ajavahemike järel Pensioni I sammas Pensioni I sammas riiklik pension, mida makstakse töötavatelt inimestelt laekuva sotsiaalmaksu arvelt Rahvapension ei sõltu inimese tööpanusest, tagab minimaalse toetuse neile, kes ei saa tööpanusest sõltuvat pensioni Vanaduspension lisandub rahvapensionile ja koosneb kolmest komponendist: Põhiosa kõigi tööstaazi omavate inimeste jaoks võrdne summa Staaziosak lisa vanaduspensioni põhiosale, mis sõltub töötatud aastatest enne 31. detsembrit 1998 Kindlustusosak lisa vanaduspensioni põhiosale, mis sõltub töötaja eest makstud sotsiaalmaksu summast alates 1. jaanuarist 1999 Pensioni II sammas Pensioni II sammas (ka kogumispension) isiku individuaalsel säästmisel põhinev pensionisüsteem, säästetavad vahendid investeeritakse II samba pensionifondide kaudu erinevatesse väärtpaberitesse ning
I samba riiklik pension koosneb kahest komponendist: 1. rahvapension ei sõltu inimese tööpanusest, tagab minimaalse toetuse neile, kes ei saa tööpanusest sõltuvat pensioni.Rahvapensioni saavad kõik, kes on elanud Eestis viis aastat. 2. vanaduspension lisandub rahvapensionile ja koosneb omakorda kolmestkompo nendist: a) põhiosa tööstaazi omavatele inimestele võrdne summa b) staaziosak lisa, mis sõltub töötatud aastate eest c) kindlustusosak lisa vanadsuspensionile, mis sõltub makstud sotsiaal maksust II SAMMAS Vara kogumine toimub pensionimakseteks inimese enda poolt. Pensionisammas on kohustuslik kõigile 1983. aastal või hiljem sündinud inimestele.Sammas kujuneb järgmiselt: 2% igakuisest isiku brutosissetulekust ja riik lisab 4% lisaks. Kuidas see sammas kasvab otsustab iga inimene ise valides erinevate pensionifondide vahel
piisavalt, et toime tulla. Aasta-aastalt suureneb vanaduspensioni määramisel kindlustusosaku osatähtsus, mis tähendab, et riiklik vanaduspension sõltub üha enam sellest, kui palju on konkreetse inimese eest makstud sotsiaalmaksu ehk kui suur on olnud tema palk kogu tööelu vältel. Vanaduspension koosneb kolmest osast: Põhi- ehk baasosa, mille suurus on alates 1. aprillist 2013. a 126,8183 eurot. Staaziosak, mille suurus sõltub sellest, kui palju on pensionisaajal pensioniõiguslikku staazi ehk tööaastaid ja töötamisega võrdsustatud aastaid (näiteks laste kasvatamine, ajateenistus jms). Need aastad lähevad arvesse kuni 1998. aasta 31. detsembrini. Ühe staaziaasta rahaliseks väärtuseks kuupensionis on 4,718 eurot. Kindlustusosak, mille suurus sõltub sellest, kui palju on pensionisaaja palgast alates 1999. aasta 1. jaanuarist makstud sotsiaalmaksu
mingil ajal rohkem abi kui teised. 80. Solidaarsusprintsiip iga töötav generatsioon maksab nendele, kes enam ei tööta. Kogumisprintsiip - iga isik kogub ise endale pensionikapitali ja saab pensionile jäädes kätte sissemaksed koos protsendiga. 81. Eestis pensionisüsteem: · I sammas - riiklik solidaarsusprintsiibi pension. o Baasosa (114,65.-) o Staaziosak (1 a. 4,343.-) o Kindlustusosak · II sammas - kohustuslik kogumispension. o 2% palgalt + 4% riik sots.maksust · III sammas - vabatahtlik kogumispension. 85. Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad: · Vanaveva rahvastiku tõttu pole tulevikus piisavalt maksumaksjaid, kes pensioned kinni maksaksid. · III samba hoiused sööb inflatsioon või fondide valed otsused.
Pensionide indekseerimine : Alates 1.04. 2002.a. toimub riiklike pensionide suurendamise vastavusse viimine elukallidusega ja sotsiaalmaksu laekumisega (palgafondi kasvuga). Kord aastas korrutatakse pensionid läbi indeksiga, mis sõltub nii tarbijahinnaindeksi muutusest kui sotsiaalmaksu laekumise aastasest kasvust. 2009.a. senine indekseerimise kord peatatud Pensionisüsteemid- ja skeemid · Vanaduspensioni põhiosa - 1.04.2009.a.1793,44 kr · Staaziosak - kui palju on pensioniõiguslikku staazi. Need aastad lähevad arvesse kuni 31.12. 1998. Ühe staaziaasta väärtuseks on 67,81 kr (1.04.09) · Kindlustusosak - kui palju on alates 1.01. 1999.a. makstud sotsiaalmaksu. Kindlustusosaku suuruse arvutamise aluseks on pensionikindlustuse aastakoefitsientide summa. Aastakoefitsient - inimese töötasult kalendriaasta jooksul tasutud sotsiaalmaksu suhe riigi keskmiselt töötasult tasutud sotsiaalmaksu.
Kindlustusväärtus rahasumma, millega on võimalik nt maja või korter taastada, st selle ehituslik maksumus e taastamisväärtus. Kindlustussumma summa, mis kindlustusjuhtumi saabumisel on väljamaksusumma piirmääraks. 70. Kuidas on Eestis üles ehitatud pensionisüsteem (kolm sammast)? I sammas riiklik solidaarsusprintsiibi pension II sammas kohustuslik kogumispension III sammas vabatahtlik kogumispension I sammas Baasosa (114,65.-, alates 2011a 1.jaanuar). Staaziosak, mille suurus võrdub pensioniõigusliku staazi aastate arvu ja aastahinde korrutisega; Ühe staaziaasta rahaliseks väärtuseks kuupensionis on 4,343 eurot. Kindlustusosakust, mille suurus sõltub sellest, kui palju on pensionisaaja palgast alates 1999. aasta 1. Jaanuarist makstud sotsiaalmaksu. Pensionikindlustatu aastakoefitsientide summa ja aastahinde korrutis. Suurus sõltub sellest, kui palju on pensionisaaja palgast alates 1999. aasta 1. jaanuarist makstud sotsiaalmaksu. II sammas
Kui aastal 1999 maksti inimese palgalt sotsiaalmaksu 20 000 krooni st. üle14 891 krooni, siis on pensionikindlustusstaazi aasta ühest suurem ehk pensionikindlustatu aastakoefitsient = 20 000 / 14 891 = 1,3431 Kui aastal 1999 maksti inimese palgalt sotsiaalmaksu 10 000 krooni st.alla 14891 krooni, siis on pensionikindlustusstaazi aasta ühest väiksem ehk pensionikindlustatu aastakoefitsient = 10 000 / 14 891 = 0,6715 6.1 BAASOSA, STAAZI- JA KINDLUSTUSOSAK PENSION = Baasosa + (Staaziosak x Staazihinne) + (Kindlustusosak x Kindlustusosaku hinne). Baasosa on kõigil pensionisaajatel võrdne. Baasosa suuruse kinnitab Riigikogu riigieelarve vastuvõtmisel igaks aastaks. Aastal 2006 1001,41 krooni., 2007 I poolaasta 1123,58 ja juulist 1373 krooni. 2008.aastal 1699,94 Staaziosak sõltub sellest kui palju on isikul pensioniõigusliku staazi aastaid, mida arvestati kuni 31.detsembrini 1998.
annaabi.ee 
