Avaneb armastava isa dramaatiline sisemaailm. Sellisena- meeleheites , narrimaskita, kannatavana- pole teda nähtud. Ta ähvardab, süüdistab ja tõotab kättemaksu, kuid samas anub ja kaebleb jõuetus valus. Tuleb Gilda. Kaunisse hertsogisse armununa palub ta isal hertsogit säästa. Rigoletto on vankumatu. Ta on otsustanud kätte maksta ning seejärel Mantuast lahkuda. Neljas pilt Mincio jõe kaldal poollagunenud majas elab palgamõrtsukas Sparafucile oma ilusa õe Maddalenaga. Maddalena meelitab siia rikkaid noormehi. Vend tapab külalise, misjärel kuriteo ohver röövitakse paljaks ning heidetakse kärestikulisse jõkke. Seekord on Maddalena külaliseks ohvitseriks riietunud ohver. Maddalenaga lõbutsedes laulab ta muretut laulukest naiste muutlikust meelest. Tuleb Rigoletto koos Gildaga, et enne Mantuast lahkumist teda veenda hertsogi truudusetusest. Rigoletto saadab tütre poisiks ümberriietuma, sest nii on hõlpsam linnast lahkuda
armuseikluste järjekordne ohver. Avaneb armastava isa dramaatiline sisemaailm. Sellisena- meeleheites , narrimaskita, kannatavana- pole teda nähtud. Ta ähvardab, süüdistab ja tõotab kättemaksu, kuid samas anub ja kaebleb jõuetus valus. Tuleb Gilda. Kaunisse hertsogisse armununa palub ta isal hertsogit säästa. Rigoletto on vankumatu. Ta on otsustanud kätte maksta ning seejärel Mantuast lahkuda. Neljas pilt Mincio jõe kaldal poollagunenud majas elab palgamõrtsukas Sparafucile oma ilusa õe Maddalenaga. Maddalena meelitab siia rikkaid noormehi. Vend tapab külalise, misjärel kuriteo ohver röövitakse paljaks ning heidetakse kärestikulisse jõkke. Seekord on Maddalena külaliseks ohvitseriks riietunud ohver. Maddalenaga lõbutsedes laulab ta muretut laulukest naiste muutlikust meelest. Tuleb Rigoletto koos Gildaga, et enne Mantuast lahkumist teda veenda hertsogi truudusetusest. Rigoletto saadab tütre poisiks ümberriietuma, sest nii on hõlpsam linnast lahkuda
traviata" (1853). Kui Verdil paluti nimetada oma lemmikteos tema enda loodud ooperite hulgast, vastas ta: ,,Kui oleksin amatöör, ütleksin ,,La Traviata", professionaalina pean ütlema aga ,,Rigoletto". Viimati oli ooper ,,Estonia" laval 40 aastat tagasi, mil peaosas särasid unustamatud Georg Ots ja Tiit Kuusik. Osades: Rigoletto, õuenarr Jassi Zahharov Gilda, tema tütar Angelika Mikk Mantua hertsog Urmas Põldma Sparafucile, palgamõrtsukas Leonid Savitski Maddalena, tema õde Helen Lokuta Giovanna, Gilda teenija Nadia Kurem Krahv Monterone Märt Jakobson Marullo, aadlik Aare Saal Borsa, aadlik Andres Köster Krahv Ceprano Mart Laur Krahvinna Ceprano Valentina Taluma Vahtkonnaülem Vladislav Horuzenko Paaz Kristina Vähi I vaatus Esimene pilt. 16. sajand, Mantua. Ball Mantua hertsogi juures. Hertsog, keda tuntakse armuseikleja ja
