vahelejäämise korral karistati neid karmilt, et nad ei olnud piisavalt osavad. Ateenas pandi poisid erakoolidesse, kus õpiti eelkõige lugemist, kirjutamist, muusikat, tähtsamaid kirjandusteoseid ja retoorikat. Viimane oli eriti oluline, et kodanik suudaks ennast Rahvakoosolekul selgesti ja arusaadavalt väljendada. Spartas seevastu peeti oluliseks lühikest ja täpset kõnet, mida tuntakse lakoonilise kõnena. Sellest tuleneb ka mentaalne erinevus ateenlase ja spartalase vahel – ateenlane räägib palju ja spartalane väga lühidalt ja konkreetselt. Spartas pöörati hariduse vaimsele küljele suhteliselt vähe tähelepanu ning ei peetud kõige oluliseks elementaarseid lugemis- ja kirjaoskuseid, vaid sõjalist väljaõpet. Kuigi lugeda ja kirjutada pidid oskama ka spartalased, sest sõjaväes tuli kirjalikest käskudest aru saada. Mentaliteetide erinevust näitab ka see, Spartas ei peetud kultuuri eriti oluliseks, kuigi mõlemas riigis tegeldi kunstiga
joonistada. Pead suutma esimesest pilgust tungida inimese loomusesse, oskama mehi allutada nende tahet muserdamata, täia perenaise kohustusi mümpoosionidel. Veel pead sa harrastama atleetikat, mõnda sellist liiki, et sa suudad võistelda meestegagi. Hetääril peab olema spartalase vastupidavus, veinijoomisel aga pea, mis nagu barbarilgi palju kannab, ja kreeka sõnni terviseks. Kuue kuni kolmeteistkümne aasta vanusena õpid Korintose koolis, kus sind kõik need seitse aastat saadavad solvumiste, katsumuste, raske töö ja karistuse pisarad, siis saab sinust tõepoolest kuulus hetäär." Kreeka ühiskonnas oli hetääridel väga suur tähtsus, kuigi sotsiaalselt peeti neid abielunaiste madalamal seisvaks. Ainult tänu hetääridele sai Kreeka ühiskond nautida ka
Kreeklaste raskem relvastus, pikemad odad, pronksist kilp, mitte puust nagu pärslastel, tagasid neile võidu. Samal ajal võitlesid ateenlased paremal tiival teebalastega, kes ainsana Kreeka linnriikidest, kes Pärsiale alistati ei andnud alla, enne kui olid kõik surnud. 300 000 pärslasest pääses vaid 43 000 elusana, kes põgenesid Väike Aasia poole, sattudes vahepeal lahingusse Makedoonia Aleksandriga, kes hävitas need riismedki kunagisest miljonisest Pärsia väest. Mardonius sai spartalase käe läbi surma. Pärast Plataia lahingut taandusid pärslased kõikjalt Kreekast ning ei naasnud enam. Samaaegselt Plataiaga toimus Mükaia merelahing, kus hävis ka järgi jäänud Pärsia merelaevastik. Sellega lõppes Pärsia sõdade kaitsev positsioon ning kreeklased vabastasid ka oma linnad Väike Aasia läänerannikul. Kuid Pärsia jäi mõjutama kogu Kreeka elu kuni Aleksander Suure ajani sajandi pärast. Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Kreeka-P%C3%A4rsia_s%C3¤B5jad
Teemadeks olid tütarlaste tunded, elu pisiasjad. Ning pulmalaulud, hümnid armastuse ja abielu kaitsejumalatele. 28. Millisele autorile kuuluvad alljärgnevad värsiread ja millise sündmuse puhul on need kirjutatud? Leonidas I oli Sparta kuningas 488480 eKr.- Ta juhtis kreeklaste ühendatud sõjaväge Termopüülide juures.Pärast seda kui Ephialtes oli reeturlikult juhtinud Pärsia väed kreeklaste selja taha, andis Leonidas I taganemiskäsu. Ta jäi 300 spartalase ja 700 tespialasega kaitsma kitsasteed, kuni Kreeka laevastik asus Artemisioni neeme juures rünnakule, ning langes koos oma sõjameestega. Epigrammis, mille autor on arvatavasti Simonides, ülistatakse lakooniliselt võitlejate kangelassurma. Seda on hiljem mitu korda tõlgitud (muu seas Cicero ja Schiller). Eesti keeles on epigramm ilmunud Johannes Semperi tõlkes: Rändaja, tõtta ja vii Lakedaimoni rahvale teade:
