aeterna (1966) on teos 16-häälsele segakoorile, mis valmis aasta pärast Requiemi ja mida võib pidada selle jätkuks. Teosele on iseloomulik meetrumitunde kaotamine. Ligeti taotleb ajatuse ja pideva kulgemise tunnet ja saavutab selle erinevate häälte sissetulekute hajutamisega. Koor on acapella ja on näha ka uut joont helikeeles, mida näitab diatoonilisuse esiletõus kromaatilisuse asemel. Continuum (1968) on teos klavessiinile, kus Ligeti mängib rütmi- ja meetrumitajuga. Ta taotles staatilisust ning valis klavessiini selle pärast, et selle klahve saab kergesti alla vajutada ja seega väga kiiresti mängida. 1970. aastail hakkas Ligeti keskenduma ka rütmile. Aastal 1977 sai Ligeti valmis oma ainukese ooperiga Le Grand Macabre, mis on lähedane keskaegse surmatantsu kujutamisele ja mille muusikaline materjal on stiilikirju. Pärast ooperi kirjutamist rabeles Ligeti uue stiili otsingutel ning tema muusika 1980. ja 1990. aastail rõhutas jätkuvalt keerulist mehaanilist rütmikat.
Suurim erinevus aga seisneb asjaolus, et objektid lubavad endid kasutada tasuta, kuid agendid teevad seda, kuna nad soovivad seda teha või siis näiteks raha eest, olgu see mistahes kujul. Iga programm võib olla agent, kui ta on autonoomne ehk aktiivne. Intelligentsed agendid on lisaks veel reaktiivsed, proaktiivsed ning interaktiivsed. Reaktiivsus on programmi omadus tüürida oma käitumist vastavalt keskkonnast tulevatele stiimulitele. Lihtsamad programmid eeldavad keskkonna staatilisust ning seetõttu ei pea olema reaktiivsed. Lihtne näide reaktiivsusest on programmi omadus käituda vastavalt juhule, kas Interneti ühendus on olemas programmi käivitamise hetkel või mitte. Tegelik maailm on aga dünaamiline - keskkonnamuutujate väärtused ei ole kogu aeg samad, operatsioonisüsteeme vahetatakse või täiendatakse, sama kehtib ka tarkvarateekide kohta. Pealegi võimaldab enamik operatsioonisüsteemidest multitegumtöötlust, mille tõttu
" Ei ammu näinud ma nii palju päikest! Ta voolab tuppa nagu kuldne viin /... / Ja õitest kollastest ning punastest ja liblikatest valgeist, kirjudest laps särasilmil hakkab unistama - /... / End laotand üle minu vaikse aia on rohelised õndsad lootused ja igas väikses põõsas suured ootused - kui kuulatades seisab kogu maja. Kevad äratab luuletaja taas ellu pärast talvist uinumist, ta on inspireeritum kui ühelgi teisel aastaajal - või tundub sellisena, pärast talve staatilisust. Taas rohkem päikest ja rohkem rõõmu detailidest on piisav kontrast, et panna luuletama ka inimene, kes seda muidu ei tee. Andega kirjutajale on aga taasärganud värviküllus isegi nagu kerge kohustus luuletamiseks. Mu süda laulab: laula! Sõnu sööstab suhu! Nad tikuvad mu sulge kogelusest, ürgsest kisast, Neid sipleb silpidena ärevuses: kuhu? Neid ruugeb riimiks, kipub rütme ringiks, Neid reastub värssekooriks, andub vaikseks salmiks. Mu süda laulab: laula! Ja ma laulan.
