Tsehhov, Dostojevski, Tolstoi, Lermantov ja Turgenev. Nad tutvustasid maailmale vene kirjandust kui paljude võimaluste, eriliste karakterite ja võimsate üldistuste kirjandust. XIX sajandi alguskümnenditel tähendas kirjandus eelkõige luulet, mitte proosat, mida peeti käsitööks. Luule oli kuni 1830. aastateni romantiline ja mõeldud eliidile. Ometi oli juba kümnendi algul märgata romantilise innukuse ja värskuse kadumist, asemele tulid stambid ja kahvatud jäljendused. XIX sajandi teisel poolel muutus kunst üha enam ideoloogiliseks ja publitsistlikuks. Orienteeruti mitte haritud eliidile, vaid massile - seetõttu hoogustus ka valgustustegevus. Võeti suund elu täpsemale kujutamisele, kuid detailse elupildi taotlus viis vhel äärmuslike tagajärgedeni, koguni oma senise loomingu eitamiseni. XIX sajandi lõpuks oli klassikalined realism vene kirjanduses ammendunud, selle asemele tulid modernistlikud kunstivoolud
ettevalmistamise läbiviimine ... Ekskursiooni organiseerimise ja läbiviimise tasemega jäädi rahule. Üldnimetuste, kategooriate, abstraktsõnade soosimine: ühiskondliku toitlustamise ettevõte söökla, restoran; akadeemiline zargoon: Teadlased soovitavad realiseerida individuaalset või individuaal-diferentseeritud lähenemist unele. (Teadlased soovitavad igaühele und tema tunde ja vajaduse järgi) Bürokraatlikud stambid: seoses õppetööga, õppetöö raames, võetakse tarvitusele vastavad abinõud Teostas kontrolli, Minupoolne seisukoht, teine osa sümfooniast oli eriti tantsuline, koheselt. 6. Stampväljendid, püsiepiteedid pealiskaudne ja ebaveenev vastavad abinõud, hea näide, kaugemas perspektiivis, edu töös ja õnne isiklikus elus 7. Sõnade ja tüvede põhjendamatu kordumine lühikeses tekstilõigus Matkagrupp lähenes lähedalasuvale külale. Matkagrupi juht oli küla juba varem ka
Edasi läheb Rooste põhilisega: jumalikkus, rist ning naine (naiselikkus). Ajaloo mõjukamaid naiskangelasi astub meie ette (lk. 9) eestimaisena autori kehastuses. Romaanis "Liilia märgi all" on idee, et Jeanne d'Arc oli androgüün. Androgüünsus oli moes kahekümnendail ning nüüdki (lk. 15). Siurulikkus luules ja pealkirjaski. Sisust lähtudes on võetud kaanele mitte vaba ja lendav eevatütar, vaid ristilöödu. Põhimõtteliselt peavad Jürgeni luuletused olema tõesed stambid, ranged vormid. Naised (neli) lüüakse risti küll otseselt ja kaudselt, kuid feministliku kiiksuga naine on siiski parem kui mees ja jumalikum. Rooste võrdub Renoir, kel õrn tugevam sugu on eluallikas ja maailmanaba. Kordagi ei leia me vastassoo alandamist, isegi ironiseerimist mitte, küll aga enda ja oma mehelike tungide naeruvääristamist. Prelüüdis "Punasel toal" laseks luuletaja endale kuuli kuklasse, et naerda oma juhmi üllatusesegust
Teksti pidi järgima väga täpselt, seda ei tohtinud valesti tõlgendada. Kirjanduse tõlgendajad olid teatrile väga tähtsad isikud. Oluline oli lavastada õigesti, omaloomingut ei olnud lubatud rakendada. Tuli osata näidata tegelikkust tema arenemises. Stanislavski näitlemismeetodist sai dogma ainuvõimalik variant. Hakati tõlgendama üsnagi kitsalt ja lihtsustavalt ja mitte alati üheselt. Nõue olla laval nagu päriselus. Stanislavski stambid ja stereotüübid olid aga vastuolus esimese nõudega. Tõrjuti ja umbusaldati psühhologismi ja teatraalsust. Tüüpilisuse nõue viis must-valgete skeemideni. Isegi kui roll oli jama, pidi näitleja sellega siiski lavale astuma. Kontakt modernismiga sula-ajastu lõpul, samuti post-modernismiga. 70ndatel stabiilne olekuaeg, 80nendatel samuti stabiilne, vaatamata imelikele suhtumistele, suvalisele tsensuurile jne. 2. Mille poolest erineb olustikurealism sotsialistlikust realismist
