k Z= = = =0,01413 Δ E 31,7−22,5 9,2 (Uz=5.6V) Järeldused ja kokkuvõte: Pooljuhtstabilitron (stabilitron, zenerdiood, Zeneri diood e. Z-diood) on ränidiood, mis hoiab pinge temaga rööbitisel koormusel peaegu püsivana, kuigi toitepinge või koormustakistus võib suures ulatuses muutuda. Stabilitron vähendab ka alaldatud pinge pulsatsiooni (vahelduvkomponenti). Stabilitronid töötavad pinge-voolu tunnusjoone vastuharu läbilöögi-piirkonnas (joonis 3.8). Stabilitrone toodetakse pingetele 3...400 V ja vooludele kümnendikest milliampritest mitme amprini. Stabilitrone võib ühendada jadamisi, siis võrdub stabiliseerpinge üksikute stabilitronide stabiliseerpingete summaga.
43.Stabilitron. Gaaslahendus- või pooljuhtdiood, mille tunnusjoonel on vooluteljega peaaegu paralleelne lõik, kus pinge sõltub voolust vähe. 44.Tugipingeallikas. Tugipinge on elektripinge, millega võrreldakse mingit teist elektripinget. See on vajalik pingete otseseks võrdlemiseks, pinge muutumise mõõtmiseks ning pingestabilisaatorites ja regulaatorites veasignaali saamiseks. T-e allikatena kasut normaalelemente, stabilitrone ja stabiilseid elavhõbetsinkelemente. 45.Akud. Seade energia salvestamiseks selle hilisema kasutamise eesmärgil. Elektriakudesse salvestatakse elektrienergiat, mis muundub neis keem. Energiaks ja vastavalt vajadusele taas elektrienergiaks. Selline aku on kasutatav korduvalt: tühjenenud akut on võimalik laadida, st juhtida temast läbi alalisvoolu, mille suund on vastupidine tühjendusvoolu omale. Tähtsamad tunnused on: pinge, mahutavus ja kasutamisiga. 46.Kuivelemendid
maksimaalse lubatud väärtuse ning viia stabilitroni riknemiseni 3. Mitte kasutada ilma koormuseta!!! Parameetrilise pinge stabilisaatori arvutus 1. Määrame kindlaks keskmise stabiliseerimise voolu väärtuse, kasutades kataloogi andmeid (Iz min ja Iz max kohta): Iz kesk = ( Iz max + Iz min) /2 2. Vastavalt vajalikule stabiliseerimis pingele Uz ja leitus keskmisele stabiliseerimise voolule Iz kesk, valime stabilitrone. 3. Arvutame takisti Rb väärtuse nii, et stabilitronile jääks pingelang, mis on võrdne stabiliseerimise pingega Uz ning takistit Rb läbiks siis vool, mis on võrdne keskmise stabiliseerimise vooluga Iz kesk: Rb = (Us Uz) / Iz 4. Leitus keskmise stabiliseerimise voolu Iz kesk väärtus peab kokku langema tarbija poolt tavaolukorras tarbitava voolu tugevusega Ik 5. Tuleks kontrollida ka stabilitronil tekkiva hajuvõimsuse väärtust:
43.Stabilitron. Gaaslahendus- või pooljuhtdiood, mille tunnusjoonel on vooluteljega peaaegu paralleelne lõik, kus pinge sõltub voolust vähe. 44.Tugipingeallikas. Tugipinge on elektripinge, millega võrreldakse mingit teist elektripinget. See on vajalik pingete otseseks võrdlemiseks, pinge muutumise mõõtmiseks ning pingestabilisaatorites ja regulaatorites veasignaali saamiseks. T-e allikatena kasut normaalelemente, stabilitrone ja stabiilseid elavhõbetsinkelemente. 45.Akud. Seade energia salvestamiseks selle hilisema kasutamise eesmärgil. Elektriakudesse salvestatakse elektrienergiat, mis muundub neis keem. Energiaks ja vastavalt vajadusele taas elektrienergiaks. Selline aku on kasutatav korduvalt: tühjenenud akut on võimalik laadida, st juhtida temast läbi alalisvoolu, mille suund on vastupidine tühjendusvoolu omale. Tähtsamad tunnused on: pinge, mahutavus ja kasutamisiga. 46.Kuivelemendid
