levitamine. Tema kriitika keskendub esmajoones Hans Kelseni puhtale õigusõpetusele, mis lähtub sellest, et õigussüsteem on iseenesest põhjendatav ega vaja põhjendusi väljaspoolt. Riik on selle järgi õigussüsteemiga identne, sest kõik poliitilised juhused riigi sees tekivad või tulenevad tema õigussüsteemist. Selline riigi ja õiguse ühtsus või identiteet, mis ei jäta riigimõtlemises mingit ruumi sotsioloogilistele elementidele, mis ei luba mingit riiklikku reaalsust õigusliku reaalsuse kõrval, on Kelseni järgi "juriidilise teadvuse vaba tegu". Nõnda satuvad õigus ja riik olukorda, kus nad saavad muutuda millekski puhtalt inimese väljamõelduks [Samas, 1330-1338] Linda Randoja 12B
Kuhnni seisukoht oli aga relativstlik, kus ta märkis ära, et tegemist peab olema väärtussüsteemi, ideoloogia kirjeldusega, mille juurde kuulub nende instutitsioonide analüüs mille kaudu antud süsteem edastatakse ja läbi surutakse.Kuhni teadusteooria põhines teadusliku progressi revolutsioonsusele, mis tähendas mõne kehtiva teoreetilise struktuuri hülgamist ja uuega asendamist, mis eelmisega ei haaku.Kuhni eristab Popperist ja Lakatosist tõhuasetus sotsioloogilistele teguritele.Tema paradigmad koonduvad teoreetilistest eeldustest ja seadustest. Paradigmasid arendatakse kuni selle punktini kus ta satub ületamatute probleemideni.See paradigma hüljatakse ja luuakse uus mis hakkab kohe samamoodi arenema. Kuhni paradigmal on seadused ja teoreetilised eeldused, mis on võrreldatavad lakatosi kõva tuumaga.Paradigmas on palju komponente, nt:töötamise võtted,instrumendid,metafüüsilised printsiibid ja metodoloogilised ettekirjutused
inimesi aeg-ajalt hälbeliselt, kusjuures keskseks küsimuseks on see, kuidas ümbritsev sotsiaalne keskkond niisugusele käitumisele reageerib. Mõnikord paigutatakse inimesed sotsiaalsesse süsteemi, mis neid hälbelisteks või kriminaalseteks sildistab. Kord juba sildistatuna püüavad nad tõenäoliselt elada vastavalt nende sildi poolt loodud sotsiaalsetele ootustele, käitudes veelgi hälbelisemalt, mis viib veelgi tugevamale sildistamisele. (Payne, 1995) Niisugusel lähenemisviisil on sotsioloogilistele teooriat omane nõrkus- ta tunnistab küll paremini, kui teised rolliteooriad selliste autoritaarsete riigi esindajate poolt nagu õpetajad, noortejuhid ja politsei, allasuruva võõranduvat mõju, ei aita aga muuta hoiakuid ega käitumisviise, mis võivad olla juba tugevasti välja kujunenud. Samuti kaldub sildistamise teooria aktsepteerima konventsionaalseid sotsiaalseid reaktsioone käitumisele, samal ajal eeldades, et käitumine on sisuliselt sotsiaalselt kujundatud
Abstraktsest mõistest ei tohi teha konkreetset asja. Ühiskonnad koosnevad kindlatüübilise käitumisega inimestest ja ühiskonnast rääkides peame täpsustama millest räägime. Subjektiivne reaalsus on meie meeles olevad ideed ja tunded, mis arenevad suuresti sotsiaalsete vastastikuste mõjutuste kaudu. Teistega rääkimise, arutamise kaudu. Sellised ühised määratlused on samuti sots.faktid nagu ka eespool räägitud strukturaalsed faktorid. 2. Teadusväliste tegurite mõju sotsioloogilistele uuringutele Informatsiooni kogudes püüavad uurijad olla objektiivsed, kuid sellest hoolimata tungivad teadusvälised tegurid ikka sisse. Need tegurid on: väärtushinnangud, sõltuvus uuringute finantseerimisest ja uurijate- ning uuritavatepoolne petmine. Väärtushinnangu juures on alustoeks püüe olla väärtusneutraalne, st. vaba uurija isiklikest väärtushinnangutest. Ei võeta vastutust selle eest, kuidas tulemusi võidakse rakendada. Nt
