Majanduse arengu ja elamisväärse keskkonna tagamine järgnevatele põlvedele Oleme kiiresti muutuvas ühiskonnas, kus on äärmiselt tähtis teha väärt otsuseid, et säilitada inimharu areng ning elamisväärne keskkond järgmistele põlvedele. Tihtipeale mõtleme, mis võib olla maailmas teisti 50, 100 või 200 aasta pärast. Vaadates inimese, tehnoloogia ja teaduse arengut viimase 50 aasta jooksul ja spekuleerides, et see jätkub sama tempoga, siis tulevik tundub üsna ulmeline. Noorukitena soovime, et tulevik oleks helge. Lapsevanematena soovime, et järeltulevatel põlvedel oleks elamisväärne keskkond. Soovid ja mõtted jäävad nendeks, kuid kas keegi on mõelnud, kuidas tegutseda nii, et aastate pärast oleks inimestel stabiilne töökoht, majandus tõusuteel ning elukeskkond elamisväärne? Tihti mõeldakse vaid hetke olukorrale, suutmata tegutseda tuleviku huvides
mõjusam noortevaldkonna toimimine. (Noortevaldkonna Arengukava 2014-2020) Antud arengukavast lähtudes jääb kõlama justkui kinnitus, et tänapäeval on noortepoliitika seisukohalt noored kui ressurss. Hädavajalik allikas parema tuleviku poole pürgimiseks. Niisiis, nagu väljendub ka minu eelpool kirjutatud tekstist, siis olen arvamusel, et noor võib olla nii ressurss kui ka probleem. Põhjalikumalt selle väite üle spekuleerides kaldun küll pisut rohkem toetama põhimõtet, kus noortest lähtutakse kui ressursist. Siiski jään truuks ka sellele mõttele, et kunagi ei ole midagi määratletav vaid plussi ja miinusega. Igal asjal on mitu tahku, millel kõigil erinevad paremad ja halvemad omadused. Noortepoliitikat võib vaadelda eri nurkade alt: lähtuvalt sellest, kas pidada noori probleemiks või pigem ressursiks. Sellest kontseptsioonist lähtuvalt erineb noortepoliitika sisu. (Walther & Jensen, 2002)
Või see inimene kes on harimatu ja oskab näha ainult faktilisi asju, mis on must valgelt kirjas? Galileo eeliseks oli tema teadmised matemaatikast. Seega ta tõestas faktiliselt enne selle väite, mida ta hiljem lausus ja tunnustas. Väite, mida tahtis maailmale jagada ja teavitada, paraku aga harimatuse vastu ei saa. Nii nagu ei saa meiegi seda teha. Kui ikka ei taheta teada saada siis ka ei saada teada. Kuigi tema arutlused filosoofia üle olid pigem probleemide lahendamine spekuleerides. Pärast neile matemaatilisi lahendusi leides see ka faktiliselt tõestada. Galilei vastas sarkastiliselt: "Aristoteles ütleb, et sajanaelane kera kukub saja küünra kõrguselt enne maha kui ühenaelane ühe küünra kõrguselt. Teie leiate oma katses, et suurem jõuab maha kahe tolli võrra enne. Ja nende kahe tolli taha soovite peita Aristotelese üheksakümmend üheksa küünart ning rääkides ainult minu väikeset veast, unustate tema tohutu suure vea."
Teadusfilosoofia tegeleb loodusuurimise teoreetiliste küsimustega. Mis on teaduse olemus? Keelefilosoofia tegeleb keele olemusega. Filosoofia tööristad: LOOGIKA ehk õige ja korrastatud mõtlemine Arunetlemine: deduktiivne(lahkuvõtt) ja induktiivne(kokkupanek) Eksijäreldused: Relativism, Toetumine autoriteedile, jne. Thales 624 - 546 e.Kr. Thalest loetakse antiikmaailma "seitsme targa" hulka. Sai rikkaks veini ja oliividega spekuleerides, oli riigimees ja loodusuuria. Ennustas ette 585 a. e.Kr. päikesevarjutuse. Mõõtis püramiidi kõrguse varju järgi. Tuleb välja, et filosoofia emamaa ei olnudki Kreeka keskpunkt. Kogu matemaatilise teadmise sai Egiptuses, kuna kreeklased olid uudishimulikud rahvana. Tõestas esimesena, et ringi diameeter jagab selle kaheks osaks. Ütles, et kõige raskem kõigist asjadest on iseenda tundmine, aga kõige kergem on teistele nõu andmine. Siis küsis, mis on jumal
