Eesti sportlased. Odavise: 1. Andrus Värnik. 2. Andreas Thorkildsen 3. Sergey Makarov Kettaheide: 4. Gert Kanter 5. Yennifer Casañas 6. Michael Robertson Tõkkejooks: 7. Kertu Tiitso 8. Erik Talu 9. Marko Aleksejev Kõrgushüpe: 10. Liina Põldots 11. Kärt Siilats 12. Alvin Kraenzlein Ujumine: 13. Martin Liivamägi 14. Filipp Provorkov 15. Natalia Hissamutdinova Maadlus, vaba: 16. Jaanek Lips 17. Pius Zberg 18. Didier Pais Maadlus, kreeka-rooma: 19.Andrei Romanov 20.Dmitri Gorjusko 21.Ahti Pärnsalu Jalgrattasport: 22.Nicolas Vogondy 23.Jérémie Derangere 24.Sergei Firsanov Motosport: 25.Tyla Rattrayle 26.Gert Krestinov 27.Antonio Cairoli Tennis: 28.David Ferrer 29.Nicolas Almagro 30.Tommy Robredost Aerutamine: 31.Danek Tsuskin 32.Ain Helde 33. Vehklemine,(epee): 34.Irina Embrich 35.Maarika Võsu 36.Olga Aleksejeva Jalgpall: 37.Mart Poom 38.John Carew 39.Ashley Young Korvpall: 40.Rauno Pe...
Ja nagu teadagi siis tekitab suits kortse, kollaseid hambaid ning kiiret vananemist- neid kõiki asju pole noortel veel niipea tarvis. Noored võiksid mõelda et kui nad tahavad elada täisväärtuslikku elu, olla ilus, edukas ja terve, siis pole mõtet hakata tubakatööstuse orjaks- sel pole mõtet ja tegelikult pole see ka lahe! Selleasemel et rikkuda kopsud tubakaga või muude mõnuainetega võiks tegeleda hoopis mõne spordialaga. Spordialasi leidub üle terve maailma igal pool palju. Võid tegeleda kas korvpalli, jalgpalli, võrkpalli, poksi või isegi motospordiga. Alasi leidub küllaga! Probleem esinebki selles, et vanemad ei sunni ja lapsed ei taha. Oleks vanemate poolt rohkem abi lastele trennide leidmisel või nende sinna paigutamisel siis poleks niivõrd palju neid noorukeid, kes enda vaba ajaga midagi ette võtta ei oska. Võiks leiduda rohkem vabaajakeskuseid kus saaksid
tänapäevani. Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna Kreekas. Osalesid ainult hellenid, mitte barbarid, naistele oli pääs olümpiamängudele keelatud. Võistlused toimusid nii meeste kui poiste arvestuses. Kõige varasem võistlusala oli staadionijooks (u 192 m). Pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, maadluse ja rusikavõitluse segu, viievõistlus ning hobukaarikute võidusõidud. Kreeklased leiutasid palju spordialasi mida tehakse tänapäevalgi Euroopas ja kogus maailmas. VanaKreeka oli väga arenenud ka matemaatikas, meditsiinis, filosoofias, teaduses jm. Matemaatikale panid aluse VanaKreeka filosoofid Thales ja Pythagoras, kes leiutas ka Pythagorase teoreemi, mis on tänapäeva matemaatikas väga tähtis osa. Meditsiinis mõeldi välja Hippokratese vanne, mida kasutavad ka tänapäeval arstid Euroopas ja mujal maailmas. Filosoofid tõstatasid
tõmbab lohe lohelauaga sõitjat vee peal. ·Lohesurf on ekstreemspordiala, millel pole pikka ajalugu kuid areneb väga kiirelt. ·Lohesurfiga saavad tegeleda kõik, olenemata soost, vanusest või füüsilisest vormist, kasuks tuleks ujumisoskus. Areng: 1998 a. oli maailmas vaid mõningad sõitjad, 2006 a. kasvas sõitjate arv üle maailma 150 000-ni. On arvatud, et lohesurf on maailmas üks ekstreemsemaid ja ka ohtlikemaid spordialasi, kuid aastate jooksul on lohesurf muutunud märgatavalt turvalisemaks tänu turvasüsteemide ja lohede evolutsioonile ning uute sõitjate koolitustele. Aastatega välja arenenud erinevad sõidustiilid: (wake, wave, freestyle), hüppamine ja niisama sõitmine (freeride). Lohega saab sõita aastaringselt, suvel kuni külmade ilmadeni vees (kalipsoga), kui ka talvel jäätunud merel, kasutades lohelaua asemel lumelauda.
