· Kunstlik seemendus omas otsustavat tähtsust Eestis vaid veiste tõuaretuses. · Teiste loomaliikide (sigade, lammaste ja hobuste) aretuses ka Ameerika ja Euroopa arenenud loomakasvatusega riikides. · Aretus suundus tipp-isasloomade avastamisele. · Igas tõus selgusid liiderisasloomad, kelle spermat levitati piiramatult oma tõus, aga ka teistesse riikidesse. Piiriks jäi siiski liidri võime spermadoose produtseerida 86. embrüosiirdamise aretuslik hinnang · . Embrüosiirdamise alustamisega 1970ndail aastatel suurendati eriti silmapaistvate emasloomade viljakust kümneid kordi. · Nad valiti doonoriteks ja hormonaalse töötlemise tulemusena saadi neilt kuni 10, aga isegi 15...20 embrüod ühe menetluse käigus. · Protseduuri võib korrata iga 2 kuu tagant. Embrüod kantakse vähemväärtuslikele emasloomadele (retsipientidele),
Seepärast on oluline, et mullikad saavutaksid seemenduseks nõutava kehamassi võimalikult lühikese perioodi jooksul, mis võimaldab neid tiinestada võimalikult noores eas. Mullikate optimaalne esmakordse seemendamise vanus eesti veisetõugudel on 15…18 kuud. 13 Lehmi ja mullikaid tiinestatakse loomuliku paarituse teel pulliga või kasutatakse kunstlikku seemendust. Kunstliku seemenduse korral saadakse ühelt pullilt tuhandeid spermadoose, mis lahjendatakse ja säilitatakse kõrrekestes või graanulites sügavkülmutatult vedelas lämmastikus temperatuuril -196˚C. Tänu sellele on kõrge aretusväärtusega pullilt koguda ja säilitada võimalikult palju spermadoose ning suurendada seeläbi saadavate järglaste hulka. Sügavkülmutamine võimaldab säilitada ja kasutada ka spermat aastaid pärast pulli surma. Samuti võib spermat transportida ükskõik millisesse maailma ossa. Praegu on Eestis 1 kunstliku
..18 kuud. 16. Ind, tiinestamine, kunstlik seemendus, embrüosiirdamine. Ind on emaslooma füsioloogiline seisund, mil ta otsib isaslooma lähedust ja laseb ennast paaritada. Ind on seotud munarakkude valmimisega mun asarjas. Innaperiood kestab keskmiselt 12-20 tundi (kõikumine 3-36 tundi). Kunstlik seemendamine võimaldab vähendada pullide arvu, võimalik seemenduseks valida vaid parimaid aretusväärt. pulle, mis suurendab kogu karja aretusv. Kunst.seem. saadakse ühelt pullilt tuhandeid spermadoose, mis lahjendatakse ja Säilit. kõrrekestes või graanulites sügavkülmutatult vedelas lämmastikus temp. 196 C. 17. Sünnitus ja vastsündinu hooldamine, Mõni päev enne sünnitust lõtvuvad vaagnasidemed ja vaagnale mõlemale poole sabajuurt tekivad lohud. Paar nädalat enne sünnitust suureneb udar. Udar tursub ja sinna tekib piim. Enne sünnitust on lehm rahutu. Lehmale tuleb panna puhast allapanu ja valmistada ette sünnitusabi vahendid. Norm. kulgeb
ind kordub. Seda perioodi, mil toimub munaraku valmimine kahe innavahelisel ajal, nimetatakse innatsükliks. Veiste tiinestamine loomuliku paarituse teel pulliga või kasuatakse ka kunstlikku seemendamist. Kunstlik seemendamine võimaldab vähendada pullide arvu, võimalik seemenduseks valida vaid parimaid aretusväärt pulle, mis suurendab kogu karja aretusv. Kunst.seemendamisel saadakse ühelt pullilt tuhandeid spermadoose, mis lahjendatakse ja säiliatakse. kõrrekestes või graanulites sügavkülmutatult vedelas lämmastikus temp. 196 C. Loomulik paaritus jaguneb käestpaarituseks ja vabapaarituseks. Pärast viljastumist algab tiinusperiood, mis lehmal keskmiselt 9 kuud ehk 280 päeva (270...290 ). Tiinuse pikkus sõltub ka vasika sugupoolest. Kaksikute sünni korral on tiinus enamasti lühem. Piimatoodang hakkab vähenema tiinuse teisel poolel. 45-60 päeva enne poegimist lõpetatakse
