arengu koht alushariduse raamõppekavas Eesmärgid: Soodustada lapse kasvamist aktiivseks vastutus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks Oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks, vajadusel käitumist korrigeerivaks Teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks 2 Täiskasvanute roll Lapse esmased sotsialiseerijad on tema vanemad Alus isiksuse omadustele ja sotsiaalsetele oskustele, orientatsioonidele ja väärtustele, sotsiaalsete normide järgimisele Erinevad toetuseviisid, mida pakuvad vanemad oma lastele: Armastavate hooldajatena; rollimudelitena; õpetajatena; kogemuse pakkujatena; lapse enesekonseptsiooni kujundajatena Seotussuhte alustaladeks on just vanemate või esmase hooldaja poolt pakutud kindlus- ja turvatunne
vastavalt käituvaks ning vajadusel omakäitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks. Laps ja lapsevanemad Esimene oluline sotsiaalse oskuse kujundaja on suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega. Siin omandatakse minapildi põhielemendid, suhete sisemised mudelid ning ka sotsiaalsed kompetentsused. Teiseks oluliseks oskuse kujundajaks on lasteaed, kool. See on oluline keskkond oma võimaluste ja ohtudega. Esmased sotsialiseerijad on vanemad, mis on ka kõige mõjusamaks teguriks lapse arengus. Lapsepõlves pannakse alus isiksuse omadustele ning sotsiaalsetele oskustele, orientatsioonidele ja väärtustele ning sotsiaalsetele normide järgimisele. Lapsevanemad toetavad sotsiaalset arengut vähemalt 5 erineval moel 1. armastavate hooldajatena 2. rollimudelitena 1 3. õpetajatena 4. kogemuse pakkujatena 5
last teatud suunas. Levinud on mitmeid kasvatusstiile: armastav-kõikelubav, armastav-range, kõikelubav-vaenulik ja range-vaenulik. Neid kasvatusviise praktiseerides võivad tulemused olla ambivalentsed. Mõned lapsed võivad teatud viisiga olla sõnakuulelikud ja tagasihoidlikud, teised jällegi vastuhakkajad ja rahutud. Kõige paremaid tulemusi annab aga keskmisest suurema armastuse ja mõõduka nõudlikkuse kombineerumine. Autoriteetsed vanemad on edukamad sotsialiseerijad ja kasvatajad kui autoritaarsed vanemad. Et lapsest kasvaks elurõõmus, ühiskonda austav ja vaimselt terve isik, peaks ta kogema palju armastust, mõõdukat rangust-kõikelubavust ning autoriteetsete vanemate soorolli ettenäitamist. KIRJANDUS http://www.kliinik.ee/uudised/aid-17629/Uuring%3A-autoriteetne-vanemlik-kasvatusstiil-aitab- ennetada-laste-joomist (11.03.2012). http://www.teatoimeta.ee/Laps_ja_seksuaalsus__223.htm (11.03.2012) Krull, Edgar (2000)
last teatud suunas. Levinud on mitmeid kasvatusstiile: armastav-kõikelubav, armastav-range, kõikelubav-vaenulik ja range-vaenulik. Neid kasvatusviise praktiseerides võivad tulemused olla ambivalentsed. Mõned lapsed võivad teatud viisiga olla sõnakuulelikud ja tagasihoidlikud, teised jällegi vastuhakkajad ja rahutud. Kõige paremaid tulemusi annab aga keskmisest suurema armastuse ja mõõduka nõudlikkuse kombineerumine. Autoriteetsed vanemad on edukamad sotsialiseerijad ja kasvatajad kui autoritaarsed vanemad. Et lapsest kasvaks elurõõmus, ühiskonda austav ja vaimselt terve isik, peaks ta kogema palju armastust, mõõdukat rangust-kõikelubavust ning autoriteetsete vanemate soorolli ettenäitamist. Kirjandus http://www.kliinik.ee/uudised/aid-17629/Uuring%3A-autoriteetne-vanemlik-kasvatusstiil-aitab-ennetada- laste-joomist (11.03.2012). http://www.teatoimeta.ee/Laps_ja_seksuaalsus__223.htm (11.03.2012) Krull, Edgar (2000)
lapse sotsiaalne areng. Eesmärkideks on: soodustada lapse kasvamist aktiivseks, otsustus-ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel oma käitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks. 2. Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse raamõppekavas, kasvatuslikud eesmärgid. Lapse suhted täiskasvanuga. Lapse esmased sotsialiseerijad on tema vanemad. Lapsevanemad toetavad laste sotsiaalset arengut vähemalt viiel erineval moel: armastavate hooldajatena, rollimudelitena, õpetajatena,kogemuse pakkujatena ning lapse enesekontseptsiooni kujundajatena. Lapsed omandavad juba väga varakult teda ümbritsevate inimestega kontaktis olles oluliste suhete (kiindumus, sõprus) sisemised töömudelid. Seotussuhe on üks varasemaid ja
o Situatsioonide ülesed o Suhteliselt püsivad o Suunavad inimeste käitumist, nende kohta antavaid hinnanguid o Järjestatud oma suhtelise tähtsuse järgi. Väärtussüsteem kujuneb välja murdeeas (stabiliseerub varases täiskasvanueas) – identiteedi oluline komponent o (Meta)kognitiivsed oskused o Autonoomia o Arusaam subjektiivsusest Formaalsed (nt kool) ja mitteformaalsed (nt vanemad, sõbrad, meedia) sotsialiseerijad. Teismeeas tundlikkus väärtusalaste sõnumite osas. Lapsevanemad ja õpetajad Mis on hea mulle ja mis lapsele? Väärtuste paljusus: enesele orienteeritud väärtused aga ka traditsioonilised sotsiaalsed väärtused. Sotsialiseerimine on kahesuunaline protsess o Vanemad: milliseid väärtusi edasi anda? o Teismelised: milliseid väärtusi vastu võtta ja milliseid mitte? Üksteise väärtuste tajumise õigsus on üsna madal.
