Kõige põhilisemad kriteeriumid kajastuvad põhiseaduses ja mõnes üksikus seaduses. Õigusakti kehtivus ajas: määramata tähtaeg; aktis enda määratud tähtajani kehtib; aktis määratud sündmuseni või toiminguni. Kehtiv ruumis: kogu territooriumil; kogu riigi territooriumil teatud tunnustega alal; riigiterritooriumi haldusjaotuse üksustes, mis õigusaktis on sätestatud. Kehtivus isikute ringis: kõigi isikute kohta(üldsubjekt); teatud isikute kohta(spetsiaalsubjekt). Õigusaktide eesmärk on reguleerida ühiskondlike suhete subjektide käitumist. Õigusakt toimib, kuni kindlaksmääratud ajani või kuni ta tühistatakse. Lõpetamise alused: 1) õigusakti ametlik expressis verbis kas täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamine. 2) õigusaktid, mis on vastu võetud kindlaks tähtajaks, kaotavad peale selle möödumist oma kehtivuse. 3) õigusaktid, mille andmine seostatakse teatud asjaolude või sündmustega, kaotavad toime nende äralangemisel
kogu riigi territooriumil teatud tunnustega aladel raudteed, sõjaväebaaasid, haiglad nt karantiin, sadamad või piirivööndid näiteks sulgemine. riigi territooriumi haldusjaotuse üksustes, mis õigusaktis vastavalt ka sätestatakse (pealinnas, vallas, maakonnas, kolmes provintsis jne. Isikute ringi osas võib õigusakt olla kehtestatud: kõigi isikute kohta, st üldsubjekt (kõik ja igaüks, füüsiline ja juriidiline isik) teatud isikute kohta, st spetsiaalsubjekt (üliõpilased, kodanikud, välismaalased jne) 33. Õigusaktide süstematiseerimine on riiklik tegevus, mille eesmärk on korrastada seadusandlus, viia need teatud süsteemi. Tuntakse kaht põhilist süstematiseerimise viisi: Inkorporeerimine: õigusaktide koondamine ja süstematiseerimine publikatsioonideks kronoloogilises, tähestikulises, õigusharude vormelises järjestuses. Inkorporeerimise otsuse langetab pädev riigiorgan, kes määrab ka inkorporrerimise põhimõtted, ülesanded ning
24 3) riigi territooriumi haldusjaotuse üksus(t(es,mis õigusaktis vastavalt ka sätestatakse (pealinnas; X vallas võimaakonnas; kolmes provintsis,üksnes territoriaalvetes või kontinentaalselfi osas jne.). Punkt 5.Kehtivus isikute ringi osas. Isikute (subjektide) ringi osas võib õigusakt olla kehtestatud: 1) kõigi isiskute kohta,st.üldsubjekt (kõik ja igaüks,nii füüsilised kui juriidilised); 2) teatud isikute kohta, st. spetsiaalsubjekt (nt. üliõpilased;ainult juriidilised isikud; kodanikud,välismaalased, kodakondsuseta isikud). §5 Õigusaktide kehtivuse teoreetilised probleemid Õigusaktide kehtivuse teoreetilised probleemid kätkevad laialdast õigusfilosoofilist diapasooni õiguse staatilist ning dünaamilist käsitlust,mille kohta on esitatud mitmeid teooriaid.Sõltuvalt sellest,kuidas kehtivuse probleemi käsitletakse staatilise õiguspildi ja suletud süsteemi idee
suhtes lähtutakse hilisemast. Kehtivus ajas: ¤ määramata tähtajaga õigusaktid; ¤ aktis endas määratud tähtajani kehtivus; ¤ aktis endas määratud sündmuse või toiminguni kehtivad. Kehtivus ruumis: ¤ kogu riigi territooriumil; ¤ kogu riigi territooriumil teatud tuunustega alal (nt raudtee); ¤ riigi territooriumi haldusjaotuse üksustes. Kehtivus isikute ringi osas: ¤ kõigi isikute kohta, st üldsubjekt; ¤ teatud isikute kohta, st spetsiaalsubjekt. Õigusaktide kehtivuse teoreetilised probleemid Loomuõiguslikud teooriad Üksikud õigusnormid on kohustavad niivõrd, kuivõrd on nad kooskõlas üleüldise loodusõigusega. Positivistlikud teooriad Tunnustatakse üksnes positiivset ehk sätestatud õigust. Riigi õigus on riigi ametnike poolt kinnitatud riigi tahe, andes õigusnormidele nende pädevuse. Realistide teooriad Õigusnormid on kehtivad üksnes siis, kui neid rakendatakse. Nn prognoositeooria. Normativistid