Nendega järjestikku ?hendatakse, aga stabiliseerimis takistus. Kui sisendpinge on väike, kuni pingeni U1, kulgeb vool läbi stabiliseerimis takisti ja tarbija. Väljundpingel muutub koos sisend pingega, kuid pinge stabilitronil on jõudnud stabiliseerimis pingeni, siis tekkib läbi stabilitroni vool, mis hakkab kõige väiksematelgi pinge muutustel järsult suurenema. Sellega koos hakkab suurenema ka pinge lang stabiliseerimis takistusel ning väljund pinge muutub vähe (valem 2). Stabilitrone valmistatakse väga paljudele erinevatele pingetele vahemikus 3-200V. Erinevatel stabiliseeritud pingete saamiseks tuleb valida sobiva Zener pingega stabilitron. Stabilitrone valmistatakse ka erinevatele vooludele. Väikevõimsusliste vool on kuni 50mA keskmise võimsuselistel kuni 200mA ja suure võimsuselisel kuni 5A. 1.9 Valgusdioodid e. LED Valgusdioodid on pooljuht dioodid, millised pärisuuna reziimis kiirgavad valgust, kus juures kiirguv
vastupingetega, mis ulatuvad kilovoltidesse. Pooljuhtstabilitron (stabilitron, zenerdiood, Zeneri diood e. Z-diood) on ränidiood, mis hoiab pinge temaga rööbitisel koormusel peaegu püsivana, kuigi toitepinge või koormustakistus võib suures ulatuses muutuda. Stabilitron vähendab ka alaldatud pinge pulsatsiooni (vahelduvkomponenti). Stabilitronid töötavad pinge-voolu tunnusjoone vastuharu läbilöögi-piirkonnas (joonis 3.8). Stabilitrone toodetakse pingetele 3...400 V ja vooludele kümnendikest milliampritest mitme amprini. Stabilitrone võib ühendada jadamisi, siis võrdub stabiliseerpinge üksikute stabilitronide stabiliseerpingete summaga. Stabilitronide olulisemad tunnussuurused on järgmised: - UZ - stabiliseer(imis)pinge - stabilitronil tekkiv pinge, kui teda läbib nimistabiliseervool Izn. - Izmin - vähim lubatav stabiliseervool on stabiliseervoolu vähim väärtus, mille
temaga paralleelselt ühendatud koormusel pinge peaaegu muutumatuna, kuigi toitepinge või koormusvool muutuvad. Stabilitroni töö põhineb P-N-siirde teatud kindla vastupinge väärtust U ületaval toimel, mil järsult väheneb dioodi takistus ja tugevneb teda läbiv z vool. Kui siirdes hajuv võimsus seejuures ei ületa lubatavat väärtust, on selline reziim lubatav (vt. joonis 2.2). JOONIS 2.2. 14 Stabilitrone iseloomustavad parameetrid on järgmised: 1. stabiliseerimispinge U on stabilitronil tekkiv pinge, kui ta on stabiliseerimis-reziimis z ja kui teda läbib stabiliseerimisvoolu nimiväärtus I ; z 2. vähim lubatav stabiliseerimisvool I on stabiliseerimisvoolu vähim väärtus, millel ZMIN läbilöögireziim on stabiilne; 3. suurim lubatav stabiliseerimisvool I on stabiliseerimisvoolu suurim väärtus, mil
paralleelselt ühendatud koormusel pinge peaaegu muutumatuna, kuigi toitepinge või koormusvool muutuvad. Stabilitroni töö põhineb P-N-siirde teatud kindla vastupinge väärtust U z ületaval toimel, mil järsult väheneb dioodi takistus ja tugevneb teda läbiv vool. Kui siirdes hajuv võimsus seejuures ei ületa lubatavat väärtust, on selline reziim lubatav (vt. joonis 2.2). JOONIS 2.2. Stabilitrone iseloomustavad parameetrid on järgmised: 1. stabiliseerimispinge Uz on stabilitronil tekkiv pinge, kui ta on stabiliseerimis-reziimis ja kui teda läbib stabiliseerimisvoolu nimiväärtus Iz; 2. vähim lubatav stabiliseerimisvool IZMIN on stabiliseerimisvoolu vähim väärtus, millel läbilöögireziim on stabiilne; 3. suurim lubatav stabiliseerimisvool IZMAX on stabiliseerimisvoolu suurim väärtus, mil stabilitron ei kuumene üle lubatu; 4
