`73-'86 ühenduse territooriumil III etapp - `86 - Ühtne Euroopa Akt `86-2004 `90 - Schengeni leping `92 - Maj.& rah. Liidu loomine; ühisraha kasutuselevõtu ettevalmist. 18. Rahapoliitika ülekandemehhanismi olemus (selgitus intressikanali näitel) Keskpank laenab pangandussüsteemile raha ja võtab selle eest intressi. Kuna keskpank on monopolistlik rahapakkuja, saab ta määrata küsitava intressi suuruse. 19. Euroopa stabiilsusmehhanismide (ESM) - Euroopa Liidu asutamislepingu alusel loodud organisatsioon, mille omanikud on euroala liikmesriigid ning millel on 700 miljardi euro suurune omakapital Põhimõte: ESM võib euroala liikmesriikidele anda laenu majandusreformide toetamiseks. Laenu andmiseks vajalikud vahendid laenab ESM finantsturult. 3 20. Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud, suurimate tulude ja kulude osatähtsused eelarvest -
protsendipunkti võrra. Õguslik lähenemine Hinnatakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga. 18. Euroala kujunemine I Etapp Euroopa ühenduse loomine (Pariisi leping 1951). II Etapp - kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba liikumise põhimõtted ühenduse territooriumil. III Etapp - Schengeni leping aastal 1990. 19. Valuutaliidu positiivsed ja negatiivsed aspektid 20. Rahapoliitika ülekandemehhanismi olemus (selgitus intressikanali näitel) 21. Euroopa stabiilsusmehhanismide (ESM) olemus ja toimimise põhimõte rahvusvaheline finantseerimisasutus, mis on loodud euroala riikie poolt nö. euroala ühistupank. Eesmärk on anda tõsistesse rahalistesse raskustesse sattunud riikidele majanduspoliitilistel tingimuste toetust. 22. Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud, suurimate tulude ja kulude osatähtsused eelarvest Euroopa liidu tuludeks on: heaolumaks, käibemaks, traditsioonilised omavahendid ja muud tulud
vähenemine, arvestuskulude vähenemine Iseseisva rahapoliitika puudumine: ühise Makromajandusliku stabiilsuse ja rahapoliitikaga ei ole voimalik lahendada majanduspoliitilise usaldusväärsuse kasv: samaaegselt erinevaid probleemi o 20. Rahapoliitika ülekandemehhanismi olemus (selgitus intressikanali näitel) o o 21. Euroopa stabiilsusmehhanismide (ESM) olemus ja toimimise pohimote o on Euroopa volakriisi käigus asutatud ja Luksemburgis registreeritud eraoiguslik aktsiaselts, mille tegevuse ametlikuks eesmärgiks on euroala riikide valitsuste, tegelikult aga neile laenusid jagavate pankade finantsstabiilsuse tagamine. 22. Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud, suurimate tulude ja kulude osatähtsused eelarvest. o Tulud o nn heaolumaks - suurus soltub riigi majanduslikest näitajatest (SKP) ning loplik proportsioon
eelkõige hinnataset. 2) Rahapoliitika ülekandemehhanismi all mõistetakse viisi, kuidas keskpanga rahapoliitiliste sammude – näiteks intresside või rahapakkumise muutmise – mõju kandub majandusse edasi. 3) Intressikanali kaudu kandub keskpanga rahapoliitiliste intresside muutuse mõju rahaturule, sealt edasi laenuintressidesse ning läbi laenude reaalsektori investeerimis- ja tarbimisaktiivsusesse. 21. Euroopa stabiilsusmehhanismide olemus ja toimimise põhimõte - rahvusvaheline finantseerimisasutus, loodud euroala riikide poolt, nö euroala riikide ühistupank EESMÄRK - anda tõsistesse rahalistesse raskustesse sattunud liikmetele rangetel majanduspoliitilistel tingimustel toetust. Riigid võivad olukorras, kus nende olukord ähvardab kogu euroala majanduslikku ja finantsilist julgeolekut, ESM-ilt laenu võtta.