3) riigi territooriumi haldusjaotuse üksus(t)es, mis õigusaktis vastavalt ka sätestatakse (pealinnas; X vallas või maakonnas; kolmes provintsis; üksnes territoriaalvetes või kontinentaalselfi osas jne). P.5. Kehtivus isikute ringi osas Isikute (subjektide) ringi osas võib õigusakt olla kehtestatud: 1) kõigi isikute kohta - st üldsubjekt (kõik ja igaüks; nii füüsilised kui juriidilised); 2) teatud isikute kohta - st spetsiaalsubjekt (nt üliõpilased; ainult juriidilised isikud). § 5. Õigusaktide kehtivuse teoreetilised probleemid Õigusaktide kehtivuse teoreetilised probleemid kätkevad endas laialdast õigusfilosoofilist diapasooni - õiguse staatilist ning dünaamilist käsitlust, mille kohta on esitatud mitmeid eri teooriaid. Sõltuvalt sellest, kuidas kehtivuse probleemi käsitletakse - staatilise õiguspildi ja suletud süsteemi idee lähtekohast kuni õiguse dünaamilise käsitluseni, võib esile tuua
kohast riigiaparaadis, tema funktsioonidest ja tema kompetentsi ulatusest. Vastavalt riigiorgani asendile riigiaparaadis erineb ka õigustloovate aktide juriidiline jõud. Kõige kõrgemaks organiks kõikides riikides on parlament. Õigustloova akti ehk üldakti ehk normatiivakti tunnused: • Piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks • Adressaat on määratletud üldtunnustega. Ehk suunatud impersonaalselt kõigile või üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele. spetsiaalsubjekt võib siiski liigimõiste alusel olla piiritletud, nt pensionärid • Sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk üldnorme. • Kõigile järgimiseks kohustuslikud • Reeglina kehtivusaeg puudub • Seadusandliku või täitetevvõimu või kohaliku omavalitsuse oragni legislatiivakt • Vaidlustatav põhiseaduslikkuse järelevalve korras (õiguskantsler) Põhiseaduslikkuse järelevalve ehk normikontrolli menetluse korral kontrollib õiguskantsler,
___________________________________________________________________________________________________ KORDAMISOSA /J.Liventaal/ ÜLDAKT = ÕIGUSTLOOV AKT = NORMATIIVAKT: 1) ON NII AVALIKÕIGUSLIKUS KUI KA ERAÕIGUSLIKUS ÕIGUSSUHTES PIIRITLEMATA ARVU JUHTUDE REGULEERIMISEKS VASTU VÕETUD, KÄITUMISEESKIRJU (ABSTRAKTSEID ÕIGUSNORME) SISALDAV SEADUSANDLIKU JA TÄIDESAATVA RIIGIVÕIMU VÕI KOHALIKU OMAVALITSUSE ORGANI LEGISLATIIVAKT 2) KÄITUMISEESKIRI (ÕIGUSNORM) ON REEGLINA IMPERSONAALNE, KUID SPETSIAALSUBJEKT VÕIB OLLA LIIGIMÕISTE ALUSEL PIIRITLETUD 3) KÄITUMISEESKIRI (ÕIGUSNORM) ON OBJEKTIIVSE ÕIGUSE NORM KÕIGILE, OBJEKTIIVSEST ÕIGUSEST TULENEVAID SUBJEKTIIVSEID KOHUSTUSI JA ÕIGUSI SAAB ÕIGUSTATUD SUBJEKT VAHETULT RAKENDADA VAID ÕIGUSE JÄRGIMISE VÕI KASUTAMISE JUHUL; ÜLDAKT LOOB OBJEKTIIVSET ÕIGUST. 4) FORMAALNE TUNNUS ÕIGUSAKTI LIIGI JÄRGI: SEADUS KITSAS (PÕHISEADUS, SEADUS) JA LAIAS (KÕIK SEADUSED + SEADLUS (DEKREET), MÄÄRUS) TÄHENDUSES.
annaabi.ee 
