11)) Tsiteerimine Tsiteerimine - töös kasutatakse sõna-sõnalt (tsiteeritakse) mõnes teises töös esinevat lauset, lauseosa või väljendit. Tsitaat peab olema muust tekstist selgelt eraldatud koos allika äranäitamisega. Juhul kui originaaltekstis jäetakse vahele mingid sõnad või ebaolulised osad, siis seda märgitakse kolme punktiga (...). Kui tsitaati soovitakse täiendada mingite selgitavate sõnadega, siis seda tehakse nurksulgudega [ ]. Näide: Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduskonna viitamisjuhendis ,,Allikate kasutamine ja nendele viitamine üliõpilastöödes" (Kinnitatud sotsiaalteaduskonna nõukogus 22.03.2004)
soolist ebavõrdsust, teeb soolise võrdõiguslikkuse seaduse vastuvõtmise isiklikult raskeks. Lisaks veel poliitiline huvi ja sõnakuulekus. Sotsioloogid lubavad, et edaspidi hakatakse rohkem uurima Riigikogu stenogramme kui olulist zanri diskursuse analüüsil. Ja selle seaduseelnõu esimese lugemise stenogramm Riigikogus (13.03.02) on ääretult huvitav avamaks inimeste arusaamisi, mõistmist, probleeme, aga ka kiusu ja ignorantsust. Siinesitatud Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduskonna üliõpilaste esseed ei ole küll ajapuudusel keeleliselt toimetatud, kuid hea tahtmise korral siiski mõistetavad. 3 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST Nüüdseks, mil Eestis on aeg jõudud nii kaugele, kus arenenud Euroopa maades juba 1970ndatel jõuti, ei suuda Eesti ühiskond ikka veel leppida Soolise võrdõigulikkuse seaduse vastuvõtmisega
Samal ajal eestlased ebaõnnestunud diplomaatia tõttu kaotasid iseseisvuse ning alistusid võõrvõimule nagu seda tegid teised Balti riigid. 6 Kasutatud kirjandus: 1. Jakobson, M. ,,Talvesõja diplomaatia" (Tänapäev ,2004) 2. Riim, T. ,,Eesti julgeolek:väikese riigi ellujäämine uues rahvusvahelises julgeolekupoliitilises oluorras" Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna politoloogia osakonna bakalaureusetöö 1997 3. Turttola, M. ,,President Konstantin Päts. Eesti ja Soome teed" (Tänapäev, 2002) 4. Turtola, M. Kindral Johan Laidoner ja Eesti Vabariigi hukk 1939-40 (Tänapäev, 2008) 5. ,,Eesti Vabadusvõitlejate pöördumine Riigikogu poole" 06.07.2004 Kultuur ja Elu 2/2004 7
Pere ja Kodu nr 10. [2008, märts 31]. http://www.perekodu.ee/index.aw/section=21421 12 8. Andekas vajab tunnustust Ühe Tallinna kooli viiendas klassis viidi läbi uuring, kus hinnati õpiraskustega laste võimekust. Selgus, et nii mõnelgi kolmemehel oli kõrgem intellekt kui nelja-viielisel. "Kui need endassetõmbunud lapsed aasta pärast suu lahti tegid, särasid nad oma vaimukuse ja loomingulisusega," meenutab Tallinna Pedagoogikaülikooli sotsiaalteaduskonna doktorant Mare Leino tavaklassi murelapsi, kes aasta jagu õpetaja individuaalsemat lähenemist kogeda said. Uues klassis uute kaaslaste keskel selgus, et enamikul neist oli mõni kaasasündinud anne. "Nad oskasid kirjutada köitvaid jutukesi, joonistasid hästi ning olid omavahel sõbralikud, teisisõnu sotsiaalselt arenenud," kirjeldab ta. Kõik lapsed ei allu standardsetele nõuetele, järeldab Mare Leino, kes ühe lahendusena pakubki erinevate õppemetoodikatega klasse.
