ergomeetrisõudmine. 2.AJALUGU Veekogudel on liigutatud juba aastatuhandeid selleks on kasutatud mitmesuguseid aluseid ja aere. Sõudmine kuulus juba muinaskreeka spordikultuuri juurde ja keskajal korraldati Itaalias sõudmisregatte.Akadeemiline sõudmine on tunduvalt noorem. Kuigi Thamesi jõel korraldati juba 1715.aastal ühepaatide võistlus tuleb sõudespordi harrastamise alguseks pidada 19. Sajandit. Käesoleva sajandi algul hakati Eestis organiseerima spordiseltse ja muudes seltsides spordiosakohti.Lisaks teistele spordialadele hakati korraldama ka sõudmisvõistlusi. Enamiku spordialade juures saadi algtõuge Inglismaalt ning esimestena hakati neid korraldama sadamalinnades. Eeskuju võeti ka Saksamaa ja Venemaa spordi seltisdelt. 4 Kodanlikul ajal tekkis mitmesuguseid spordiseltse ja ühinguid 1939.a. lõpuks tegutses neid 343, mis liitsid ühtekokku 15000 liiget.Veespordialasid viljeldi 28 seltsis
kooride ning orkestrite arv. Teatri valdkond arenes esialgu Tallinnas, kus asus kolm kutselist teatrit. Kutselisi teatreid asus ka Tartus, Narvas, Pärnus ja ka Viljandis. Üks silmapaistvamaid neist oli Estonia teater, kus näidendati ka oopereid ja ballette. Asulates üle kogu Eesti loodi näiteringe. Asutati ka Eesti Näitlejate Liit, kuhu koondati näitlejaid ja lavastajaid. Arenes ka filmikunst. Pärast iseseisvuse välja kuulutamist hakkas Eestis tekkima mitmeid uusi spordiseltse, nende suunamiseks loodi ka Eesti Spordi Keskliit. Populaarseimad alad sel ajal olid tõstmine, maadlemine, pallimängud , kergejõustik ja laskmine. Hakkati korraldama mitmesuguseid spordi üritusi Eestlased osalesid nii olümpiamängudel kui ka meistrivõistlustel. Kokkuvõtteks võib öelda, et maailmasõdade vahel toimus Eestis väga palju muutusi. Kõige silmapaistvamad muutused toimusid teatri, kirjanduse ja hariduse ja sprodi valdkondades.
Kokku leppeteni jõuti läbi keeruliste läbirääkimiste ja vaidlustega. Rahuleping andis Eestile soodsa ida piiri ning lahendas majanduslikud probleemid. Venema tunnustas Eesti iseseisvumist ja loobus õigustest Eesti üle. Tartu rahu oli olulisim välisleping kogu omariikluse ajaloos 7. Iseloomusta 3lausega kunsti, sporti ja muusikat Eestis II maailmasõja vahel Sport : - Iseseisvusaastail tekkis hulk uusi spordiseltse,eesotsas Eesti Spordi Keskliit - Kõige populaarsemad spordialad: maadlemine, tõstmine, pallimängud, kergejõustik, laskmine. - Korraldati suuri spordipidusid, maavõistlusi, osaleti olümpiamängudel ja maailma- ja Euroopa meistrivõistlustel. Kunst : - 1918. asutati Tartus ühing Pallas, mille eesmärk oli kunsti edendada ja tutvustada. - Pallas korraldas eesti kunsti ülevaatenäitusi, kunstnike isikunäitusi ja
omakultuuri jälle jõudsalt üles ehitama. 1919. aastal avati Tartu Ülikool, tänu millele oli võimalik iseseisvusaastatel hariduse, samuti teaduse areng. Hariduselus etendasid rolli ka vabahariduslikud seltsid ja organisatsioonid. Kui Eesti iseseisvus, lõi stabiilne poliitiline kord soodsad tingimused loomeinimestele kultuuri arendamiseks. Arenes teater, levisid moodsad kunstivoolud ning ühtlasi ka uudsed muusikazanrid. Samuti arenes ka spordielu- loodi mitmeid spordiseltse ning ringe, mis hiljem koondusid alaliitudeks. Spordist rääkides on tähtsaim see, et mitmed sportlased, näiteks maadleja Kristjan Palusalu, esindasid olümpiamängudel Eesti riiki. Hoopis vastupidine olukord võttis maad pärast Teist maailmasõda, kui Eesti langes NSVL võimu alla. Totalitaarsele riigile kohaselt kehtestati ka Eesti aladel range tsensuur, mis tähendas kogu ajakirjanduse ning igasuguse loomingulise tegevuse allutamist riigi kontrollile. Kõik läänelik keelustati