levikut populatsioonis. Kunstlik seemendus võimaldab spermat efektiivsemalt kasutada, sest ühest ejakulaadist saab mitu spermadoosi ja seemendada rohkem emasloomi kui loomulikul paaritusel. Seemenduseks kasutatakse nii lahjendamata kui ka lahjendatud spermat. Sperma lahjendamine võimaldab suurendada veelgi ühest ejakulaadist saadavate spermadooside arvu. Sperma hindamisel arvestatakse sperma mahtu ja kvaliteeti. Mida kontsentreeritum on sperma, seda rohkem spermadoose ühest ejakulaadist saadakse. Seemenduseks kasutatakse nii värsket kui ka sügavkülmutatud spermat. Enamlevinud on sügavkülmutatud sperma kasutamine. Sügavkülmutatud spermat säilitatakse graanulites, ampullides või kõrtes. Sperma sügavkülmutamine (-196o C) võimaldab säilitada seda pikka aega ja transportida ükskõik millisesse maailma ossa. Seega võib väärtuslikelt isasloomadelt koguda tuhandeid spermadoose ning kasutada seda ka pärast isaslooma praakimist
keskmiselt 21 päeva pärast ind kordub. Seda perioodi, mil toimub munaraku valmimine kahe innavahelisel ajal, nimetatakse innatsükliks. 2007.aastal tehti keskmiselt ühhe tiinestumise kohta 2 seemendust. VEISTE TIINESTAMINE loomuliku paarituse teel pulliga või kasut. KUNS. SEEM.. Kunst. Seem.võimaldab vähendada pullide arvu, võimalik seemenduseks valida vaid parimaid aretusväärt. pulle, mis suurendab kogu karja aretusv. Kunst.seem. saadakse ühelt pullilt tuhandeid spermadoose, mis lahjendatakse ja Säilit. kõrrekestes või graanulites sügavkülmutatult vedelas lämmastikus temp. 196 C. kõrge aretusv. pullilt koguda säilit. võimalikult palju spermadoose,suurendada saadavate järglaste hulka. kasutatavast pullist sõltub kogu karja tõuline väärtus Sügavkülmutamine võimaldab transportida, säilitada , kasut. spermat aastaid pärast pulli surma. Loomulik paaritus jaguneb: reguleeritud paaritus ehk käestpaaritus, indlev emasl. suunatakse isasl
3.6.3. VEISTE TIINESTAMINE JA EMBRÜOSIIRDAMINE Lehmi ja mullikaid tiinestatakse loomuliku paarituse teel pulliga või kasutatakse KUNSTLIKKU SEEMENDUST. Kunstlik seemendus võimaldab vähendada emasloomade tiinestamiseks vajaminevat pullide arvu. Tänu sellele on võimalik seemenduseks valida vaid parimaid aretusväärtusega pulle, mis omakorda suurendab kogu karja aretusväärtust. Kunstliku seemenduse korral saadakse ühelt pullilt tuhandeid spermadoose, mis lahjendatakse ja säilitatakse kõrrekestes või graanulites sügavkülmutatult vedelas lämmastikus temperatuuril 196 kraadi C. Tänu sellele on kõrge aretusväärtusega pullilt koguda ja säilitada võimalikult palju spermadoose ning suurendada seeläbi saadavate järglaste hulka. Seega sõltub kasutatavate pullist kogu karja tõuline väärtus suuremal määral, kui lehmadest, sest pullil on rohkem järglasi, kes tema väärtuslikke geene populatsioonis levitavad
annaabi.ee 