Kirikliku järelkasvu katkestamise olulisimaks vahendiks said esmakordselt 1957. aastal organiseeritud nn noortepäevad, rahvasuus võsaleer, milles Eesti oli eesrindlik kogu NL-s. Kui esimesel aastal kogunes Paide rajooni Väätsale 39 last, siis 1962. aastaks saavutas see lae - 7200 noort, stabiliseerudes kuni kümnendi lõpuni 6000 ringis, et siis sujuvalt langeda. Viimased noorte suvepäevad peeti veel 80ndate aastate teisel poolel. Ilmnema hakkasid stambid, toimus bürokratiseerumine jms, mis iseloomustasid kogu ateismivaldkonda sel perioodil. Suvepäevad olid suunatud peamiselt keskkoolilõpetajatele, ent ei põlatud ära ka mõni aasta vanemaid, kes ei olnud varem suvepäevadest osa võtnud. Lühidalt kokku võttes olid suvepäevade sisuks igasugused üritused: sport, tants, matkad, ekskursioonid, äärmiselt oluliseks peeti loenguid ideoloogilistel teemadel, mis ei
Kui tekstis substantiivset metafoori pole, täidavad poeetilisi funktsioone teised struktuuritasandid. Subjektita mõistatustes luuakse nimepidi nimetamata asja olemuses või käitumises mingit telge pidi "ruum", tuuakse välja mingi erinevus, vastuolu, piirjuhul paradoks, ühtlasi luuakse seeläbi elementaarne parallelism. Kui selliste mõistatuste juures saab näidata mingeid stereotüüpe, siis on need pigem stereotüüpsed süntaktilis-parallelistlikud vormimallid kui metafoorsed stambid. Nimetame siingi nende parallelistlike vormimallide põhitüübid ja toome igaühe kohta mõned näited. 1. Kõrvutatud või vastandatud on kaks kohta või ruumiaspekti: alt pealt ~ all peal või vastupidi: Alt sile, päält karvane (käsi kindas); Alt sööb, pealt situb (oherdi); Pealt teeb tiritärinad, alt ta kopsib kullerida (kangakudumine); üles alla: Üles lätt, maha ei tule (suits); Ülespidi
katastroofiline. Teatrile pakutakse väga tõsist ja mahukat rolli, teatrist peab saama omamoodi teadusliku uurimise instituut. See ei ole enam mingi romantiline tunglemine. Lootus ilmus tänu naturalistidele, tekkis põhiliselt Zola enda romaanidele. Pisik rändab edasi venemaale, kus Moskva kunstiteatris leiab see rakendust. Teatrisse hakkas naturalistide õududeks tikkuma uusi stampe, ilma milleta teater eksisteerida ei suudaks. Ikka ja jälle tekivad teatris stambid, võitlus nendega. Naturalistid hakkavad tähele panema, et uue ja progressiivsega hakkavad teatrisse ilmuma stambid. 23) Naturalism ja E. Zola teatrivaated ning -praktika. Naturalism kogu see suund oli teoorias. Lavastused, mis pidid seda teooriat illustreerima, rõhusid uudsuse efektile. Uudsuse moment oli, seda polnud ennem teatris tehtud. Teatris säilib alati mingi tinglikkuse aste, kaob kunsti spetsiifika tol hetkel see mõte tundus väga ahvatlevana
Kalender". kalligraafia ilukiri. kangelaspoeem vt poeem. kantaat lüürika zanr, pidulik luuletus, milles ülistatakse mõnd sündmust või sellest osavõtjaid. Sageli on kantaat samanimelise piduliku helitöö tekstiks. Näiteks Hando Runneli (1938) laulupeo kantaat "Laulu algus". kantseliit bürokraatlik keelekasutus väljaspool selle tegelikku kasutuspiirkonda. Kantseliiti iseloomustavad nimisõnalisus, abstraktsete sõnade kasutamine, bürokraatlikud stambid, stampfraasid ja püsiepiteedid, parasiitsõnad, stiilist väljalangemine, liiasus. Näiteks: Vargamäe Andres asub niinimetatud uuele elukohale. Sündmustiku arenedes avaldub, mis koht see selline siis on. (Õpilaskirjandist.) kantsoon vana-prantsuse ja vana-itaalia luulezanr, lembelaul, mis koosneb viiest või seitsmest stroofist ning ülistab rüütlite armastust. Kantsoonide autoritena on tuntud näiteks itaallased Dante Alighieri (12651321) ja Francesco Petrarca (13041374).
annaabi.ee 