Sooritades iseseisvaid treeninguid, on hiljem lihtsam alustada saalihooaega, ning ei teki ka koheseid vigastusi, mis on tingitud treenimatusest. Loomulikult on puhkeperiood mõeldud enda laadimiseks ja täielikult välja puhkamiseks, kuid mõõdukas treening aitab kaasa ainult heale enesetundele. Mida rohkem sportlane ennast puhkeperioodil iseseisvalt vormis hoiab, seda kergem on ka hiljem uuesti ettevalmistavat perioodi alustada. Sellel perioodil saab kasutada edukalt erinevaid spordialasi: jooks, ujumine, jalgpall, rattasõit 6 jne. Samuti võiks suveperioodil mängida saalivõrkpallur ka rannavõrkpalli, mis juba iseenesest loob väga hea baasettevalmistuse saalihooajaks. Kokkuvõte Võrkpall on võistkonna spordiala, mis nõuab aastaringset suurepärast vormisolekut, et aidata väsitav mänguhooeg vastu pidada. Selleks et mängida ühtlaselt hästi kogu hooaja vältel, on
-Missugune Sport on igav ? [das] Welches Foto magst du ? Missugune foto sulle meeldib ? [die] Welche Sportlerin kommt aus Russland? Missugune sportlanna tuleb Venemaalt ? [Pl] Welche Haare haben sie ? - Missugused juuksed neil on ? Akkusativ: [der] Welchen Sport treibst du? Missugust sporti te teete ? [das]Welches Stereo möchtest du? Missugust muusikakeskust sa tahaks ? [die]Welche Katze liebt sie ? Missugust kassi ta armastab ? [Pl]Welche Sportarten kennst du ?- Missuguseid Spordialasi sa harrastad ? Isikulised asesõnad- Possesivpronomen Meessugu-Vater Kesksugu-Kind Naissugu-Mutter Mitmus-Eltern ich mein Vater mein Kind meine Mutter meine Eltern du dein Vater dein Kind deine Mutter deine Eltern er/es sein Vater sein Kind seine Mutter seine Eltern
august aastal 1992. Barcelona 9 kinnitati olümpialinnaks Lausanne'is ROK-i 91. istungil 17. oktoobril 1986 aastal. Spordialadeks olid aerutamine, jahilaskmine, jalgpall, jalgrattasport, judo, kergejõustik, korvpall, käsipall, laskmine, lauatennis, maadlus, maahoki, moodne viievõistlus, pesapall, poks, purjetamine, ratsutamine, sõudmine, tennis, tõstmine, veesport, vehklemine, vibulaskmine, võimlemine ja võrkpall. Osalejaid oli 9356 neist 2704 olid naised. Osalejaid riike oli 169. Spordialasi kavas 28. Edukaim riik oli Sõltumatute Riikide Ühendus. Edukaim sportlane Vitali Stserbo kes sai 6 kulda. Eesti esindusse kuulus 37 sportlast. Eestlastest said medali Erika Salumäe (kuldmedal, trekisprindis) Toomas ja Tõnu Tõniste (pronksmedal purjetamise, 470 klassis) Pealtvaatajaid oli 3 miljonit. Olümpiamängude maskott Lambakoer Cobi. (1992. aasta suveolümpiamängud, 2012) Joonis 2. Maskott Cobi. (http://en.beijing2008.cn/spirit/symbols/mascots/n214068226.shtml) 3.2
Kallavere Keskkool Elisabeth Rüütel KERGEJÕUSTIK Referaat Juhendaja: Mihkel Allikmäe Maardu 2013 Sissejuhatus Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastavamaid spordialasi. Kergejõustik hõlmab jookse, sportliku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail. Sõna STAADION tuleneb kreekakeelsest sõnast STADIONIS, vana Kreeka pikkusmõõdust, mis kõikus160 195 m vahel. Vana Kreekas koht jooksudeks; suur tribüünide,