Rigoletto Giuseppe Verdi (1813-1901) Ooper on neljas vaatluses, tegevus toimub XVI sajandil Mantua linnas ja selle ümbruses. Tegelasteks on Mantua hertsog; Rigoletto (hertsogi õuenarr); Gilda (Rigoletto tütar); krahv Monterone; õukondlased: Marullo, Borza, Krahv Ceprano; bandiit Sparafucile; bandiidi õde Maddalena; gilda teenijanna Giovanna. I vaatluses toimub õueball Mantua Hertsogi juures. Hertsog on armuseikleja ja kergemeelne elunautija, kellele on silmahakanud võluv tundmatu neiu, keda ta kohtas kirikus. Ballil on hertsogi kaaslaseks tema õuenarr Rigoletto, keda ei armastata ning keda peetakse õelaks, kuna ta on terava keelega ning paljastab õukondlaste pahesid. Rigolettole plaanivad õukondlased kätte maksta ning plaanitakse röövida tema armuke, keda ta
Libereto autor: Francesco Maria Piave Victor Hugo näidendi "Kuningas lõbutseb" ("Le roy s'amuse") ainetel Esietendus: Veneetsias, La Fenice teatris 11. Märtsil 1851 aastal. Keel: Itaalia keel Tegelased: Rigoletto (bariton) Mantua hertsog (tenor) Krahvinna Ceprano (sopran) Marullo (bariton) Krahv Monterone (bass) Gilda, Rigoletto tütar (sopran) Sparafucile (bass) Maddalena, tema õde (metsosopran) Giovanna (alt) Koosneb kolmest vaadlusest. Sisukokkuvõte: See on lugu pimedast armastusest, reetmisest ja kättemaksust. Õuenarr Rigoletto püüab kiivalt oma armastatud tütart Gildat kurja maailma eest kaitsta. Paraku ei suuda ta märgata, kuidas tema vahendid selles võitluses on muutunud ebainimlikuks. Pimestatud kättemaksuihast, toob ta enese teadmata ohvriks oma tütre.…
Osatäitjateks olid: Atlan Karp või Eduards Cudakovs (Läti), Alla Popova, Kristian Benedikt (Leedu), Valentina Kremen, Karmen Puis, Märt Jakobson, Taisto Noor, Taavi Tampuu, Tõnu Kattai, Jaan Willem Sibul, Merle Jalakas, Alo Kurvits. Ooper on kolmes vaatuses, tegevus toimub XVI sajandil Mantua linnas ja selle ümbruses. Tegelasteks on Mantua hertsog; Rigoletto (hertsogi õuenarr); Gilda (Rigoletto tütar); krahv Monterone; õukondlased: Marullo, Borza, Krahv Ceprano; bandiit Sparafucile; bandiidi õde Maddalena; gilda teenijanna Giovanna. 1. vaatus Õukonnaball Mantua hertsogi lossis. Kergemeelse elunautijana tuntud hertsog jutustab oma sõbrale tundmatust neiust, keda ta on kohanud juba kolmel kuul pühapäevastel palvustel. Ballil on ka hertsogi lahutamatu kaaslane, küürakas õuenarr Rigoletto, keda tema terava keele pärast õukonnas ei sallita. Ka sellel ballil teritab Rigoletto oma keelt, pilgates krahv Cepranot. Õukondlane Marullo
jäävad palvetele kurdiks. Paotuvad hertsogi magamistoa uksed ja tütar sööstab oma isa käte vahele. Jäänud isaga kahekesi jutustab ta tale loo oma armastusest, mida hertsog kuritarvitas. 3 Raevunud Rigoletto vannub tütre rüvetamise eest hertsogile kohutavat kättemaksu. 3. vaatus Veenmaks Gildat hertsogi truudusetuses, viib isa tütre äärelinna, kuselab palgamõrtsukas Sparafucile koos oma kaunist õe Maddalenaga. Siia peab saabuma Rigoletto sepitsuste kohaselt ka hertsog, et Maddalenaga ,,tiiba ripsutada." Hertsog saabubki ja kõik isa poolt räägitu osutub tõeks. Gilda unelmad tema armastatu truudusest purunevad põrmuks. Isa saadab tütre koju, et see riietuks meheks ja sõidaks Veronasse. Ise peaks ta sinna jõudma järgmisel päeval. Rigoletto annab Sparafucilele poole küsitud summast, et see hertsogi tapaks. Teine osa ootab
