stardi ajal oma keha ettepoole tõugata. Intervalli stardisignaali ja selle hetke vahel, mil sportlane keha stardipukilt lahti tõukab, nimetatakse registreerimisajaks. Kiire reageerimisaeg pole rekordi püstitamiseks tingimata vajalik, sest paljudel parimaid tulemusi saavutanud sportlastel on olnud kõige aeglasemad stardid. 2. start stardipaugu kõlades hingab sportlane välja ning annab energiliselt hoogu nii käte kui jalgadega, tõugates oma keha ettepoole 45-kraadise nurga all seni, kuni tagumine jalg on täiesti välja sirutatud
Intensiivsele liikumisele lisanduvad vee termiline toime ja väljahingamise takistus enamiku sportlike ujumisviiside (v. a. seliliujumise) puhul. Keha rõhtne asend kergendab oluliselt südame tegevust (EE, 1998). 1.2 Ujumisviisid Ujumisviisid on krool, selili-, rinnuli-, ja liblikujumine (Joonis 1). Sportlik ujumine hõlmab suurvõistlustel vaba-, selili-, rinnuli-, liblika-, kompleks- ja teateujumist. Ujumisvõistlustel (v. a. seliliujumises) starditakse stardipukilt vette hüpates, seliliujumises starditakse vees, end stardiseinalt ära tõugates (EE, 1998). 5 Joonis 1. Ujumisstiilid (a krool, b rinnuliujumine, c seliliujumine, d liblikujumine) Kompleksujumises vahetatakse ujumisviisi iga neljandikdistantsi järel (järjekord: liblika-, selili-, rinnuli- ja vabaujumine). Kombineeritud teateujumises ujutakse igal etapil eri ujumisviisi (järjekord: selili-, rinnuli-, liblika- ja vabaujumine)
4 2. Vabaujumine .e rinnulikrool Vabaujumise ujumisviis ei ole võistlusmäärustega piiratud, mis tähendab seda et ujujal on lubatud läbida distants suvalist ujumisviisi kasutades ning muuta seda suvaliselt distantsi keskel. Erandiks on kompleksujumine ja kombineeritud teateujumine, kus vabaujumiseks loetakse suvalist ujumisviisi, välja arvatud selili-, rinnuli- ja liblikujumisviis. Võistlustel vabaujumist alustatakse stardipukilt vette hüppades. Sukeldunud vee alla, tuleb ujuja tugevate jalalöökidega pinnale keha välja sirutatud. Jalad liiguvad vahelduvalt üles-alla, käed vaheldumisi ja sümeetriliselt. Kuni üks käsi sooritab vees tõmmet, liigub teine õhu kaudu ette ja vee alt uuesti taha. Välja hingab ujuja vee all, nägu pööratakse veest välja ainult sissehingamiseks. Pöördeseinast pööratakse tagasi nii, et ujuja painutab keha ette, sukeldub veidi allapoole ja teeb kukerpalli
annaabi.ee 
