a) meioosi tagajärjel moodustuvad haploidsed rakud. b) kõik moodustunud rakud on erineva pärilikkusega(tänu kombinatiivsetele muutustele) mis tagatakse : 1) kromosoomide ristsiirdega. 2) kromosoomide sõltumatu lahknemisega anafaasis. c) meioosi käigus suureneb rakkude arv.(spermatogeneesil tekib 4 spermi, ovogeneesil tekib 1 munarakk ja 3 polotsüüti) Meioosi vormid : 1) gameetne meioos - viib sugurakkude tekkele(spermid, munarakud) N : loomad. 2) spoorne meioos - esineb eostaimedel ja viib haploidsete eoste moodustumiseni. (sõnajalad, kollad, osjad) 3) sügootne meioos - N: lihtsamatel hallitusseentel kasvavad keharakud kokku. NB! lihtsatel hallitusseentel ei saa sugu määrata( + ja - tüvi). Platsenta e. emakook : * hakkab toimima umbes 2 arengukuu keskel ja arengu lõpuks kaalub ta 0,5 kg. * platsenta moodustab sagarikke, ja ta pindala on umbes 15 ruutmeetrit. Platsenta ülesanded :
Eostega paljunevad eostaimed ja nendeks on samblad, sõnajalad, osjad ja kollad. Sammaltaime arengutsükkel (joonis) Eos (n) -> eelniit (n) -> sammaltaimed (n): vars, lehed, risoidid -> emasel taimel arhegoon, isasel anteriid, mõlemad (n) -> isassugurakud spermid, emasugurakud munurakud, mõlemad (n) tekivad mitoosiga. ->sugurakkude ühinemisel tekib sügoot e. viljastatud munarakk (2n) (tekib emassuguorganis) -> sellest areneb varre osa kupraga (2n) -> eoste eelrakud (2n)-> 2 jagunemist ehk spoorne meioos ja algab otsast peale. Sõnajalgtaime arengutsükkel Eos (n)-> eelleht (n) -> suguorganid arhegoon (n) ja anteriid (n) -> mitoosiga tekivad sugurakud munarakk(n) ja spermid (n) -> sügoot (2n) -> sõnajalgtaim (2n) -> lehe alaosadel eoslad (2n) -> eostega eelrakud (2n) -> kaks jagunemist (spoorne meioos) -> eos ->... Sõnajalgtaime vegetatiivsed organid: lehed, vars, juured. Eostaimedel vaheldub elutsüklis kaks staadiumi: sporofüüt ja gametofüüt
isassuguroganid anteriidid ja emassuguorganid ehk arhegoonid. Suguorganites tekivad sugurakud, mis on ka haploidses. Anteriidid on spermid ja arhegoonid on munarakud. Sugurakud tekivad mitootiliselt ja sugurakkude tasandil pärilikku muutlikkust pole. Sugurakud ühinevad viljastumine, tekib sügoot (diploidne) areneb lühivars ehk kupar (diploidne) ja kupras eoste eelrakud, mis on ka diploidsed. Haploidsete eoste saamiseks spoorne meioos tagatakse pärilik muutlikkus. Miks sammalde kasv jääb väikeseks. V: puuduvad juhtkoed. Kupraga sammaltaim. Mis ploidsusega on? Risoidid, lehed vars haploidsed ja kupar diploidsed. SÕNAJALGTAIME_ARENGUTSÜKKEL: haploidne eos areneb haploidne eelleht (mõned millimeetrid). Eellehel on suguorganid anteriid (haploidne) ja arhegoon (haploidne) tekiva sugurakud: spermid ja munarakud. Tegemist mitoosiga sest haploidsest tekivad haploidsed sugurakud ühinaved tekib sügoot.