eest maksnud kokku üle €80 miljoni. FC Barcelona ei saa enam selle aastal mängijaid osta kuna seda tehti ebaseaduslikult. Mõlemad Hispaania suurklubid on väga edukad jalgpallis, 15 korvpallis, käsipallis ning ka teistel aladel. Real Madrid on väga edukas fännisärkide müüja ning neil on palju sponsoreid. Nad on hetkel maailma kõige enam teeniv klubi. Hispaanlased on leiutanud ka mitmesuguseid imelikke spordialasi. Näiteks on neil hoki neljarattalistel rulluiskudel. Üks huvitav mäng, mida nad veel harrastavad on tennise ja squashi segu ja seda nimetatakse Padeliks. Jalgpallimäng 16 Eluolu Hispaanias Hispaanlastel on iseloomulik pidada siestat. Siesta on lühike lõunauinak, mis toimub vara pealelõunal kõige kuumemate tundide ajal. Siesta ajal pannakse poed, restoranid ja muud
Foto 2. Kuvatõmmis mängust Grand Theft Auto V. (Schreier 2015) Kolmas rühm on spordimängud. Sinna alla kuuluvad kõik mängud, mis seostuvad spordiga - alates rallispordist kuni jooksuni välja. Klassikalisi spordimänge nagu nt. jalg- ja korvpalli mängitakse tavaliselt kokureerivalt ühe tiimina, millest ühte kontrollib mängija ja teist kas vastasmängija või arvuti. Spordi mängud püüavad järgi teha päriselus mängitavaid spordialasi. Mõned rõhutavad tõesti spordialaga tegelemist, samas teised aga spordis peituvaid strateegilisi tagamaid. Mängud loovad suure sortimendi reaalsetest spordialadest. Olenevalt spordist on neil strteegiline või tegevuslik fookus. Populaarsed spordimängud avaldatakse tavalselt iga aasta, uuendades mänguvõimalusi, mängitavaid karaktereid ja graafikat. Spordi põhised võitlusmängud kuuluvad korraga nii action kui ka spordi alla, näiteks nagu maadlus- ja boksimängud. Sellised
nädalas või siis üle päeva jooksmas. Paljud küsitluses osalejad ei käi regulaarselt jooksmas, vaid võtavad jooksmist ette kord või kaks kuus, selleks et maandada stressi, saavutada head enesetunnet, sisemist tasakaalu ja hingerahu või lihtsalt igavusest. 13 Kõik küsitletud vastasid, et nad käivad jooksmas selleks, et treenida vastupidavust. Põhjuseks võib olla see, et jooksmine on kõige lihtsam viis treenida erinevaid lihasgruppe. Jooksmine on küll üks kõige odavamaid spordialasi, kuid sain küsitlusest teada, et jooksmas ei käida eelkõige sellepärast, et pole võimalust endale soetada jooksurõivastust ja jooksujalatseid. Suur hulk õpilasi jookseb eelkõige hea vormi hoidmiseks. Jooksmine parandab tervist ning elukvaliteeti, toob hea enesetunde ning jooksmine annab ettevalmistuse tegemaks füüsiliselt raskemat treeningut. Jooksmisega kaasneb ka suurem vastupidavus, mis on suureks eeldusteks teiste erinevate spordialadega tegelemaks.
3.2.2 Kaugushüpe 14 3.2.3 Kolmikhüpe 15 3.2.4 Teivashüpe 15 3.3 Tõukealad 16 3.4 Mitmevõistlus 16 Kasutatud kirjandus 18 Lisad 19 2 1.Sissejuhatus Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastavamaid spordialasi. Kergejõustik hõlmab jookse, sportliku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail.(2) Siinjuures on huvitav märkida, et sõna STAADION tuleneb kreekakeelsest sõnast STADIONIS, vana Kreeka pikkusmõõdust, mis kõikus160 195 m vahel
annaabi.ee 
