Komisjoni tööd esitleti 1999. aasta algul avalikul seminaril Rahvusraamatukogus, sellega oli selle komisjoni töö ka lõpetatud. Järgmisena moodustas 11. märtsil 1999.a. Eesti Informaatikakeskus oma käskkirjaga "ID- kaardi töörühma" (TK4-ID) Tarvi Martensi (AS Küberneetika) juhtimisel, kus osalesid ka pankade esindajad, KMA, ID Süsteemide AS ning Informaatikakeskus. Töörühm oli orienteeritud ID-kaardi alaste pilootprojektide läbiviimisele, standardiseerimisele ning pidi olema nõuandev ekspertkogu ID-kaardi küsimustes. Töörühma eestvedamisel viidi läbi identifitseerimiskaartidealaste rahvusvaheliste standardite ekspertiis, koostati rakendusjuhised ID-kaardi pilootprojektide läbiviimiseks ning astuti esimesed sammud Eesti ID-kaardi profiili koostamiseks. Töörühma abil viidi 1999.a. sügisel/talvel läbi ka ID-kaardi pilootprojekt kolmes Siseministeeriumi allasutuses (KMA, Politsei, Piirivalve).
Projektijuhtiminekoosnebtööprotsessidest,mis algatavad, planeerivad, täidavad ja lõpetavad projekti tegevust. Vaja on saavutada kompromissi skoobi, kvaliteedi, kulude ja ajakava vahel Kõik projektid, sõltumata nende suurusest, keerukusest ja rakendusest, peavad olema planeeritud ja juhitud. PMI on väga suur professionaalne organisatsioon, mis on suunatud projektijuhtimise põhimõtete ja meetodite edendamisele ja standardiseerimisele. A Guide to the Project Management Body of Knowledge (PMBOK® Guide) koosneb 5 protsessirühmast koos 10 pädevusvaldkonnaga. Edukas projekt nõuab arusaamist sellest, mis määrab projekti edukuse ja mis tagab selle. Edukas projekt nõuab arusaamist sellest, milles väljendub projekti läbikukkumine ja mis on selle peamised põhjused. Projektijuhtiminenõuabarusaamisterinevatesttäitmise, juhtimise ja toetavatest rollidest
Koordinatsioon lihtsas struktuuris on lahendatud juhtimisega. Otsustusõigus on tsentraliseeritud. Uus organisatsioon alustab tavaliselt lihtsa struktuuriga hoolimata teda ümbritsevast keskkonnast. Paljud väiksed organisatsioonid ka jäävad sellise struktuuri juurde. Nende jaoks informaalne kommunikatsioon on mugav ja efektiivne. Eelised: tugev identiteet, reageerib kiiresti muutustele. Professionaalne bürokraatia Professionaalne organisatsioon toetub koordinatsioonile, oskuste standardiseerimisele ja koolitusele. Tööle värvatakse koolitatud spetsialiste-professionaale ja tihti antakse neile kontrolli võimalus oma töö üle. Vajalik 11 koordinatsioon professionaalide vahel on paika pandud oskuste ja teadmiste standarditega. See muudab professionaalse organisatsiooni bürokraatlikuks. Professionaalne organisatsioon on kõrgelt detsentraliseeritud struktuur nii horisontaalsetes kui ka vertikaalsetes dimensioonides
Otsustusõigus on tsentraliseeritud. Uus organisatsioon alustab tavaliselt lihtsa struktuuriga hoolimata teda 18 ümbritsevast keskkonnast. Paljud väiksed organisatsioonid ka jäävad sellise struktuuri juurde. Nende jaoks informaalne kommunikatsioon on mugav ja efektiivne. Eelised: tugev identiteet, reageerib kiiresti muutustele. Professionaalne bürokraatia Professionaalne organisatsioon toetub koordinatsioonile, oskuste standardiseerimisele ja koolitusele. Tööle värvatakse koolitatud spetsialiste-professionaale ja tihti antakse neile kontrolli võimalus oma töö üle. Vajalik koordinatsioon professionaalide vahel on paika pandud oskuste ja teadmiste standarditega. See muudab professionaalse organisatsiooni bürokraatlikuks. Professionaalne organisatsioon on kõrgelt detsentraliseeritud struktuur nii horisontaalsetes kui ka vertikaalsetes dimensioonides. Professionaalid mitte ainul ei kontrolli