nende kohtlemisena armastuse-vaenulikuse ja ranguse-kõikelubavuse skaaladel. Praktika näitab, et üldjuhul on laste arengule kõige negatiivsema mõjuga äärmuslikud kasvatusstiilid, kus kombineeruvad ülemäärane vanemlik armastus ja rangus või liberaalsus või suur vaenulikkus ülemäärase ranguse või liberaalsusega. Kõige paremaid kasvatustulemusi annab tavaliselt keskmisest suurema vanemliku armastuse ja mõõduka nõudlikkuse kombineerumine. Autoriteetsed vanemad on edukamad sotsialiseerijad kui autoritaarsed. Õpilaste klassisisesed saatuslikud grupeeringud (edukuse, jõukuse jt. tunnuste alusel) hakkavad moodustuma murdeeas ja püsivad tavaliselt keskkooli lõpuni. Õpilasgruppide ja sõprusringide olemasolu klassides on normaalne nähtus ning neis tuleb näha pigem tuge kui takistust kasvatustöö korraldamiseks. Kolmandaks võimsaks sotsialiseerivaks faktoriks on vahetu arengukeskkond, mis lapse arengu varases staadiumis jõuab tema koju TV vahendusel. Televisioonil on nii pos
Hoiakud, väärtused hakkavad meie õigusteadvust kujundama, nad tulenevad: nt inimene kõigepealt sünnib, arenedes võtab omaks erinevaid nt vanemate hoiakuid, väärtusi. Protsess ise, väärtuste, hoiakute kogumine kanna nimetust sotsialiseerimine. Sotsialiseerimisagendid, need on vanemad, sõbrad, kool jne, kes kujundavad väärtusi ja hoiakuid, inimene kohaneb ühiskonnad, kogub informatsiooni vaatlemisel jne. vahendajatest, kes on üksikindiviidi ja ühiskonna vahel ongi need sotsialiseerijad, nende töö õigusteadvuse struktuuri juures on üks põhilisemaid. Need hoiakud ja väärtused kujunevad eelkõige perekonna ja sõpruskonna mõjul, järjest vähem kooli roll, ning massimeedia roll, kes on muidu väga tugev vahend, aga õigusteadvuse osas ei ole massimeedia selle ülesandega väga hakkama saanud. Käitumistendents (eelmisest seminarist uuesti) seda uurides saame öelda, kas isikul kõrge või madal õigusteadvus
Hoiakud, väärtused hakkavad meie õigusteadvust kujundama, nad tulenevad: nt inimene kõigepealt sünnib, arenedes võtab omaks erinevaid nt vanemate hoiakuid, väärtusi. Protsess ise, väärtuste, hoiakute kogumine kannab nimetust sotsialiseerimine. Sotsialiseerimisagendid, need on vanemad, sõbrad, kool jne, kes kujundavad väärtusi ja hoiakuid, inimene kohaneb ühiskonnaga, kogub informatsiooni vaatlemisel jne. vahendajatest, kes on üksikindiviidi ja ühiskonna vahel ongi need sotsialiseerijad, nende töö õigusteadvuse struktuuri juures on üks põhilisemaid. Need hoiakud ja väärtused kujunevad eelkõige perekonna ja sõpruskonna mõjul, järjest vähem kooli roll, ning massimeedia roll, kes on muidu väga tugev vahend, aga õigusteadvuse osas ei ole massimeedia selle ülesandega väga hakkama saanud. Käitumistendents (eelmisest seminarist uuesti) seda uurides saame öelda, kas isikul kõrge või madal õigusteadvus
annaabi.ee 