pärisuuna pinge lang. Nullist erineva tasemega piiramist on võimalik saada dioodpiirikutest, siis kui lisada lülitusele täiendav pingeallikas, mis määrab piiramis nivood, või kasutada dioodi stabilitrone. Stabilitrone kasutades saame kahepoolse piire, millest ülaltpiiramine tekib siis, kui stabilitron läheb stabiliseerimise reziimi (kui ületatakse zener pinge). Alt piiramine saadakse aga siis kui muutub sisendpinge polaarsus ja diood läheb pärisuuna reziimi. Diood piirikuna võib töötada võib töötada tavaline võimendusaste, kui valida sobivat koormustakistust (koormussirge) ja lähtetöö punkt
Kahepolaarse toite korral kaob vajadus teise pingejaguri järele. Teise olulise otsesidestuses võimendi puudusena peab iga järgmise astme tööpinge olema eelmise omast kõrgem, sest iga järgmise astme baasipinge võrdub eelmise astme kollektorpingega, mistõttu võimendi sisendi poolt väljundi suunas liikudes kasvab aste astmelt kollektorpinge ja väheneb astme väljatüürimisulatus. Probleemi vältimiseks võib astmete vahele panna pärisuunalisi dioode või vastusuunalisi stabilitrone. Olukorda lihtsustab komplementaartransistoridega (npn- ja pnp-transistorid vaheldumisi) lülitus (joon.6.6 c ja d). Joonis 6.6. Näiteid otsesidestuses transistoridega võimendusastmete kohta [3]. 6.4. Võimendusastmed väljatransistoride baasil Väljatransistoridega võimendusastmed sarnanevad põhiomaduste osas üldiselt bipolaartransistoridega võimendusastmetele. Ühise emitteriga lülitusele vastab
toitepinge või koormusvool muutuvad. Stabilitroni töö põhineb p-n-siirde teatud kindla vastupinge väärtust Uz ületaval toimel, mil järsult väheneb dioodi takistus ja tugevneb teda läbiv vool. Kui siirdes hajuv võimsus seejuures ei ületa lubatavat väärtust, on selline reziim lubatav (vt. joonis 5.2). JOONIS 5.2. ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk.29 Stabilitrone iseloomustavad parameetrid on järgmised: 1. stabiliseerimispinge Uz on stabilitronil tekkiv pinge, kui ta on stabiliseerimis- reziimis ja kui teda läbib stabiliseerimisvoolu nimiväärtus Izn; 2. vähim lubatav stabiliseerimisvool I ZMIN on stabiliseerimisvoolu vähim väärtus, millel läbilöögireziim on stabiilne; 3. suurim lubatav stabiliseerimisvool IZMAX on stabiliseerimisvoolu suurim väärtus, mil stabilitron ei kuumene üle lubatu; 4
(100m) ja me võime ta toime jätta üldse arvestamata. Küll tuleb aga arvestada piiramistakistuse ja koormustakistuse suhet sest piiramistakistusel tekib mingi pinge kadu. Dioodpiirikutega on võimalik saada ka 0 erinevat piiramis nivood selleks tuleb lülitusse viia täiendav pinge allikas, mille toimel muutub dioodi avanemispinge 0 erinevaks. Taolised lülitused on realiseerimiseks küllalt tülikad ja neid kasutatakse küllalt arva. Dioodi asemel võib kasutada ka stabilitrone, sel juhul võime lihtsalt saada kahe poolse piiramise. Vaadeldav lülituses saadakse ülalt piiramine siis kui stabilitron läheb stabiliseerimis reziimi sel juhul piiramisnivoo = stabiliseerimis pingega. Alt piiramine saadakse siis kui stabilitron läheb pärisuuna reziimi ja siis on nagu tavalisel paraleelpiirikul 0,7 V Piiravad võimendid Võimendus astet on võimalik viia piiramisreziimi 2 juhul 1. Kui transistor tüüritakse sulgereziimi 2
annaabi.ee 