selleks isalt luba küsima. On veel palju piiranguid või õigemini vabadusi, mis naisele ettenähtud on. Eksides mõne sellise vabaduse vastu siis kas tapmine on kohe õigustatud? Ega 13 http://www.hot.ee/indrme/vabadus.htm 14 http://www.hot.ee/indrme/vabadus.htm 15 Norma Khouri ,,Kaotatud au" 10 siis paberil spekuleerides vist eriti targemaks saa, et sellisest olukorrast aru saada peab seal ise elama ja üles kasvama. Kokkuvõte ,,Kas tohib inimene tahtva olendina omistada endale vabadust või on see vabadus vaid endas loodud illusioon, sest ta ei näe paratamatuse niite, mille kaudu suunatakse tema tahet samamoodi nagu loodussündmusi?" Sellise retoorilise küsimuse on püstitanud Rudolf Steiner. Ma pean temaga nõustuma: on see siis vabadus, kui vanemad ristivad oma vast sündinud
Lõpuks käsitlen veel lühidalt moraaliprobleemi teravust. Üheks probleemivaldkonnaks, mis teravuse puudumisega üllatab, on poliitika. Võiks arvata, et just sealt võib leida kõige kuumemaid teemasid ja kõige sügavamaid lahkarvamusi, mida saaks lahata arukate filosoofiliste argumentide abil. Ometi pole see nii: praktilise eetika alased tööd ei sisalda üldse erakondliku poliitilise kõlaga premisse ega seisukohavõtte. Spekuleerides selle üle, millest selline "apoliitilisus" võiks tuleneda, meenub esmalt praktilise eetika ameerika päritolu. Nagu me teame, teeb Ameerika ühiskond oma otsused ilma Euroopale omase erakondliku mehhanismita. Otsused tuginevad palju difuussemale ja ideoloogiavabamale fraktsioonilisele mõtlemisele. Eetika apoliitilisusel on siiski ka filosoofilisem põhjus. Lihtsalt öeldes on erakondlikud ja ametlikud ideoloogilised vaidlused oma loomult sellised, et
· Anaximenes kujuline kristallvõlv, mille küljes asuvad tähed nagu · THALES naelad. Kinnistähed. 624 546 e.Kr. · Ta on üks esimesi, kes nimetab maailma KOSMOSEKS · Thalest loetakse antiikmaailma "seitsme targa" hulka. (kaunis kord). · Spekuleerides veini ja oliividega sai rikkaks. · KOKKUVÕTE · Oli riigimees. · Kõiki kolme mileetoslast ühendab püüd seletada kogu · Loodusuurija. oleva teket ürgainest aheest lähtuvalt. · Ennustas ette 585 a.e.Kr. päiksevarjutuse · Nad olid esimesed, kes tegid katse leida kõige
Filosoofia spetsiifilised suunad: Ajaloofilosoofia püüab haarata ajaloo olemust ja mõtet. Religioonifilosoofiat huvitab religiooni fenomen ja olemus. Loodusfilosoofia tegeleb loodusuurimise teoreetiliste küsimustega. Õigusfilosoofia õiguse põhjendusega Keelefilosoofia tegeleb keele olemusega. Mileetose ehk joonia koolkond Filosoofia tekkis Türgi rannikul. THALES 624-546 eKr Thalest loetakse antiikmaailma ''seitsme targa hulka''. Spekuleerides veini ja oliividega sai rikkaks. Oli riigimees. Looduseuurija. Ennustas ette 585 aasta eKr päikesevarjutuse. Meil puuduvad Thalese kirjutised. Thalese teoreem: poolringi piirdenurk on täisnurk. Mis on kõigi asjade alge (ARHEE)? - vesi. Kõik on pärit veest ja suubuvad tagasi vette. Maailma saab seletada ilma jumalate poole pöördumata . Välismaailm on korrastatud kosmos. ANAXIMANDROS 611-546 eKr Oli Thalese kaasaegne ja kaaslinnlane. Neid nim sõpradeks, sugulasteks
vale kategooriaid. Tema suhestumine ilus kole skaalaga ei ole samuti tavakeele läbi mõistetav. Need superponeeritakse Ülimina poolt, mille ülesandeks on ühildada Miskit ajendav mõnuprintsiip Mina kontrolliva reaalsusprintsiipiga. Seega võib Freudi kaks oluliseimat metapsühholoogilist käsitlust kõrvuti seada nii, et Minale vastab Teadvustatus ja Miskile Teadvustamatus. Sügavam Freudi lugemine lubab mul pisut spekuleerides luua seose ka Ülimina ning Eelteadvuse vahele, mis kujuneb äärmiselt huvipakkuvaks ja intrigeerivaks lüliks Freudi panuse positsioneerimisel semiootika sünniplahvatusse. Tuleb tunnistada, et lokkavas kriitikatulvas, mille Freudi lugemine prof. Jüri Allikus on vallandanud, leidub ka detailset objektiivsust. 9 Hoolimata oma erakordsest seletusjõust on Freudi teemakäsitlus hüplev nagu hästi tantsitud tango. Nii ,,Unenägude
annaabi.ee 