kokkuhoiu, mis kuulub 42% ettevõtete jaoks kolme peamise põhjuse hulka. Lisaks toodi uuringus osalejate poolt välja vajadus tõsta efektiivsust ja vähendada personalikulusid. Siiski võib uuringu põhjal väita, et kui esimest korda teenuseid sisse ostes oli põhirõhk suunatud kulutaseme vähendamisele ja efektiivsuse tõstmisele, siis edaspidi pöörati juba rohkem tähelepanu kvaliteedi parandamisele, ekspertteadmiste tõstmisele ja teenuste standardiseerimisele. Vastavalt usalduse kasvule näevad kliendid välise teenuse pakkujas üha enam partnerit, kes tunneb nende äri iseärasusi ning aitab kaasa efektiivsuse tõstmisele. Kuigi kulude kärpimine on teenuste sisseostmise põhiline argument, võib uuringu põhjal väita, et 40% ettevõtetest ei suuda vähendada organisatsiooni suurust proportsionaalselt sisseostetud teenuse mahuga. 17% vastanud ettevõtetest tunnistasid, et organisatsiooni
Kalvinismis domineerib maailma alistamine, ääretu individualism ja umbusk riigi vastu. Luterluses on esiplaanil distsipliin, täpsus ja usaldusväärsus. Kindlasti soodustas tööstuse arengut puritaanide seisukoht, kus kainet otstarbekust eelistati kunstilisemate motiivide kasutamisele. Ülimaks kui esteetilist naudingut pidasid puritaanid loomulikkust, lihtsust ja praktilisust. Eriti kehtis see tarbekunsti ja inimeste riietuse kohta. See tendents aitas sisuliselt kaasa tootmise standardiseerimisele: milleks asja ilustada, kui ta funkt- sioon sellest ei muutu ja tootmisprotsess selle tõttu keerukam ja kallim on? Puritaanlike ja üldse protestantlike põhimõtete ellurakendamisel pingutati kindlasti ka üle. Reformatsiooni ajal purustati-hävitati palju katoliiklikes kirikutes asunud kunstiteoseid (ka Tallinna Oleviste kirikus), Inglismaal keelati teatrietendused jne. Aga sellest saadi varsti üle ja protestantlikus Hollandis puhkes õitsele maalikunst jne.
• Aedlinn oli piiratud elanikkonna arvuga (maks 32 000 elanikku), kuid sisaldas kõiki vajalikke linnafunktsioone – olema nn iseteenindav linn. Kui linn ”sai täis”, siis ei laiendata seda mitte põllumaa arvelt, vaid ehitatakse lähedusse teine samasugune. Ja nii edasi. Linnade vahele jääb roheline tsoon. Linnad ühendatakse omavahel raudteega, et kergendada ühest linnast teise liikumist. • Oli vastu standardiseerimisele ja kutsus üles varieeritud arhitektuurile ja linnaplaneerimisele • Tänavate suhtes vabalt paiknevad hooneid võis ehitada vaid juhul kui nad sobisid kokku teiste hoonetega • Linnakeskus pidi olema linnaliku väljanägemisega ja urbaanse iseloomuga • Letchworth Suurbritannias oli esimene aedlinn, ehitatud 1903, kusjuures linnaruumide ja kvartalite kujundamiseks kasutati seal Sitte põhimõtteid. Modernism – esimese keskkonnakriisi lahendus Põhiseisukohad
annaabi.ee 