2004- eesti ühineb EL-ga,28.06.2004-eesti, leedu, sloveenia ühinevad vahetuskursimehhanismiga erm2:1)eek sidumine euroga, 2)oma valuuta hoidmine stabiilsena, 3)maastrichti kriteeriumite täitmine, 01.01.2011 võeti kasutusele euro 18.Rahapoliitika ülekandemehhanismi olemus(selgitus intressikanali näitel) Rahapoliitika ülekandemehhanismi all mõistetakse viisi, kuidas keskpanga rahapoliitiliste sammude-nt intresside või rahapakkumise muutumise-mõju kandub majandusse edasi. 19. Euroopa stabiilsusmehhanismide olemus ja toimimise põhimõte. Euroopa stabiilsusmehhanism(ESM) on sisult rahvusvaheline finantsasutus, mis on küll eraõiguslik, kuid mille kohustused ei kajastu ESM-i aktsionäride(liikmesriikide) võlakoormuses.Euroala riikidele on ESM-ga liitumine kohustuslik, teistele vabatahtlik. Põhimõte, et EL liikmesriigid ei vastuta üksteise rahaliste kohustuste eest. RAHANDUSPOLIITIKA 20.Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud, suurimate tulude ja kulude osatähtsused eelarvest.
Üks tekkepõhjuseks on ebapiisavad karistusmehhanismid. Kreeka kehv riigirahandus, Portugali riigi rahanduse juhtimise probleemid, Iirimaa ja Hispaania erasektori kinnisvarapalavik ja tarbimisbuum. Pangad tegid riskantseid investeeringuid kinnisvarasektoritesse. Rahaturud kaotavad usaldust eurotsooni suhtes, sest euro on valuuta, mille taga pole riiki. Kriis on nii poliitiline kui ka majanduslik. Deflatsioon, majanduskasv olematu, töötus ca 11,5 %. 35. Euroopa stabiilsusmehhanismide olemus ja toimimise põhimõte. ESM – Euroopa Liidu asutamislepingu alusel loodud organisatsioon, kriisilahendusmehhanism, mille omanikud on euroala liikmesriigid. ESM võib euroala liikmesriikidele anda laenu majandusreformide toetamiseks. Liikmesriikidepoolne sissemakse 80 mld eurot. Rahanduspoliitika 36. Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud, kui palju on suurimate tulude ja kulude osatähtsused eelarvest.
33. Rahapakkumise tegurid (Vt küsimus 10) 34. Euroala kriisi tekkepõhjused Üheks tekkepõhjuseks on ebapiisavad karistusmehhanismid. Kreeka kehv riigirahandus, Portugali riigi rahanduse juhtimise probleemid, Iirimaa ja Hispaania erasektori kinnisvarapalavik ja tarbimisbuum. Pangad tegid riskantseid investeeringuid kinnisvarasektoritesse. Rahaturud kaotavad usaldust eurotsooni suhtes, sest euro on valuuta, mille taga pole riiki. Kriis on nii poliitiline kui ka majanduslik. 35. Euroopa stabiilsusmehhanismide olemus ja toimimise põhimõte ESM-i loomise konkreetne eesmärk on anda tõsistesse rahalistesse raskustesse sattunud liikmetele rangetel majanduspoliitilistel tingimustel toetust, kui see on hädavajalik kogu euroala ja euroala riikide stabiilsuse tagamiseks. Riigid võivad olukorras, kus nende olukord ähvardab kogu euroala majanduslikku ja finantsilist julgeolekut, ESM-ilt laenu võtta. ESM on oma sisult euroala riikide nii öelda ühistupank.
Sellest annab tunnistust näiteks L. Meri poolt Riigikogule esitatud presidendi otsevalimiste seaduse eelnõu. Kokkuvõtvalt võib väita, et rahvasuveräänsus on õiguse esmane allikas. Rahva tahe, mis on leidnud väljenduse juriidiliselt relevantsetes vormides, on Eesti riigi tõeliseks vundamendiks, just sealt saab lähtuda iga mandaat, et omariikluses midagi täiustada või muuta. Mõned protsessid, mis on toimunud viimasel ajal Euroopa Liidus näiteks erinevate stabiilsusmehhanismide jõustamine võivad endaga kaasa tuua olukorra, kus rahvas kaugeneb riigi juhtimisest. Ilmselt on siin vaja kasutada ühelt poolt traditsioonilisi lahendusi, kus suveräänsuse jaotamisel peab kasutama näiteks referendumit, kuid samuti uue kvaliteediga lahendusi ning need saavad olla Euroopa Liidu liikmesuse tingimustes piiriülesed. Samas tuleb tõdeda, et põhiseadus on elav seadus, millest tuleb aru saada
annaabi.ee 
