süsteemide areng. Hakati rõhuma humanismi- ja individualismiideedele. Sellesse perioodi langes heliotsentrilise maailmakäsitluse ja moodsa geograafia algus. Kasutusele võeti Gregoriuse kalender. 2. faas - algusfaas. Kestis Euroopas 18. sajandi keskpaigast 1870. aastateni. Kiire muutus homogeensuse suunas, arenesid välja ja kristalliseerusid vormilised rahvusvahelised suhted. Kodanikest indiviidide standardiseerumine. Kujunes välja konkreetsema inimkonna kontseptsioon. Kiiresti arenesid rahvusvaheliste suhete ja kommunikatsiooniga tegelevad organisatsioonid. Esile kerkis probleem mitte-euroopalike ühiskondade tunnustamisega rahvusvahelisse ühiskonda. Päevakorrale tõusis vaidlus natsionalismi ja internatsionalismi üle. 3. faas - tõusuperiood. Kestis 1870. aastatest 1920. aastate alguseni. Arenes välja globaalse ühiskonna kontseptsioon
suured võimalused kasumiks, suured riskid. Teine faas - uudsete toodete kvaliteet muutub masskasutuseks sobilikuks, turule tekkinud konkurentsi ja hindade languse tõttu toimub turu plahvatuslik kasv, toimub uue infrastruktuuri loomine, mis on ühtlasi sellele turul kõige suuremate kasumite võtmise ajaks. Kolmas faas - tootjate pakutavad lahendused ühtlustuvad. Turulosalejad suudavad pakkuda põhilistes funktsioonides sarnaseid lahendusi(standardiseerumine). Kuna esimesed turud on küllastumas, viiakse tootmine ja olemasolevate toodete edasiarendamine välja arenguriikidesse/teistesse madalatehnoloogilistesse tööstustesse. Neljas faas - tehnoloogia potentsiaal ammendub, uus tehnoloogia ja uued tooted. Kirjelda viimase 200 aasta peamist viite tehnoloogilis-majanduslikku paradigma Carlota Perezi järgi (alustades sisendist,
suured võimalused kasumiks, suured riskid. Teine faas - uudsete toodete kvaliteet muutub masskasutuseks sobilikuks, turule tekkinud konkurentsi ja hindade languse tõttu toimub turu plahvatuslik kasv, toimub uue infrastruktuuri loomine, mis on ühtlasi sellele turul kõige suuremate kasumite võtmise ajaks. Kolmas faas - tootjate pakutavad lahendused ühtlustuvad. Turulosalejad suudavad pakkuda põhilistes funktsioonides sarnaseid lahendusi(standardiseerumine). Kuna esimesed turud on küllastumas, viiakse tootmine ja olemasolevate toodete edasiarendamine välja arenguriikidesse/teistesse madalatehnoloogilistesse tööstustesse. Neljas faas - tehnoloogia potentsiaal ammendub, uus tehnoloogia ja uued tooted. 14.Kirjelda viimase 200 aasta peamist viite tehnoloogilis-majanduslikku paradigma Carlota Perezi järgi (alustades sisendist, peamisest infrastruktuurist, tuumiktööstusvaldkonnast, tuumikriigist ning lõpetades peamiste
Täiesti autentne kunst otsustab siis olla pigem tähenduseta. Adorno meelest on tõeliselt autentne muusika määratud unustuse hõlma vajuma. Adorno protestis teatud mõttes rahva maitse vastu, kuid küsimus oli tema jaoks sügavam kui pelgalt kõrge ja madala võitlus. Tema jaoks oli oluline, et muusika oleks tõene. 41. aastal kirjutas essee "Populaarsest muusikast", kus iseloomustab popmuusikat kui standardiseeritud muusikat. Enne Adornot oli standardiseerumine väärtuslik, inimesed pidasid oluliseks, et elu oleks korraldatud teatud standardite järgi. Adorno kasutas seda sama mõistet aga kunsti valdkonnas ja negatiivse varjundiga. Kunstiteose standardisatsioon on rajatud valedele, tekkisid mingid valemid (nt kuidas poplaule kirjutati). Valemeid saadi kasutada üha uuesti ja uuesti, klassikalise muusika puhul selline valem tema meelest ei kehtinud. Standardiseeritud muusikakogemus tagab ka standardiseeritud reageeringu sellele.
See tekitab sellise tunde, nagu tegu oleks täiesti uue asjaga. Muusika allutatakse teatud ratsionaalsetele mudelitele ja inimesed pannakse uskuma, et see kogemus on homogeenne (struktuurilt ühetaoline). Kultuuritööstus aga teeb valikud juba enne ära, kui see tarbijani jõuab. Inimene tahab uudsust, talle antakse samad tooted, mida pseudoindividualisatsiooni läbi veidi muudetakse. Klient saab taaskord petta ja ta ei saa ise sellest arugi. Standardiseerumine tuleneb sellest, et kõik tooted turul on sarnased ja nad on midagi enamat kui nad tegelikult on: lubavad olla unikaalsed, kuid pole. Kunstitööstus aga lubab unikaalsust. Kõik need tooted on kummalisel kombel turul vahetatavad (sa saad katkiläinud jubina asemel uue, mis läheb ilmselgelt samamoodi katki). Standardiseerumise tõttu hakkavad ka inimesed reageerima vastavalt standardile. 2. Standardiseeritud kunst toob esile stend publikus
postsotsialistlikes riikides laiendab haaret. Internetitehnoloogiate kiire areng alates 1990ndatest. Identiteedipoliitika tõusmine rahvusvahelisele ja teaduslikule areenile – etnilised sõjad, multikultuursus, immigratsioon Globaliseerumise iseloomulikud jooned Eemaldumine kohast, de-lokalisatsioon (disembedding): kaugused muutuvad vähem olulisteks ning suhtelisteks Kiirenemine: transpordi ja kommunikatsiooni kättesaadavus ja kiirus Standardiseerumine: rahvuslike majanduste rolli vähenemine, jagatud standardid seal, kus neid varem ei olnud Üksteisega seotus: võrgustikud, mis ühendavad inimese kontinentideüleselt Liikumine: migratsioon, turism, kaupade ja rahavood tohutu mõjuga kohtadel Segunemine: kultuuride ristteede arv suureneb; tagajärjeks nii hõõrdumine kui vastastikune sõltuvus Haavatavus: piiride nõrgenemine, riskide suurenemine – haigused, terrorism jne. Kohaliku tähtsuse tõus
hakkavd enda ambitsioonidega seostama keelt, st võtavad omaks selle kihi keelemalle, kuhu nad soovivad kuuluda. Keskeast edasi hakkab inimene säilitama oma keelelisi variante ja need näitavad seda, kus ta on olnud. Seega võiks olla kolm perioodi: - lapsepõlv kui vernakulaar moodustub pere ja sõprade mõju all; - noorukiiga, kui vernakulaari normid kalduvad arenema eelmise generatsiooni normidest väljapoole, mõjuriks tihe omavaheline võrgustik; - noorem täiskasvanuiga, kui algab standardiseerumine, vähemalt neis rühmades, kes töötavad keeletundlikes töökohtades. 4. Keel ja aktsent Eraldi tuleb kõnelda aktsendist, kuna väga palju klassikalisi sotsiolingvistilisi uurimusi on tegelikult just aktsentide, st häälduserinevuste uurimused ja teiselt poolt, suurem osa leitud sotsiolektilistest erinevustest on aktsendierinevused. Murrete ajastul on igal murdel oma hääldusviis. Ajapikku tekib keeles tavaliselt üks prestiizne aktsent