Arenes ka filmikunst. Esimene täispikk mängufilm, muistset vabadusvõitlust kajastav ,,Mineviku varjud", linastus 1924. aastal, esimene helifilm ,,Kuldämblik" valmis kuus aastat hiljem. Eriti kõrge taseme saavutasid Eesti filmioperaatorid dokumentalistika vallas. Sport o Spordiseltsid o Populaarne maadlemine, tõstmine ja pallimängud o Osaleti Berliini OM-del kuulsust tõid maadleja K. Palusalu ja maletaja P. Keres Iseseisvusaastail tekkis hulk uusi spordiseltse, nende tegevuse suunamiseks loodud Eesti Spordi Keskliitu kuulus 1940. aastal 243 kohalikku seltsi 15000 sportlasega. kõige populaarsemad spordialad olid maadlemine ja tõstmine, palju tegeldi ka pallimängude (eeskatt jalg- palli ja korvpalli), kergejõustiku ja laskmisega. Korraldati suuri spordipidusid (Eesti mängud) ja mitmesuguseid maavõistlusi, osaleti oliümpiaméingudel ning maailma- ja Euroopa meistrivõistlustel. Legendaarseks said maadleja Kristjan Palusalu, kes võitis Berliini
dekoraatoreid ja teisi teatri alal tegevaid inimesi koondas Eesti Näitlejate Liit, mille esimees oli tollane tuntuim lavatäht Paul Pinna. Eesti oli ka arenenud filmikunst. 1924. aastal linastus esimene täispikk mängufilm ,,Mineviku varjud" ning kuus aastat hiljem ilmus esimene helifilm ,,Kuldämblik. "Eriti kõrge taseme Balti riikides dokumentalistika vallas saavutaski Eesti. Sport Peale Esimest maailmasõda tekkis Eestis palju noori ja andekaid sportlasi. Loodi palju spordiseltse, täpsemalt 243. Nende tegevuse suunamiseks loodi Eesti Spordi Keskliit. Kokku oli Eesti registreerituid sportlasi 15 000. Populaarseimad alad Eestis olid maadlemine, tõstmine, pallimängud, kergejõustik ja laskmine. Eesti sportlased võtsid osa ka olümpiamängudel ning maailma- ja Euroopa meistrivõistlustel. Siiani mäletame maadlejat Kristajn Palusalut, kes sündis 10. märtsil 1908. Ta võitis kaks kuldmedalit Berliini olümpiamängudel (1936.aastal)
1899 Asutati Krüüdneri Jalgratta Sõitjate Selts "Kiirus" 1900 Asutati St. Peterburi Eesti Jõukarastuse Selts "Kalev" 1901 Võeti kasutusele Tallinna tänava kruusaauk spordiplatsina, praegune Tartu Ülikooli staadion. Asutati Tallinna Jalgrattasõitjate Selts "Kalev". G.Lurich ja G.Hackenschmidt tulid esimest korda elukutseliste maadluse maailmameistriks. Asutati Tartu Spordiring, mis sai 1907 nimeks "Aberg" ja 1919 "Kalev" 1903 Euroopas hakati asutama Lurichi nime kandvaid spordiseltse 1904 Haapsalus toimusid esimesed võistlused jääpurjetamises 1905 "Kalev" avas liuvälja Gonsiori aias Tallinnas 1907 Tartu Ülikoolis moodustati esimene üliõpilaste spordiring "Sport", mis järgmisel aastal sai ülikooli valitsuselt tegutsemisloa 1908 Eestis hakkasid levima jalgpall, kergejõustik, tennis, uisutamine. Anton Õunapuu juhtimisel peeti "Kalevi" seltsi poolt Gonsiori aias pallimängude kursused. Peeti esimesed
organiseeritult,siis nimetatakse neid huvigruppideks. Neid siduvad huvid võivad olla mitmesugused: majanduslikud,kultuurilised,poliitilised,religioossed,sportllikud jne. Seetõttu sotsiaalsed ja huvigrupid ei kattu. Huvigrupid võivad ühendada ka erinevate sotsiaalsete gruppide või klasside liikmeid, ja nad tegutsevad enam või vähem organiseeritult, eesmärkide saavutamise nimel. Näiteks võib tuua ametiühingute liitude tegevust, üliõpilaskorporatsioone, spordiseltse, kirikut jm. Eestis tegutsevad -Eesti Õigusjärgsete Omanike Liit, Maksumaksjate Liit, Eesti Korteriühistute Liit jm. Huvigrupid erinevad poliitilistest parteidest. Kui partei eesmärk on saavutada ja teostada rikklikku võimu, siis huvigruppide tegevus taotleb riigivõimu struktuuride mõjutamist, teatud suunamist, ilma et seejuures ise võim enda kätte haarata või seda teostada. Huvigrupi ülekaalukaks vormiks tänapäeval esinevad assotsiatsioonid ehk seltsid ja ühendused.
annaabi.ee 