b) poolustele jõuavad ühekromatiidilised kromosoomid 4. Telofaas a) ühekromatiidilised kromosoomid pakitakse lahti b) moodustuvad tuumad (4 tk) c) rakud jagunevad Meioosi bioloogiline tähtsus 1. Tekivad haploidsed rakud 2. Ühest rakust tekib 4 3. Tagatakse kombinatiivne muutlikkus 4. Ovogeneesi käigus saab parandada DNA vigu a) vigased geenid suunatakse polotsüütidesse Meioosi vormid 1. Gameetne meioos (gameet - sugurakk), tagab haploidsete sugurakkude tekke 2. Spoorne meioos, tagab haploidsete eoste tekke 3. Sügootne meioos, tagab haploidsete keharakkude tekke. Sugurakud Sugurakkude omadused 1. on haploidsed 2. neis on muutunud tuuma ja tsütoplasma suhe (spermides 1:1; munarakus ligikaudu 1:1000) 3. sugurakud ei jagune, nad on minetanud jagunemisvõime 4. sugurakkudes on allasurutud ainevahetus, et ei tuleks mutatsioone 5. sugurakud on kehavõõrad rakud - ei tohi otse kehaga kokku puutuda 6. sugurakud on vabad rakud - ei kuulu ühegi koe koostisse 7
riisikad, pilvikud, kärbseseened, oeoslavad esinevad torukestena- puravikud, torikud, ja veel 1???) Eosed tekivad rakuväliselt eoskandadel iga raku kohta 4osa. Eostega paljunemine eostaimedel: Sammaltaimed: Eos(n) eelniit(n) sammaltaimed(n)(risoidid, vars, lehed) isanesuguorgan anteriid(n), tekivad spermid(n) ja emane suguorgan(n) , tekivad munarakud(n) MITOOSIGA!(erand) sugoot(2n)(anteriidis kupar(2n) eoste eelrakud(2n) Spoorne Meioos! Sõnajalgtaimede arengutsükkel: Eos(n) eelleht(n) anteriid(n)isane(spermid n) ja emane arhegoon (munarakud n)MITOOS! sügoot(2n) sõnajalg(2n) lehtede all eosed(2n) eoste eelrakud(2n) Spoorne meioos! Eostega paljunemise eripära: · väiksed eosed aitavad hõlpsalt levida. · Eostel on paksud kestad, mis tagavad pikaajalise säilivuse.( keskmiselt 10(astmel 2). · Eostes on vähe varuaineid ja see põhjustab ka pika idanemis perioodi.
jagunevad kaks haploidset rakku. II profaasis kaovad tuumakate ja tuumakesed ning moodustub käävisüsteem. II metafaasis koonduvad kromosoomid raku keskossa. II anafaasis lahknevad eri poolustele kromatiidid, kusjuures ka kromatiidid lahknevad juhuslikult ja sõltumatult, mis annab oma panuse geneetiliselt erineva alleelse koosseisuga sugurakkude tekkimisele. II telofaasis tekivad tuumakatted ja järgneb tsütokinees. Meioosi lõpuks on tekkinud neli haploidset tütarrakku. Meioosi tüübid (spoorne, gameetne, sügootne meioos). Vastavalt sellele, millisel organismi arenguetapil toimub meioos, eristatakse 3 eri meioosi tüüpi: Sügootne meioos - Meiootiliselt jaguneb viljastatud munarakk, millest tekivad haploidsed rakud, mis jagunevad edasi mitootiliselt. Organism on haploidne (askomütseedid, basidomütseedid, paljud vetikad). Spoorne meioos (kõrgemad taimed). Meiootiliselt jaguneb spoori lähterakk, tekivad haploidsed spoorid. gameetne
kaks haploidset rakku. II profaasis kaovad tuumakate ja tuumakesed ning moodustub käävisüsteem. II metafaasis koonduvad kromosoomid raku keskossa. II anafaasis lahknevad eri poolustele kromatiidid, kusjuures ka kromatiidid lahknevad juhuslikult ja sõltumatult, mis annab oma panuse geneetiliselt erineva alleelse koosseisuga sugurakkude tekkimisele. II telofaasis tekivad tuumakatted ja järgneb tsütokinees. Meioosi lõpuks on tekkinud neli haploidset tütarrakku. Meioosi tüübid (spoorne, gameetne, sügootne meioos). Vastavalt sellele, millisel organismi arenguetapil toimub meioos, eristatakse 3 eri meioosi tüüpi: Sügootne meioos - Meiootiliselt jaguneb viljastatud munarakk, millest tekivad haploidsed rakud, mis jagunevad edasi mitootiliselt. Organism on haploidne (askomütseedid, basidomütseedid, paljud vetikad). Spoorne meioos (kõrgemad taimed). Meiootiliselt jaguneb spoori lähterakk, tekivad haploidsed spoorid