480 septembris purustas kreeka liidulaevastik, suuresti ateenlase Themistoklese juhtimisel, pärsia laevastiku Salamise lahingus. Xerxes lahkus Kreekast. Pärsia ülemjuhatajaks jäi Mardonios, kes veetis koos vägedega talve Põhja-Kreekas. 479 tungisid pärslased Mardoniose juhtimisel taas Kesk-Kreekasse, okupeerides ka Atika. Pärslased tegutsesid liidus Teebalastega ja kasutasid Teebat peamise tugipunktina. Augustis purustasid kreeka liiduväed spartalase Pausaniase juhtimisel Teeba lähedal Plataia lahingus Pärsia armee. Mardonios langes ja Pärsia väed taganesid Kreekast. Samal ajal võitis kreeka laevastik pärslasi Väike-Aasia rannikul Mykale lahingus. Pärslastele allunud Aasia kreeka linnade väed tulid lahingu käigus kreeklaste poole üle. Järgnevalt hakkasid kreeklased pärslastelt tagasi võtma kreeka linnu Väike-Aasia rannikul. Sparta ja Ateena vastasseis V sajandil Ateena mereliidu kujunemine
per. Odüsseiast tuleb ka välja , et isandal on õigus ka oma orje tappa. Kuulekatel orjadel oli respekteeritud pos peres ja neil olid erinevad õigused tagatud. Homeros kahtlemata kajastas ka tegelikke hoiakuid, kuid seda dateerida on väga raske. Peale Homerost head kirjeldavat teksti leida orjade olukorra kohta ei olegi kuni Platonini. Platon (428- 347 eKr). ,,Seadused"(NOMNOI) Platoni dialoogid, mis viimasena tema teostes ton teada. Dialoog kolme kreeklase vahel ( ateenlase, spartalase, kreetalase), idee seisneb selles, et Platon kujutab seal ette ideaalset linna. Need kolm arutaad selle üle, millised seadused võiksid seal ideaalsels linnas ( Magneesias) kehtida. Orjus oli seal üh täiesti loomupärane osa. Kreetalane küsib nõu ateenalase käest, milline on seal orja õiguslik seisund. Platon on kandnud Ateena orjade seisukorra üle Magneesiasse. Douleia- kreeka k orjus. Platoni dialoogist ilmneb: doulosed on asjad isandale, täielikult isanda tahte all. Ori on ka
See tõi kaasa lühiajalise Teeba hegemoonia, korraldaja juht oli epameinondas, toetates seal demokraatlike reziime, teeba ei suutnud oma hegemooniat kaua hoida,läksid hiljem omavahel tülli. Ateenlased oldi küll teebalastega liidus kuid umbusklikult, ateenlased hakkasid tajuma teebalasi ohtlikuna ja liitusid spartalastega teebalaste vastu. Peloponnosose linnad olid mitmes liinis tülis, sisemiselt. (Olümpia mängude ajal relvavõitlus) Mantineia, suur lahing ateenlased ja spartalase ja nende liitlased, teebalased ja nende liitlased, epameinondas juhtis teeba leeri, saavutas siiski täiesti arvestatava edu, aga ta sai ise surmavalt haavata, sellega jäid teebalased ilma oma liidrist, teeba hegemoonia lõpuks loetakse seda. Ateena mereliit , hakkas ka oma liidus ülemääraselt domineerima, tema vastu ja vastaseid meeleolusid hakkas toetama Mausalos, kes otseselt toetas ja mehitas liitlasi ateenast lahku lööma. Ja see teine ateena mereliit lahknes.
annaabi.ee 