järjekorra ja grupeerimise osas, aga ka terminoloogias. 2. Valdkonna käsitlus on kohati ebapiisav. Mõned teemad (näiteks riskijuhtimine) jäävad katmata. 3. Konspekti ülesehitus on jäik. See raskendab õppematerjali kohandamist erinevatele sihtgruppidele (näiteks ärieriala tudengid on huvitatud projekti tasuvuse põhjalikust 7 hindamisest, sotsiaalteaduskonna üliõpilased tunnevad rohkem huvi üldjuhtimise temaatika vastu). Konspekt on küll avalikult Internetis kõikidele huvilistele lugemiseks, kuid selle ülesehitus ei ole iseõppijale sobiv. Õppematerjalide kõrval on ka konkreetse kursuse ajakava ja õppetöö tulemused. 1.2 Põhjused Eelpool mainitud probleemid on tingitud järgmistest põhjustest: 1. Projektijuhtimise eriala on suhteliselt noor, mistõttu on terminoloogia ja fundamentaalsete
Kirjeldan tema haridusteed, ameteid. Teises alapeatükis selgitan teemasid, milles intervjuudes juttu oli. Täpsustan ka, mis saadetest minu litereeringud pärinevad. 1.1. Jüri Muttika taust Jüri Muttika on sündinud 18. oktoobril 1977. aastal Rakveres. Ta lõpetas 2000. aastal Tallinna Pedagoogikaülikooli kultuuriteaduskonna raadiorežii erialal bakalaureuseõppe. Seejärel astus ta magistriõppesse Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonda, mis jäi ametlikult lõpetamata. Aastatel 2006–2010 õppis ta Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakoolis filmirežissööri magistriõppes. (EFIS) Oma esimese erialase töö sai Muttika tänu Mart Pukile, kes otsis Uudisteraadio jaoks helirežissööre. Seal sai Muttika töötada otse-eetris, kuni raadiojaam läks pankrotti. Pärast seda leidis Muttika uue töö Kuku raadios – tema ülesanne oli uudiseid kasseti
mis aitaksid neil enesekindlamalt, julgemalt ja riskialtimalt tulevikule vastu minna. Tugikeskus korraldab koolitusseminare -- nii linnasiseseid kui vabariiklikke, nii kodumaiste kui ka välismaiste koolitajatega. Näiteks viis hollandi lastepsühholoog Han Spanjaard 2001.a sügisel läbi koolituse "Kompetentsuse mudel". Õpiti käitumisprobleemidega lastega toimetulekut. Samuti on keskus praktikabaasiks TÜ sotsiaalteaduskonna üliõpilastele. Tugikeskuses on ainulaadne väärkohtlemist käsitlevate materjalide kogu. Siinsete jõududega on esmakordselt Eestis välja antud raamat "Lapse väärkohtlemine" (tõlgitud ka vene keelde) ning mitmeid üldharivaid voldikuid, näiteks: "Ära raputa imikut", "Perevägivald" jt. Kõige sagedamini pöörduvad tugikeskusesse lapsed ise, vahel tullakse koos vanematega ja vahel on neil soovitanud keskusesse pöörduda sotsiaaltöötaja, õpetaja, politseinik või arst. 2001
sotsiaalsuse ja meelekindluse tendentsi kasvu ning neurootilisuse, avatuse ja ekstravertsuse tendentsi vähenemist. Kuigi uuringud on näidanud, et sea- dumused on vaimsetest võimetest sõltumatud, s.t isiksuse seadumuste ja vaimsete võimete seos on väga väike või puudub üldse, on siiski mõnin- gaid uurimistulemusi, mis viitavad eripäradele seoses vaimse võimekusega. Nii on Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna akadeemilise testi sooritanutele tehtud isiksuseküsimustiku analüüsi tulemuste põhjal (viie aasta tulemu- sed, kokku 2129 tudengikandidaati) J. Allik ja A. Realo leidnud statisti- liselt olulise korrelatsiooni vaimse võimekuse ja meelekindluse vahel, mis üllatuslikult oli negatiivne: vaimsete võimete testides kõrgemaid skoore saavutanud üliõpilaskandidaadid pidasid end pigem ebakompetentseteks,
annaabi.ee 
