Bachi ausammas, Mendelssohni dirigenditöö eesmärk oli nii suurte eelkäijate (Bachi, Händeli, Viini klassikute, Schuberti) kui kaasaegse muusika propageerimine. Mendelssohni loomingut iseloomustab toetumine klassikalistele eeskujudele. Teda on mõjutanud Händeli ja Bachi kontrapunktistiil, Haydni ja Mozarti muusika vormiselgus ja tasakaalustatus, Schuberti laululisus, Weberi rahvalikkus. Mendelssohni muusikas on tunda mitmetele kaasaegsetele heliloojatele (Spohr, Moscheles, Hummel) sarnaseid stiiliomadusi. Neid muusikuid tundis ta ka isiklikult. Muretu, materiaalselt kindlustatud ja kunstidest küllastunud lapsepõlv ning hea haridus kujundasid tema valdavalt helge, päikselise, klassikaliselt objektiivse, vormiselge helikeele. Mendelssohn sündis Hamburgis, lapsepõlv ja noorus möödusid Berliinis. Mendelssohni isa oli edukas pankur ja vanaisa tunnustatud filosoof, Lessingu lähedane sõber
Ainuke poeg, Alois, suri aga 1805. aastal. Salieri sai 1788. aastal Kuninglikuks ja Keiserlikuks Kapellmeistriks ning pidas seda 1824. aastani. Muusikute ühingu presidendi ametis oli Salieri aastatel 17881795, pärast seda sama ühingu asepresident ning kontsertide korraldaja aastani 1818. Salieri saavutas oma elu jooksul kõrge sotsiaalse positsiooni ja teda seostatakse ning võrreldakse tihti teiste tunnustatud heliloojatega nagu Joseph Haydn ja Louis Spohr. Olulise kultuuritegelasena 18. ja 19. sajandi muusikaelus oli ta ka mitmete teiste kuulsate heliloojate õpetaja: Ludwig van Beethoven, Carl Czerny, Johann Nepomuk Hummel, Franz Liszt, Franz Xaver Süssmayr, Franz Schubert. Paar aastat pärast Mozarti surma õpetas Salieri Franz Xaver Mozartit (Wolfgang Amadeus nimetas 4 kuud enne enda surma sündinud poja niimoodi just oma õpilase Süssmayri auks). Antonio Salieri suri 7. mail 1825
Oma abikaasaga oli Mozartil kokku 6 last, kuid neli neist surid enne pooleaastaseks saamist Suureks kasvasid vaid kaks poega, teine laps Karl Thomas ja kuues laps Wolfgang Franz (pilt aastast 1798) Wolfgang Franz töötas Carlsbadis (Karlovy Vary) tunnustatud muusikuna Kummalgi Mozarti poegadest polnud peret ega lapsi Mozarti portreesid 1770 1782 (fragment, 1786 portree jäi lõpetamata) Lisamaterjale: Wilhelm Spohr. Mozart. Leben und Werk. Waldemar Hoffmann Verlag, Berlin http://w3.rzberlin.mpg.de/cmp/mozart.html http://www.mozartproject.org http://www.classicalarchives.com/mozart.html Tänan tähelepanu eest ! © Mati Põdra 2003
Mainitud õpetus põhines eelpool toodud venepärasel Darwini retseptsioonil, mille kohaselt liigisisest olelusvõitlust ei tohiks olla seega nt hulgakesi kokku maha pandud kartulid peaksid olema mitte omavahel konkurendid, vaid pigem saama teineteiselt tuge, et võidelda umbrohtude jm-ga. 21. Nimetage ja iseloomustage 19. sajandi Eesti (Tartu) loodusteadlasi (5 näidet) 22. Nimetage 20. sajandi Eesti loodusteadlasi (5 näidet) Edmund Spohr - kirjutas ülevaateid Eesti taimkattest, veetaimedest ja tegeles geobotaanikaga. Hugo Kaho - uuris raku elusosa protoplasma kolloidstruktuuri. Johannes Piiper - uuris selgroo arengu morfoloogiat. Mihkel Härms - Eesti lindude süstemaatilise nimestiku " Eesti linnustik" koostaja. Liidia Poska-Teiss - uuris Eesti limuseid ja kahepaikseid.