millest me räägime. Liiga sageli võib lugeda, et ühiskond teeb seda, või ütleb toda, kuid see on asjastamise loogiline viga ehk abstraktsest mõistest konkreetse asja tegemine. Subjektiivne reaalsus. Meie subjektiivne reaalsus(meie meeles olevad ideed ja tunded) areneb suuresti sotsiaalsete vastastikuste mõjutuste kaudu. Me tugevdame omi muljeid teistelt pärit arusaamadega, näiteks mõne rock-bändi või partei kohta. 2. Teadusväliste tegurite mõju sotsioloogilistele uuringutele (3234). Sotsiaalseid uuringuid läbi viies tuleb arvestada ka teadusväliste tegurite mõjusid. Need teadusvälised tegurid on väärtushinnangud, sõltuvus uuringute finantseerimisest ja uurijate ning uuritavate poolne pettus. Väärtushinnangud teadusliku meetodi üks alustugesid on püüe olla väärtusneutraalne, st vaba uurija isiklikest väärtushinnangutest. Potentsiaalne konflikt
G.H. Gallup lõi Instituudi The American Institute Of Public Opinion. G.H. Gallup on andnud nime üldmõisteks gallupile (avaliku arvamuse uuring: ühiskonna aktuaalsed probleemid, valitsuse, parteide, ühiskonnajuhtide tegevus, inimeste väärtushinnangud, seisukohad, ootused, nende muutused; kasutatakse esindava valimi küsitlust). 1930. aastate lõpuks oli USA-s turuinfot pakkuvaid firmasid mitu. 1941-1950 – teaduslikkuse etapp Sõjajärgsetel aastatel pöörati tähelepanu sotsioloogilistele uuringutele ning see tõi kaasa uuringufirmade buumi. 1951- 1960 – eksperimentalne etapp Turunduskontseptsiooni üha laiem tunnustamine põhjustas turundusuuringute järsu kasvu. Firmad jõudsid järeldusele et uuringul on nõuandev roll. 1961 – 1970 – Kvantitatiivne etapp. Turundust hakati analüüsima arvutitega, uurimistöödes kasutati matemaatilisi mudeleid. 1964. üllitati Journal Of Marketing Research. 1971 – 1980 – Tarbijakäitumise etapp.
haaku (133). Teiseks tähtsaks jooneks on teaduslike ringkondade sotsioloogiliste karakteristikute oluline roll. Lakatosi ja Kuhni lähenemistel on ühiseid aspekte. Mõlematel on nõuse oma filosoofilisele käsitlusele, et see peab teadusajalool põhinevale kriitikale vastu pidama. Kuhn oli ennem Lakatost ja Chalmers leiab, et Lakatos on neid oma kasuks kohandanud. Kuhni eristab Popperist ja Lakatosist peamiselt tema rõhuasetus sotsioloogilistele teguritele. Kuhni „relativism“ tuleb vaatluse ja kriitika alla edaspidi. Kuhni pildi teaduse edenemisest saab kokku võtta nii: eelteadus – normaalteadus – kriis – revolutsioon – uus normaalteadus – uus kriis. Organiseerimata ja mitmepalgeline tegutsemine (eelteadus) , enne kui on võtnud kuju teadus, saab struktuuri ja muutub juhitavaks, kui teadlaskonnas on ühene paradigma. Paradigma koosneb üldistest teoreetilistest eeldustest ja seadustest
Üldise organisatsiooni- ning juhtimisteooria järgnev kujunemine ning areng: > Taylori teaduslik ärijuhtimise teooria > Fayol'i teooria renoveerimine Gulick'i ning Urwick'i poolt > inimsuhete koolkond > haldusotsustuste tegemise teooria > strukturalistlik-funktsionalistlikud ja süsteemiteoreetilised organisatsiooni määratlused. Euroopa haldusteoreetilise mõtte osas peetakse olulisimaks Max Weberi teooriaid haldamisest ja bürokraatiast - nad panid aluse sotsioloogilistele koolkondadele. Viimased vastanduvad: 1) Hegeli filosoofias juurtega olevale Saksa süstematiseeritud haldusõigusliku mõtte suunale (Ludwig von Stein, Otto Mayer, Georg Jellinek) - oli Euroopas kõikjal juurdunud 1960/70. aastateni; 2) Marksistlikule dialektilise materialismi ning eeskätt antagonismide kui arengu peamise mõjutaja käsitlusele. Eesti õigusteadlastest on põhjalikumalt analüüsinud avaliku teenistuse probleeme prof. A.- T
annaabi.ee 