kodust väljas käia. Ühel ööl Gilda röövitakse ja kui Rigoletto avastab, et tütar on hertsogi lossis, räägib Gilda kogu loo tema ja hertsogi vahelisest armastusest. Rigoletto aga teab, et mees pole talle truu ning tõestab seda Gildale viies ta palgamõrtsuka koju, kus hertsog kohtub palgamõrtsuka õe Maddalenaga. Rigoletto tahab tütre rüvetamise eest kätte maksta. Seega palub ta palgamõrtsukal hertsog tappa. Maddalena aga palub, et vend ei teeks seda ning Sparafucile pakub välja alternatiivi, et tapab juhusliku rändaja, kelle surnukeha annab Rigolettole. Gilda kuuleb seda pealt ning olles meheriided selga pannud, astub ta tuppa ja ta tapetakse. Rigolettole antakse riidesse mähitud laip, kuid Rigoletto kuuleb majast lahkudes hertsogi naeru, avab riide ning leiab pussitatud tütre. Leian, et lavastajatöö ei olnud väga huvitav, laval oli suhteliselt vähe liikumist, oleksin seda rohkem tahtnud näha
Krummi nimelisel lauljatevõistlusel jne. Ta on teinud koostööd muude teatrite ja truppidega ja esinenud oratooriumi- ja kammerlauljana mitmel pool Euroopas. Mart Laur (bass) on Rahvusooper Estonia solist aastail 1994-1996 ja alates aastast 2002. Tema repertuaari hulka kuuluvad Mozarti rollidest Sarastro (,,Võluflööt"), Bartolo (,,Figaro pulm") ja don Alfonso (,,Cosi fan Tutte"). Verdi rollidest Vaarao (,,Aida") ning Sparafucile ja krahv Ceprano (,,Rigoletto") jpt. Helen Lokuta (metsosopran) on Rahvusooper Estonia vabakutseline solist alates aastast 2001 ja koosseisuline solist alates aastast 2006. Tema rollide hulka kuuluvad : Carmen (Bixet` ,,Carmen"), Polina (Taikovski ,,padaemand"), Verdi rollidest Flora (,,La traviata") ja Maddalena (,,Rigoletto") jpt. Ta on tegutsenud ka oratooriumilauljana ja andnud soolokontserte mitmel pool Euroopas. Ta on pälvinud ka mitmeid tiitleid.
1867: "Don Carlos" 1871: "Aida" 1887: "Othello" ("Otello") 1893: "Falstaff" Ühest näidendist: "Rigoletto" on Giuseppe Verdi ooper kolmes vaatuses Francesco Maria Piave libretole Victor Hugo näidendi "Kuningas lõbutseb" ("Le roy s'amuse") ainetel. Esietendus oli Veneetsias La Fenice teatris 1851 aastal. Tegelased: Rigoletto (bariton) Mantua hertsog (tenor) Krahvinna Ceprano (sopran) Marullo (bariton) Krahv Monterone (bass) Gilda, Rigoletto tütar (sopran) Sparafucile (bass) Maddalena, tema õde (metsosopran) Giovanna (alt) Huvitavat: Giuseppe Verdi järgi on nimetatud Verdi abajas Aleksandri saare Beethoveni poolsaarel Antarktika ranniku lähedal ja asteroid 3975 Verdi. Kokkuvõte: Giuseppe Fortunino Francesco Verdi (10. oktoober 1813 Le Roncole küla 27. jaanuar 1901 Milano) oli 19. sajandi üks tuntumaid Itaalia heliloojaid. Tema muusika oli itaallaste jaoks erilise tähendusega ja seotud vabadusvõitlusega
annaabi.ee 