Laulupeo kontserdikava Kolmanda laulupeo kontserdikava oli tunduvalt lühem eelmiste laulupidude kavast ja kunstiliselt lihtsam; küllap korraldajad arvestasid asjaolu, et rohkem vilunud Lõuna-Eesti koorid kippusid peost eemale jääma ja raskuspunkt langes Põhja-Eesti lauljatele,kellest suurem osa esines üldlaulupeol alles esmakordselt ega oleks nõudlikuma kavaga toime tulnud. Kava Koraal (M. Luther) "Meil tuleb abi Jumalast" H. Preiss "Isamaa" L. Spohr "Laul" ("Nagu linnu tiivul") K. Collan "Vaasa marss" A. Neidhardt "Armastuse kiitus" B. Klein "Jumal on suur" C. M. von Weber "Mets ja maailm" K. A. Hermann "Ilus oled, isamaa" ("Minge üles mägedele") J. Kappel "Laulgem" Eesti rahvaviis "Kodu" L. Cherubini "Lodoiska" avamäng G. Palestrina "Oh helde Jeesus" A. Kunileid "Sind surmani" J. Kappel "Ööbik" Kärnteni rahvaviis "Üksinda" ("Küll üksinda rändan") J. V
Pacius),"Eesti laul" (K. A. Hermann),"Laulupidu marss" (K. A. Hermann),"Meeskoor" (Trube),"Laulu võim" (I. Heim),"Õitse ja haljenda, eestlaste maa" (soome rahvaviis),"Laulma kutsumine" (Vallinn),"Nüüd üles, Vene alamad" (J. V. Jannsen),"Tartu Maarja koguduse lipulaul" (F. Brenner),"Mu isamaa on minu arm" (A. Kunileid),"Jahimehe lust" (Astholz),"Pidu laul" (C. M. von Weber) III üldlaulupidu: "Meil tuleb abi jumalast" (koraal),"Isamaa" (H. Preisz),"Laul" (L. Spohr),"Vaasa marss" (C. Kollan),"Armastuse kiitus" (A. Neithardt),"Jumal on suur" (B. Klein),"Mets ja maailm" (C. M. von Weber),"Ilus oled isamaa" (K. A. Hermann),"Laulgem" (J. Kappel),"Kodu" (eesti rahvaviis),"Oh helde Jeesus" (G. P. da Palestrina),"Sind surmani" (A. Kunileid),"Ööpik" (J. Kappel),"Üksinda" (saksa rahvaviis),"Nüüd üles, Vene alamad" (J. V Jannsen),"Keisrilaul" (A. Lvov), "Süda tuksub","Vaeslapse õhtulaul","Rongikäigu laul" 55. eesti 20. sajandi muusikast:
Looduskaitse ajalugu Eestis ,,Looduse mälestusmärgid ja nende kaitsmine" (autor baltisakslane Edmund Spohr, eestindanud looduskaitse usaldusmeeste võrgustiku. 1938 võeti vastu teine looduskaitseseadus
revolutsioonile). Tänu keskklassile tekkis avalik kontserdielu. Finantseerisid tollased rikkad kaupmehed. Põhilised linnad avalikeks kontsertideks olid Pariis, London, Leipzig. 1781 Gewandhaus (noobel kaubamaja), seal tegutses oma orkester. 1830 läks sinna dirigendiks Felix Mendelssohn. (Kontsertmeistriks oli Ferdinand David, Raadi mõisast). Esimesed kolm, kes dirigendikeppi hakkasid kasutama: · Mendelssohn (viis sisse ka selle, et on seljaga publiku poole). · Webber · Spohr Erard, Pleyel saalid, klaverid. Saalidesse võeti kasutusele Vana-Kreeka templite kujundust, arhitektuuri. Kodanluse esinduszanriks sai sümfoonia. 19. saj. muusikaajakirjandus oli keskklassi häälekandja seega oli keskklass suuresti ka muusikalise maitse mõjutaja ja määraja. Levinud olid kodusmusitseerimised. Väga oluline oli mäng neljal käel. (Uue repertuaari tundmaõppimine raadioid ju polnud). 19. saj. räägitakse evangeelse kiriku kriisist.
Vilsandi linnuriik kujuneb Baltimaade esimeseks looduskaitsealaks. 1913 Saaremaa loodussõprade selts -Saaremaa koolide inspektor Aristokli Hrebtov. 1920 Fedor Bucholtz algatusel loodi LUSi juurde looduskaitse sektsioon 1931 trükiti nende ülevaated „Eesti loodusmälestusmärke“, mille koostas Gustav Vilberg LUS-i looduskaitsesektsioonile saadetud teadete põhjal. 1929 töötas komisjon (Andres Mathiesen, Edmund Spohr, Artur Luha, Gustav Vilberg (Vilbaste) välja esimese looduskaitseseaduse projekti. See ei leidnud valitsuse heakskiitu, sest kardeti riigieelarvele lisanduvaid kulusid.T.Lippmaa - Looduskaitse seaduse uusprojekt, hilisem Looduskaitse Nõukogu esimees 1935 Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus jõustus 11. detsembril 1936 Alustati Looduskaitse registri pidamist. Asutati Riigi Looduskaitse Nõukogu (esimees prof T. Lippmaa ja Riigiparkide Valitsus (juhataja mag P. Päts). G
annaabi.ee 
