HORVAATIA Horvaatia (horvaadi keeles Hrvatska) ehk Kroaatia on riik Euroopas Balkani poolsaare loodeosas. Horvaadid ise peavad oma maad mitte Balkanile, vaid Kesk-Euroopasse kuuluvaks. Horvaatia pealinn on Zagreb. 3. sajandil eKr alustasid roomlased Horvaatia ala vallutustega. Lõid Solini provintsi Spliti lähedal. Keiser Augustus laiendas impeeriumit ja lõi Illüüria provintsi praegustel Dalmaatsia ja Bosnia aladel ja Pannoonia provintsi Horvaatia aladel. 285. aastal otsustas Diocletianus loobuda oma kindlusest Splitis, see on praeguseni suurim rooma varemete paik Ida-Euroopas. Kui 395. aastal impeerium jagunes, jäid praegused Sloveenia, Horvaatia ning Bosnia ja Hertsegoviina alad Lääne-Rooma Impeeriumile ning Serbia, Kosovo ja Makedoonia jäid
Horvaatiat enam kui 11 miljonit välisturisti. Enamikke turiste võluvad Horvaatias kõige enam imekaunis, paljude lahtede ja saarekestega rannik ning renessaansiajastu pärandiga linnad. Küllalt väikese pindala ja rahvaarvuga Horvaatiast kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja 1 loodusobjekt (Plitvice Järvede Rahvuspark) ja kuus kultuuriobjekti (Eufrazijeva basiilika episkoopiline kompleks Porečis, Trogiri ajalooline linn, Spliti ajalooline kompleks koos Diocletanuse (Dioklecijanova) paleega, Dubrovniki vanalinn, Stari Gradi tasandik Hvari saarel, Püha Jakobi katedraal Šibenikis). Veel 16 objekti on paigutatud ootenimekirja. Lisaks maailmapärandi nimistule on Horvaatias veel lugematul arvul huvitavat, nt arhitektuuri vallas Varaždin’i linn (eriti selle barokkpaleed), hulk keskaegseid kindlusi, maailma üks kõige paremini säilinud amfiteater Pulas, Vana-Rooma aegsed villad jne. Horvaatia mägedes asub
sealhulgas maakleri ja panga teenustasud, registreerimise ning juriidilise ekspertiisiga seotud väljaminekud jms. sotsiaalmaks - riiklikuks pensioni- ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks kehtestatud maks spekuleerimine - kõrge riskitasemega ja reeglina lühiajaliste panuste tegemine üksikutele väärtpaberitele split tehing, mille tagajärjel aktsiate arvu suurendatakse olemasolevate aktsiate nimiväärtuse vähendamise teel. Spliti tagajärjel ei muutu äriühingu või kontserni aktsia- ja omakapitali kogusumma ega aktsionäri omanduses olevate aktsiate summaarne nimiväärtus. swap-tehing - vahetusleping, kus lepingupartnerid vahetavad maksevooge; tehing, kus osapooled vahetavad erinevat valuutat tingimusel sooritada vastupidine operatsioon tulevikus (põhiliselt eksisteerib4 liiki swap'e: spot-ost - forward-müügi vastu, spot-müük -
saj keskpaik kuni 3. saj lõpp) · Lakkamatud kodusõjad ja välisvaenlaste sissetung · Rajatakse Rooma linna kaitsemüürid · Riigi ühendas taas keiser Diocletianus 3. saj lõpul · Ka Diocletianus on rajanud suuri ehitisi · Tema termid olevat ületanud isegi Caracalla termid (need pole küll säilinud) · Osaliselt on säilinud Diocletianuse loss Illüürias (Dalmaatsia Horvaatias) Aadria mere rannikul · Loss asub tänapäeva Spliti linna juures · Diocletianus loobus ise vabatahtlikult troonist · Suuri ehitisi teeb ka keiser Constantinus I · Tema suurim ehitustöö on uue pealinna Konstantinoopoli rajamine Bosporuse väina juurde · Linn rajati endise Kreeka koloonia Bütsantsi nime all · Ametlikult kuulutati Konstantinoopol pealinnaks 330. a pKr · Roomas on säilinud Constantinuse triumfikaar · See püstitati pärast Constantinuse võitu teise keisrikandidaadi üle
Äriühingu kõikide aktsiate summa korrutatuna ühe aktsia nimiväärtusega moodustab äriühingu aktsiakapitali. Äriühing võib aegajalt soovida aktsia nimiväärtust muuta, näiteks seetõttu, et aktsia turuhind on järsult tõusnud. Jagades iga aktsia kaheks või enamaks osaks (split) vähendatakse proportsionaalselt aktsia nimiväärtust ja turuhinda ilma aktsiakapitali suuruse muutmiseta. Aktsia jagamisel kaheks osaks on endistel aktsiaomanikel peale Spliti kaks korda rohkem aktsiaid, kuid igaüks maksab pool endisest hinnast. Aktsionärile kuuluv vara seejuures ei muutu, kuna see vaid jagatakse suurema arvu aktsiate vahel, millel on väiksem nimiväärtus ja vähendatud turuhind. Turuväärtus saadakse aktsia turuhinna ja aktsiate arvu korrutamise läbi. Vara väärtus, mis kujuneb vastavalt nõudmise-pakkumise vahekorrale turul. Tavaliselt kõigub vara turuväärtus ümber vara tõelise väärtuse
saj keskpaik kuni 3. saj lõpp) · Lakkamatud kodusõjad ja välisvaenlaste sissetung · Rajatakse Rooma linna kaitsemüürid · Riigi ühendas taas keiser Diocletianus 3. saj lõpul · Ka Diocletianus on rajanud suuri ehitisi · Tema termid olevat ületanud isegi Caracalla termid (need pole küll säilinud) · Osaliselt on säilinud Diocletianuse loss Illüürias (Dalmaatsia Horvaatias) Aadria mere rannikul · Loss asub tänapäeva Spliti linna juures · Diocletianus loobus ise vabatahtlikult troonist · Suuri ehitisi teeb ka keiser Constantinus I · Tema suurim ehitustöö on uue pealinna Konstantinoopoli rajamine Bosporuse väina juurde · Linn rajati endise Kreeka koloonia Bütsantsi nime all · Ametlikult kuulutati Konstantinoopol pealinnaks 330. a pKr · Roomas on säilinud Constantinuse triumfikaar · See püstitati pärast Constantinuse võitu teise keisrikandidaadi üle
Palatinuse residents koosnes kahest põhiosast - esindus - ja eluruumidest, võttes enda alla 8 ha. Palee uhkeimate ruumide hulka kuulus võlvitud troonisaal ( pindala 1000 m² ), sellega külgnev väike basiilika riiklike aktide allakirjutamiseks ning suurejooneline vastuvõtusaal, mis võis mahutada mitutuhat inimest. Tivolisse ehitati kuulus Hadrianuse villa, mis kujutas endast laiaulatuslikku mitmesuguste hoonete kompleksi. Palee - ehitistest annab ettekujutuse ka 4. saj. algul Spliti ehitatud Diocletianuse palee rekonstruktsioon. Selle ehitise kavatis oli tehtud nelinurkse, müüridest piiratud, tornide ja väravatega varustatud plaani järgi nõnda avar, et sinna hilisematel aegadel mahtus terve linn. Rooma elumaja kujunes lõplikult välja keisririigi aegadel. Jõuka roomlase elamust võib saada ettekujutuse Pompeji elukvartalite järgi, kus juba 1. saj. oli 1000. - 1500. m² pindalaga maju. Ruumid koondusid kahe siseõue - aatriumi ja perstüüli ümber