Tallinna Lilleküla Gümnaasium KIIRUSVÕIMED JA NENDE ARENDAMISE METOODIKA Koostas: Ronald Badendick Õpetaja: Meelis Rum SISUKORD 3 Kiirusvõimed ja nende arendamise metoodika 4 Reaktsioonikiiruse arendamise metoodika 5 Stardikiirenduse arendamise metoodika 5 Kiirusvõimete testimine 7 Kasutatud kirjandus Kiirusvõimed ja nende arendamise metoodika Kiirus on võime sooritada liigutust või liikumist lühikese ajaga. Eristatakse kiirusomaduste avaldumise elementaarseid ja kompleksseid vorme. Kiiruse elementaarseid vorme on kolm: 1) reaktsioonikiirus, 2) üksikliigutuse kiirus (ilma olulise välise vastupanuta), 3) liigutuste sagedus.
a SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................. 3 1. KIIRJOOKSU ÜLDISELOOMUSTUS ...................................................................... 5 1.1. Kiirjooksu määratlus ............................................................................................. 5 1.2. Reaktsioonikiiruse arendamine ............................................................................. 7 1.3. Stardikiirenduse arendamine ................................................................................ 7 1.4. Maksimaalse kiiruse ja kiirusliku vastupidavuse arendamine .............................. 8 1.5. Kehalised võimed ja kiirusvõimete testimine ..................................................... 11 2. TREENINGMETOODIKA ...................................................................................... 12 3. TULEMUSED ......................................................................
Adaptatsiooniliste muutuste järjestikkus ja heterokronism (eriaegsus). Adaptatsiooniprotsesside faasilisus. Organismi jooksev kohanemisreserv. Adaptatsiooni tüübid – „sprinter“, „staier“, „segatüüp“ ja nende arvestamine treeningus. 1.4. Kiirusvõimed ja nende arendamise metoodika (2 tundi) Kiiruse elementaar- ja komplekssed vormid. Spetsiifilised kiirustöö režiimid – atsükliline, standardkiirendus, tsükliline, vahelduv. Reaktsioonikiiruse, stardikiirenduse, maksimaalse kiiruse ja kiirusliku vastupidavuse arendamise metoodika. Seitsmeastmeline kiirustreeningu mudel. Kiirus- ja jõuvõimete omavahelised seosed. Kiirustreeningu spetsiifilisus. Plüomeetriliste harjutuste osatähtsus kiirustreeningus. Kiirusvõimete testimine. 1.5. Jõuvõimed ja nende arendamise metoodika (2 tundi) Lihastöö režiimid – ekstsentriline, kontsentriline, isomeetriline, isokineetiline. Lihasvastupidavuse, jõuvastupidavuse, baasjõu, maksimaalse jõu, kiire jõu ja
Euroopa vastust Livingstone`i kuulsale üleskutsele, millega ta õhutas välismaailma sekkuma, et lõpetada Ida-Aafrika orjakaubandus. Livingstone pidas endastmõistetavaks, et kogu inimkond on võrdne ning kõigil on ühesugused inimõigused. Ta seisis alati vastu mõttele, et Aafrikat peaksid valitsema valged ning sinna tuleks rajada ulatuslikke valgete kolooniaid. Livingstone`i unistus, et ristiusk ja kaubandus panevad aluse Aafrika arengule annavad sellele "stardikiirenduse", osutus täitmatuks, kuid samas oli tõsi, et ei kujunenud sinna euroopalik asundus. Pidasid paika tema sõnad: Sellel maal pole ühtki pärismaalast, kes nüüd kindlalt teaks, kelle poolt ma olen. 12 Kasutatud kirjandus: David Livingstone. Missioon ja impeerium. Andrew C. Ross. Kunst 2006 13
muutuvad pidevalt ja äärmiselt kiirelt (sportmängud, kahevõitluse alad, mäesuusatamine jt). Valikreaktsiooni kiiruse arendamiseks kasutatakse spetsiaalseid harjutusi, järk-järgult raskendades valiku olukorda. Reaktsioonikiiruse harjutusi sooritatakse treeningtunni alguses, puhanuna. 2. Lähtekiirenduse harjutused on suunatud kiiruse kiireks tõstmiseks mingist standardsest asendist. Kõige tüüpilisem stardikiirenduse harjutus on jooks madallähtest, aga ka paigalt sooritatud hüpped – kolmik-, viisikhüpe ning lisaraskusega tehtavad plahvatuslikud hüppeharjutused. Sellised harjutused peavad olema suhteliselt lühiaegse kestusega (näiteks kiirjooksjatel 5–6 sek). Oluline on treeningu sooritamine taastunud seisundis, säiluma peab lõdvestus. Harjutused seisnevad kiiruse, sammupikkuse, sammusageduse varieerimises. See aitab kaasa pingutuse doseerimise
arendamine Vastupidavus Üldvastupidavuse Üld- ja erialase Erialase vastupidavuse arendamine Üld- arendamine vastupidavuse vastupidavuse arendamine arendamine Kiirus Anaeroobse Erialase kiiruse Erialase kiiruse, osavuse, - vastupidavuse arendamine läbi stardikiirenduse ja kiirusliku arendamine alaktaatse ja laktaatse vastupidavuse arendamine kiiruse ning kiirusliku vastupidavuse Allikas: Modifitseeritud Jürimäe, Mäestu 2011 järgi Iga treeningetapp jaotatakse mesotsükliteks ning iga mesotsükkel omakorda mikrotsükliteks (vt joonis 5). Selline treeningu periodiseering võimaldab treeningtegevust eesmärgi järgi
Tõuge loetakse lõpetatuks, kui käed ja kepid moodustavad ühe sirge. Paaristõukelisel sammuta sõiduviisil on 2 varianti: kiire ehk stardivariant ja aeglane ehk põhi- ehk distantsivariant. Stardivariandis toimuvad paaristõuked kiires rütmis, mille puhul kere ei tööta täie amplituudiga, kepide lummelöök on enam taha ja kätega ei tõugata lõpuni. Enamasti toimub kereraskuse hoogsa ette viimisega jala kandade maast lahti tõusmine. Seda kasutatakse enamasti stardikiirenduse saavuatmiseks, vahespurdil, finišisirgel, aga ka järsu tõusul paaristõugetega sõites, kus ei ole võimalik samuti pikalt kere ja kätega tõugata ning suusa pideva libisemise saavutamiseks on tarvis paaristõukeid sagedasemalt sooritada. Kuna kätetöö on sage ja võimas, ei jõua sel viisil pikka aega sõita. Selle variandi õpivad lapsed suhteliselt kiiresti. Peaaegu sirged, kuid lõdvestatud käed liiguvad ette, kepiteravikud tuuakse lumme suusasaapa kõrvale