ja viljade värvus, oksastiku ning tüve(võrsete) värvus, oksagraafika(rohttaimedel leherosett jne), võra kuju, lehestiku faktuur(lehtede suurus, paiknemine võrsel ning kuju) Taimmaterjal jaguneb põhimõtteliselt heitlehelisteks ja igihaljasteks taimedeks. Kujunduses on mõlemal teatav eripära kasutamises. Okaspuud ja igihaljad taimed püsivad tänu võra värvusele ja kujule stabiliseerivad ja lisavad kompositsiooni staatilisust sellepärast kasutatakse neid sageli fooni, vaate raami või kompositsioonitsentrina. Lehtpuud toovad kujundusse dünaamilisuse ja vaheldusrikkuse. Liikide valikul, loomaks esteetiliselt ning ökoloogiliselt hästitoimivat tervikut, peaks eeskätt arvestama taimede ökoloogilist sobivust kasvukohta. Taimekompositsiooni võib üles ehitada taimede füsioloogilistele muutustele, grupeerides taimed
omavaheliseks suhtlemiseks 82. Mis on agendi (agentprogrammi) a) autonoomsus, b) reaktiivsus, c) proaktiivsus? · Autonoomsus on agendi omadus iseseisvalt tegutseda. Praktiliselt on iga programm, mis ei oota juhtimist kasutaja või teiste süsteemi komponentide poolt, autonoomne. · Reaktiivsus on programmi omadus tüürida oma käitumist vastavalt keskkonnast tulevatele stiimulitele. Lihtsamad programmid eeldavad keskkonna staatilisust ning seetõttu ei pea olema reaktiivsed. · Proaktiivsus on programmi omadus ise initsiatiivi üles näidata ning püstitada ja ka täita eesmärke. Viimased on tavaliselt antud programmeerija poolt. Proaktiivne programm on suuteline arvestama ka kaugemaid eesmärke kui neid, mis vaid hetkel saavutatavad on ning seega ei tegutse vaid väliste impulsside ajel. · Tihtipeale seostatakse agentidega veel omadusi nagu 1. mobiilsus, 2
kaitsta aine söövitava mõju eest. Kordamisküsimused. 1. Milline on ahjupuhastusainete pH? 2. Millistele pindadele ahjupuhastusained ei sobi? 3. Milliseid ohutusnõudeid kasutada ahjupuhastusainete puhul? ANTISTAATILISED AINED JA VAHUTAKISTID. Antistaatilised ained Plastikpinnad, sünteetilisest kiust valmistatud tekstiilpinnad ja muud halvasti elektrit juhtivad pinnad võivad põhjustada raskusi nende hooldamisel tänu staatilisele elektrile. Kuiv õhk tõstab elektri staatilisust veelgi. Elektriseeritud pind kogub kergemini mustust. Elektrilisuse vähendamiseks ongi välja töötatud nn. antistaatilised ained (vähendavad staatilist elektrit), seovad niiskust ja parandavad pinna elektri juhtimist. Kasutamine Antistaatiline aine piserdatakse pinnale või sellest valmistatakse lahus vastavalt juhenditele. Lapp kastetakse lahusesse ja puhast pinda pühitakse lapiga. Pinnale jääb õhuke kaitsekiht, mis juhib elektrit ja vähendab staatilise elektri moodustumist.
Prototüübipõhine kirjeldusmeetod osutub praktikas palju mugavamaks kui ideaalselt täpse piiritletuse taotlemine. Seda illustreerib definit- sioonides võimalike tunnuste nimetamine modaalsete väljendite nagu tavaliselt, sageli, võib jne abil. 56 Terminoloogia Mõisted ei muutu ajas Klassikaline terminoloogiateooria kirjeldab keelt sünkroonselt, seega eeldades nii keele kui ka mõistesüsteemi ja kirjeldatava reaalsuse staatilisust. Niisugust piirangut muidugi välja ei öelda ja vaevalt sellega nõustutakski, kuid terminoloogia töömeetodites niisugune eeldus siiski sisaldub. Muutused ei ole võimatud – tuleb vaid uuenenud tingimustes vastav lõik teadlikul valikul ja kokkulepetel põhinevat terminoloogiatööd uuesti teha – kuid see on ka täpselt ainus meetod muutuste sisseviimiseks. Klassikalise terminoloogia sünkroonsus osutub väheviljakaks, kui muutub mõni järgmistest: • kirjeldatav reaalsus,
05.2006). 278 Martin Westini kiri siinkirjutajale 14.03.2005. 279 Kiri siinkirjutajale 1.12.2004. 280 Koopia siinkirjutaja käsutuses. 116 1944. aasta maikuu numbris ilmunud Jörgen Rothenborgi ulatuslikus artiklis Lulle Ellboj bigbändist on pikem lõik koos fotoga ka E. Raudsepast. 281 Kriitika on positiivne, tuues miinusena välja vaid mõningast lavalist staatilisust ja ennustades talle peale lavalise liikumise vabamaks muutumist suurt tulevikku. Seega ootamatult suur edu. Toodud fakti kinnitab ka viimane YAM’ist leitud Eesti džässmuusikutega seonduv jälg – 1944. aasta maikuu numbri tagakaanel on Lulle Ellboj orkestri eelseisva Soome-turnee reklaam koos fotoga, kus vokaal- solistina on mainitud E. Raudseppa. 282 Järgmine Rootsi ajakirjanduses ilmunud eesti džässile pühendatud artikkel ei lase ennast kaua
annaabi.ee 
