makromajanduslikku järelevalvet. Stabiilsusmehhanismid Alates 2010. aastast on mõnel euroala riigil olnud raskusi oma võlgade finantseerimi- sega. Finantsturgudelt laenamisel muutusid nende riikide intressimäärad liiga kõrgeks, et hoida üldist valitsemissektori võlga jätkusuutlikul ja taskukohasel tasemel. Seetõttu loodi ajutised mehhanismid stabiilsuse kiireks taastamiseks euroalal, millele järgnes hiljem alaline Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM). Kõigepealt leppis eurorühm kokku Kreekale kahepoolsete laenude andmises Kreeka laenulepingu abil. Seejärel lõi eurorühm Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF), mis hakkas hiljem ise Kreekale abi osutama. Ka Iirimaa ja Portugal said abi EFSFist, mida rahastasid euroala liikmed, ning teisest ELi rahastamisvahendist – Euroopa finantsstabiilsusmehhanismist (EFSM) –, mida rahastati ELi eelarvest. Nende ajutiste skeemide asemele tuli 2012
erm2:1)eek sidumine euroga, 2)oma valuuta hoidmine stabiilsena, 3)maastrichti kriteeriumite täitmine, 01.01.2011 võeti kasutusele euro 18.Rahapoliitika ülekandemehhanismi olemus(selgitus intressikanali näitel) Rahapoliitika ülekandemehhanismi all mõistetakse viisi, kuidas keskpanga rahapoliitiliste sammude-nt intresside või rahapakkumise muutumise-mõju kandub majandusse edasi. 19. Euroopa stabiilsusmehhanismide olemus ja toimimise põhimõte. Euroopa stabiilsusmehhanism(ESM) on sisult rahvusvaheline finantsasutus, mis on küll eraõiguslik, kuid mille kohustused ei kajastu ESM-i aktsionäride(liikmesriikide) võlakoormuses.Euroala riikidele on ESM-ga liitumine kohustuslik, teistele vabatahtlik. Põhimõte, et EL liikmesriigid ei vastuta üksteise rahaliste kohustuste eest. RAHANDUSPOLIITIKA 20.Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud, suurimate tulude ja kulude osatähtsused eelarvest.
1,5 protsendipunkti Valitsusvõlg ei tohi olla üle 60% SKPst Intressid paigas: Pikaajaiste intresside tase ei tohi viimase aasta jooksul olla kõrgem kolme kõige madalama intressitasemega liikmesriigi keskmisest rohkem kui 2 protsendipunkti Valuuta stabiilsus: Liikmesriigi valuuta peab püsima euro suhtes stabiilsena vähemalt kaks aastat ning selle kõikumised peavad jääma määratud piiridesse Euroopa StabiilsusMehhanism(ESM) Laenuandmisvõime ca 500 miljardit eurot: Võib anda liikmetele lühikest või keskmist stabiilsustoetust ESM kogukapital on 700 miljardit eurot: 80 miljardit sellest sissemakstud kapital (sh trahvid), Muu laenutatakse, kui vaja Eesmärk: Tuua meid välja kriisist, Aidata läbi kukkunud majandusi Probleemid: Miks me peame aitama?, Aga meie iseseisvus??? Konkurentsipoliitika Tagada Euroopa tasemel: Madalamad hinnad, Parem kvaliteet, Rohkem valikuid, Innovatsioon