Eostega paljunevad eostaimed ja seened. Eoselised taimed on : a) samblad b) osjad c) kollad d) sõnajalad Eostega paljunemise puhul toimub keeruline elutsükkel : 1) sammaltaime elutsükkel : eos(n) -> eelniit(n)(viitab seosele vetikatega) -> sammaltaim(n) -> a)emastel arhegoon(n) b) isastel anteriid -> a) emastel munarakud b) isastel spermid -> sügoot (viljastatud munarakk)(2n) -> kupar(sammaltaime üks osa)(2n) -> eoste eelrakud(2n) -- toimub eriline rakujagunemine 2X järjest (spoorne meioos) -> eos. NB! - kupraga sammal on hapodiploidne. 2) sõnajalgtaime arengutsükkel : eos(n) -> eelleht(n) -> a) emastel arhegoon b) isastel anteriid -> a) emastel munarakud(n) b) isastel spermid (n) -> sügoot(2n) -> sõnajalgtaim(2n) -> sõnajalgade lehtede allküljel on eoslad(2n) -> eoste eelrakud(2n) -> raku jagunemimne (spoorne meioos). NB! Rabarberitel on leherootsud. Eostaimede elutsüklis vaheldub 2 faasi : a) suguline paljunemisfaas. b) mittesuguline e. eoste moodustumise faas
jõuavad 1-kromatiidilised · II telofaas: 1-kromatiidilised kromosoomid pakitakse lahti moodustunud tuumad ja rakud jagunevad Meioosi bioloogiline tähtsus: 1) Tekivad haploidsed rakud 2) Ühest rakust tekib 4 3) Tagatakse kombinatiivne muutlikkus 4) Ovogeneesi käigus saab parandada DNA vigu. Vigased geenid suunatakse polotsüütidesse Meioosivormid: 1) Gameetne meioos tagab haploidsete sugurakkude tekke 2) Spoorne meioos tagab haploidsete eostaimede tekke 3) Sügootne meioos tagab haploidsete keharakkude tekke Sugurakud Sugurakkude omadused: 1) Haploidsed 2) Neis on muutunud tuumatsütoplasma suhe (spermides 1:1, munarakus 1:1000) 3) Ei jagune 4) Allasurutud ainevahetus 5) Kehavõõrad rakud 6) Vabad rakud ei kuulu ühegi koe koostisesse 7) Sugurakkude eri osade bioloogiline väärtus ja saatus on erinevad 8) DNA väga tihedalt kokku pakitud Spermid
sõnajalgtaimedele). Sammaltaimed: eos (n) eelniitidest (n) (viitab sugulusele vetikatega)- sammaltaimed (emane ja isane). Ei ole juured vaid risoidid, vars, lehed. Isasel sammaltaimel on anteriid (n), emasel arhegoon (n). Kuna suguorganid on haploidsed tekivad sugurakud mitootiliselt. Isase spermid viljastavad munarakud lumesulamisveega. sügoot (2n)- vars 36 eoskupraga (2n) eoste eelrakud (2n)- toimub kaks jagunemist ehk spoorne meioos eosed (n). Sõnajalgtaime arengutsükkel. Eos (n) eelleht (n) _ suguorganid (arhegoon (n) ja anteriid (n) (sperm ja munarakk)) sügoot (2n) sõnajalgtaim (2n). Sõnajalgtaimede organid: juured, risoom, lehed (need, mida peetakse varreks on leherootsud, nagu rabarberilgi). Lehe alaküljel on eospesad (2n)- spoorne meioos eosed (n). Sammal ja sõnajalgtaimedel toimub elutsüklites sporofüüdi ja gametofüüdi staadiumi vahetumine (sporofüüt (2n), gametofüüt (n))
Eristatakse 3 eri meioosi tüüpi: sügootne meioos (askomütseedid, basidiomütseedid, paljud vetikad). Meiotsüüdiks on viljastatud munarakk, millest tekivad haploidsed rakud, mis jagunevad edasi mitootiliselt. Sel juhul on organismi elutsüklis prevaleerivaks haplofaas. Teatud arenguetapil haploidsed rakud ühinevad viljastumiseks (näit. seente haploidsed mütseelid) ning tekitavad sügoodi, mis kohe jaguneb meiootiliselt ning algab uus tsükkel. spoorne meioos (kõrgemad taimed). Meiootiliselt jaguneb spoori lähterakk, tekivad haploidsed spoorid. Haploidse spoori edasine saatus on eri taimerühmadel erinev: sammal - spoorist areneb taime roheline osa e. gametofüüt, mida tavaliselt mõistetaksegi samblana. Sellel arenevad sugurakud e. gameedid, mis viljastamisel annavad sügoodi. Sellest areneb sporofüüt, mis koosneb diploidsetest rakkudest, ning kus osa rakke alustavad meioosi, tekitades uuesti haploidseid spoore.
annaabi.ee 
