Alla 70IQ punkti arvestatakse vaimset alaarengut. Kõige rohkem inimesi kelle IQ väärtus jääb 100 lähedale. See kuidas geenid väljenduvad, sõltub väga palju olukordaest, sotsiaalsetest ootustest ja tavadest. 4.4 ISIKSUSE PATOLOOGIA Käitumise ja psüühika patoloogiga tegelevad psühhiaatria ja kliiniline ning patopsühholoogia. Juriidilises kontekstis tuleks eriliseks pidada antisotsiaalseid isiksusehäireid nagu psühhopaatia või sotsiopaatia. Selle isikususehäire all kannatavate inimeste põhitunnusteks on empaatiavõime puudumine, tundetus teiste inimeste võimalik kannatuste suhtes, äärmine egoism oma eesmärkide realiseerimisel, kui samas enamasti normaalne või normilähedane intelligentsus ja võime omandada vilumusi ja erialaseid oskusi. Üks raskemaid pedofiilia. 4.5 ISIKSUSE SOTSIAALSED SUHTED Hoiakud annavad käitumisele kiiruse, järjepidevuse ja psühholoogilise ökonoomia.
mitteomamine – ei saa aru oma tegevusetusest, enda arust oskab ja tegi. c. Anosognosia 2 – 1) Antoni sündroom – kortikaalse pimedusega haige arvab, et näeb (sagemini O prk kahjustus); 2) Misoplegia – ei salli haiget poolt. 7. Isiksus ja emotsioonid a. Ajejõu (drive) langus – jõud, mis aktiveerib inimese impulsse. b. Apaatia või pidurdamatus. c. Enesekontrolli langus. d. Hüpoteetilised seosed psühhiaatriliste haigustega: sotsiopaatia; elamuste otsimine (sotsiaalsete reeglite ignoreerimine); ekstraversioon (pidurdamatus) / introversioon (apaatia). 8. Sensoorsed/ tajufunktsioonid – F seotud aktiivse komponendiga tajus, st roll tajus kaudne – organiseerib taju, planeerib, võrdleb (TPO häire on „passiivne“). a. Unilateraalne/ühepoolne tähelepanematus (TPO või FEF) b. Antoni sündroom (vt ebanormaalne teadlikkus) c. Balinti sündroom (tavaliselt PO bilater
Skisofreenia (isiksuse des-organiseerumine, vaimuelu lõhestumine, reaalsustaju moondumine, kohanemisvõime nõrgenemine või hävimine. Sageli esinevad luulud, paranoilised jälitamis- ja ohustamismaania, hallutsinatsioonid, sundmõtted, vaimuelu ummikussejooksmine ja tahteelu häired) Eemaletõmbumine ja eraklikkus Nartsissism (haiglaslik eneseimetlus ja armastus) Antisotsiaalsed isiksusehäired psühhopaatia või sotsiopaatia Sõltuvused (nt narkomaania, alkoholism) Hoiakud Hoiak on isiksuse püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil. Eristatakse suhtumuslikke, sotsiaalseid hoiakuid (ingl k attitude) ning sättumuslikke hoiakuid sättumusi (ingl k set). Hoiak on nähtus, millest sõltub käitumisliinide ja toimingute valik. Kui tahetakse muuta või suunata kellegi käitumist, on sellisel kavatsusel lootust edule siis, kui suudetakse ennekõike muuta vastavaid hoiakuid.
Raters differentiated the temporal-lobe patients on the basis of nearly every trait in Table 20.3 but rated them most strongly on the traits described as “viscosity,” “hypermoralism,” and “anger.” Millised defitsiidid võivad olla frontaalsagara kahjustusega patsientidel sotsiaalses - Puudub kahetsus ja ei õpita käitumist modifitseerima – hasartmängu katse - Parempoolne kahjustus: Antisotsiaalne käitumine, omandatud sotsiopaatia, pseudopsühhopaatia - Düssotsiaalsus - Vasakpoolne kahjustus – normaalne sotsiaalne käitumine, püsiv töökoht, pea sama isiksus ja otsustusvõime XII LOENG Millised on neuroloogilise läbivaatuse peamised osad? - Anamneesi kogumine – endalt ja tuttavalt, kuidas haigus on kulgenud - Füüsilise seisundi uurimine - Muudu uuringud täiendava info saamiseks – EEG; MRT; CT; muud kuvamisuuringud - Kognitiivse seisundi hindamine
· Dissotsiatiivsed häired (nt identiteedi häired, isiksuse kahestumine) · Meeleoluhäired (nt depressioon, bipolaarne häire oma pos ja neg tsükliga) · Skisofreenia (isiksuse desorganiseerumine, vaimuelu lõhestumine, reaalsustaju moondumine, kohanemisvõime nõrgenemine või hävimine....) · Eemaletõmbumine ja eraklikkus · Nartsissism (haiglaslik eneseimetlus ja armastus) · Antisotsiaalsed isiksusehäired psühhopaatia ja sotsiopaatia · Sõltuvused (nt narkomaania, alkoholism) Hoiakud ja nende muutumine Hoiak on isiksuse püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil. Eristatakse suhtumuslikke, sotsiaalseid ning sättumuslikke hoiakuid. Kui tahetakse muuta või suunata kellegi käitumist, on sellisel kavatsusel lootust edule siis, kui suudetakse ennekõike muuta vastavaid hoiakuid. Hoiakute kolmeks oluliseks komponendiks on:
Meeleoluhäired (nt depressioon, bipolaarne häire oma pos ja neg tsükliga) Skisofreenia (isiksuse desorganiseerumine, vaimuelu lõhestumine, reaalsustaju moondumine, kohanemisvõime nõrgenemine või hävimine....) Eemaletõmbumine ja eraklikkus Nartsissism (haiglaslik eneseimetlus ja –armastus) 42 Antisotsiaalsed isiksusehäired – psühhopaatia ja sotsiopaatia Sõltuvused (nt narkomaania, alkoholism) Hoiakud ja nende muutumine Hoiak on isiksuse püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil. Eristatakse suhtumuslikke, sotsiaalseid ning sättumuslikke hoiakuid. Kui tahetakse muuta või suunata kellegi käitumist, on sellisel kavatsusel lootust edule siis, kui suudetakse ennekõike muuta vastavaid hoiakuid. Hoiakute kolmeks oluliseks komponendiks on:
67 lõhestunud isiksuse sündroom; antisotsiaalne isiksusehäire; erinevad psühhoosid; depressioon; alkoholism (jt sõltuvushaigused); hüperaktiivsus; XYY kromosoomide kombinatsioon (liigne Y); mõnikord ka vaimne alareng (isik on oma vähesema arusaamisvõime tõttu mõjutustele vastuvõtlikum, ei oska igas olukorras eristada, mida tohib ja mida mitte); psühhopaatia/sotsiopaatia; asperger; passiiv-agressiivne häire; OCD (Ärevushäire); Sadism. Kõik eelnevalt pakutud haigused, mida vastanud teadsid, on vaid vähesed kõikidest haigustest, mis on seotud igasuguse kriminaalse käitumisega kas siis otse või kaudselt. 14. Mis Te arvate, mis põhjustab vägivaldse käitumise? Mis sunnib inimest nii käituma? Vastanute arvamused:
annaabi.ee 