Paigas inflatsioon (Riigi keskmine inflatsioonitase viimase aasta jooksul ei tohi ületada kolme kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi keskmist inflatsiooni üle 1,5 protsendipunkti). Valuuta stabiilsus (Liikmesriigi valuuta peab püsima euro suhtes stabiilsena vähemalt kaks aastat ning selle kõikumised peavad jääma määratud piiridesse). Euro olevik ja tulevik: Olevik (Osaliselt ebastabiilne, kas süsteem ikka peab? Riigid liituvad vaikselt juurde. Euroopa Stabiilsusmehhanism). Tulevik (Kas tulevad teised ka? Kreeka lahkub?). Maksude ühtlustamine: Liikmesriikide pädevus (eraisikumaksud, firmade maksud, kaudsed maksud). Mida teha? (Samastada kaudsed maksud, ühtlustada firmade maksud) Erandid ja juhtum (Iiri vabariik + Apple vs Euroopa Liit). Veel EL majandusest: Konkurents (konkurents peab püsima, ei mingeid eeliseid, kartellikokkulepped jne). Transport (palju transpordiliike ja huve, riikidel omad huvid). Tööstus (puudulik,
refinantseerimisega ilma välisabita. Pangasüsteemi kokkukukkumise vältimine, abipaketid riikidele, kontrolli tugevdamine eelarve üle, rahareservi (ESM) loomine kriiside tõrjumiseks, kontrolli tugevadmine Euroopa pankade üle. Mure süvenes 2010. aasta alguses ja hiljem, mistõttu Euroopa riigid juurutasid rea rahanduslikke kaitsemeetmeid nagu Euroopa finantsstabiilsuse meetmed (European Financial Stability Facility, EFSF) ja Euroopa stabiilsusmehhanism (European Stability Mechanism, ESM). Lisaks poliitilistele meetmetele ja väljaostuprogrammidele, millega võideldi Euroopa võlakriisi vastu, on Euroopa Keskpank (EKP) ka langetanud intresse ning andnud madalaprotsendilisi laene enam kui triljoni euro ulatuses, et säilitada raha liikumist Euroopa pankade vahel. 6. septembril 2012 rahustas EKP finantsturge, teatades piiramatust tasuta toetusest kõigile eurotsooni riikidele,
toodangutsuurendatakse Välisvõlg omakorda suurendab impordi mahtu ja toob kaasa maksebilansi defitsiidi Võlaga finantseerimine on soovitatav ainult sel juhul, kui võlasummasid kasutatakse riigi tootmisvõimaluste suurendamiseks (investeeringud) Tootmisvõimaluste suurendamine võimaldab hiljem konkurentsivõimeliselt oma kaupu eksportida Riigivõla vähendamiseks tuleks saavutada eelarve tasakaal (ülejääk). EUROOPA STABIILSUSMEHHANISM (ESM) Euroala liikmesriigid loovad alalisestabiilsusmehhanismi Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) ESMi laenuandmisvõime kokku on 500 miljardit eurot ESM võib anda tõsiste rahastamisprobleemidega euroala liikmesriigile lühiajalist või keskmise tähtajaga stabiilsustoetust. ESMi märgitud kogukapital on 700 miljarditeurot.80 miljardit eurot sellest summast on sissemakstud kapital, mille euroala liikmesriigid teevad järkjärgult alates 2013. aasta juulist viie võrdse aastamaksena.
et poliitilise eliidi, kõrvale tekkisid ühelt poolt valijad ning teiselt poolt riigiülesed institutsioonid, kes hakkasid tegelema aktiivsemalt aruteludes kaasalöömise ning lahenduste otsimisega. Esimene suurem tegevus eurotsooni kriisi vastu võitlemisel oli kolme liikmesriigi päästmine (esimene Iirimaa, siis Kreeka ja Portugal), kes ei suutnud end rahastada ülemäära kõrgete intressimäärade tõttu. 2010. aasta oktoobris käivitati ka Euroopa Stabiilsusmehhanism, mis võeti kasutusele 2012.a. Vastus küsimusele, kuidas ehitada üles demokraatlikku, kuid majanduslikult jätkusuutlikku eurotsooni tulevikus, on muutunud veelgi keerulisemaks kui enne kriisi. Nagu näitas 2012. aasta areng, siis aktiivsed muutused peavad ka tulevikus toimuma tasakaalustatud koostöö tulemusena riigi poliitilise eliidi, Euroopa Keskpanga ja Euroopa Komisjoni vahel. Van Schendelen, Rinus
annaabi.ee 
